» Kuidas õpik kooli jõuab?

 Õppekirjandusega seotud seadusandlus

Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus sätestab, et õppekava täitmise tagamiseks ja toetamiseks kasutatakse õpikuid, töövihikuid, tööraamatuid ning muid õppevahendeid ja -materjale. Õpikute, töövihikute ja tööraamatute peakriteeriumiks on see, et nad vastaksid kehtivale “Põhikooli ja gümnaasiumi riiklikule õppekavale” või “Põhikooli lihtsustatud riiklikule õppekavale (abiõppe õppekavale)” ja “Toimetuleku riiklikule õppekavale”.

Õppekirjanduse riiklikule õppekavale vastavuse hindamisel on abiks haridusministri 16.oktoobri 2007.a määrus nr 65 “Õpikute, töövihikute, tööraamatute ja muu õppekirjanduse riiklikule õppekavale vastavuse kinnitamise tingimused ja kord ning nõuded õpikutele, töövihikutele, tööraamatutele ja muule õppekirjandusele” (RTL 26.10.2007, 80, 1379), mis kehtestab nõuded (k.a tehnilised nõuded) õpikutele, tööraamatutele ja töövihikutele ning õppekirjanduse retsensentidele.

Eksamikeskuse juures tegutseb 32 üleriigilist ainenõukogu. Õppekirjanduse riiklikule õppekavale vastavuse hindamisel kaasab eksamikeskus ainenõukogude eksperte.  Ainenõukogude koosseisud ja ülesanded on fikseeritud haridus- ja teadusministri käskkirjas “Üleriigiliste ainenõukogude moodustamine, ülesanded ja töökord”.

Õpikute paljusus

Haridus- ja teadusministeerium ei telli õpikuid. Õppekirjanduse väljaandmisega seotud riskid on enda kanda võtnud kirjastused, kes otsivad autoreid (või otsivad autorid neid), tellivad käsikirjale kolm retsensiooni ning esitavad  õppekavale vastavuse kinnituse saamiseks õppekirjanduse maketi eksamikeskusele.  Makett on toimetatud, illustreeritud, kujundatud ja küljendatud käsikiri. Eksamikeskus korraldab õppekirjanduse riiklikule õppekavale vastavuse kinnitamist.

Ühelgi kirjastusel Eesti õpikuturul ei ole monopolistaatust, nagu nähtub riiklikule õppekavale vastavate õpikute, tööraamatute ja töövihikute loetelu määrusest. Peaaegu kõikides klassides ja ainetes on olemas alternatiivõpikud, mõnes isegi mitu. Alternatiivõpikute hulgast teeb valiku kool. Alternatiivõpikute olemasolu on Eesti õppekirjanduse süsteemi suurimaks plussiks. Pole võimalik koostada kõikidele õpetajatele meelepärast õpikut, aga oluline on, et kõik kinnituse saanud õpikud vastavad riiklikule õppekavale ning võimaldavad saavutada õppekavas nõutud õpitulemused.

Iga õppeaasta alguses kinnitab haridus- ja teadusminister määrusega kõigi algaval õppeaastal riiklikule õppekavale vastavate õpikute, töövihikute ja tööraamatute loetelu, millest õpetaja valib iga klassi õppetööks vajalikud õppematerjalid (Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus § 23 lõige 5).

Kuidas õppekirjandus hinnangu saab?

• Kirjatused esitavad eksamikeskusele plaanitava õppekirjanduse nimekirja ja retsensentide kandidaadid;
• eksamikeskus kinnitab õppekirjanduse retsensendid;
• kirjastused korraldavad õppekirjanduse makettide retsenseerimise;
  eksamikeskus korraldab õppekirjanduse riiklikule õppekavale vastavuse hindamise ning kinnitamise ja saadab kirjastusele teate õppekirjanduse maketi vastavuse kohta riiklikule õppekavale.

Õppekirjandusele riiklikule õppekavale vastavuse kohta kinnituse saamiseks esitavad kirjastused eksamikeskusele:

1) eksamikeskuse poolt kehtestatud vormis avalduse.
2) Retsensioonid, retsensendi asendamise puhul ka esialgse retsensendi põhjendatud avaldus retsenseerimisest loobumise kohta.
3) Kordustrüki puhul kirjastuse kaaskirja retsensentide märkuste ja parandusettepanekute arvestamise kohta maketi ettevalmistamisel.
4) Mitmevärvitrüki kasutamisel mitmevärvitrükis õppekirjanduse maketi.
5) Õppekirjanduse maketi elektroonilist taasesitamist võimaldaval kujul.
6) Eksamikeskus hindab 20 tööpäeva jooksul retsensioonide ja õppekirjanduse vastavust õppekirjanduse määruses esitatavatele nõuetele. Kui üks või mitu retsensioon ei vasta nõuetele, teavitatakse sellest kirjastust kuni 5 tööpäeva jooksul ja enne nõuetekohaste retsensioonide esitamist maketti/võõrkeeleõppekirjandust ei menetleta.
7) Eksamikeskus korraldab vajadusel õppekirjanduse retsensentide nõupidamise, tellib lisaretsensiooni või pöördub hinnangu saamiseks vastava üleriigilise ainenõukogu poole, pikendamata õppekirjanduse menetlemise aega enam kui 10 tööpäeva võrra.
8) Eksamikeskus edastab kirjastusele kirjaliku teate õppekirjanduse nõuetele vastavuse või mittevastavuse kohta.
9) Kirjastus kirjastab õppekirjanduse märkega: “Haridus- ja teadusministeerium kinnitab: õpik/tööraamat/töövihik vastab põhikooli ja gümnaasiumi riiklikule õppekavale” , „Haridus- ja teadusministeerium kinnitab: õpik/tööraamat/töövihik vastab põhikooli lihtsustatud riiklikule õppekavale” või „Haridus- ja teadusministeerium kinnitab: õpik/tööraamat/töövihik vastab toimetuleku riiklikule õppekavale”.
10) Eksamikeskus esitab 25. augustiks ning vastavalt vajadusele  riiklikule õppekavale ja õppekirjanduse määruses sätestatud nõuetele vastava õppekirjanduse nimetused haridus- ja teadusministrile kinnitamiseks.
11) Õppekirjanduse teine ja järgmised kordustrükid lisatakse riiklikule õppekavale vastava õppekirjanduse loetelusse kirjastuse kirjaliku taotluse alusel, kui riiklik õppekava ei ole muutunud.
12) Kinnitusmärke saanud õpikud, tööraamatud, töövihikud ja töölehtede komplekti võib kool välja osta riigieelarve vahenditest ning neile kehtib 5-protsendiline käibemaks.
13)  Lisaks sellele annab eksamikeskus kirjastuse taotlusel hinnangu ja soovituse kooliatlasele. Kooliatlase koostamisel on arvestatud põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava geograafia või ajaloo ainekava eesmärke, õppesisu, õppetegevusi ja õpitulemusi.
14) Eksamikeskuse soovituse saanud kooliatlas kirjastatakse märkega: „Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus soovitab kasutada ............ õpetamisel.”.

Kirjastuse ja kooli suhe

Kirjastus koostab igal aastal oma tulevikuõppekirjandusest kataloogi, mille juurde kuulub ka tellimisleht. Kataloogid saadetakse kõikidele üldhariduskoolidele, kes esitavad oma tellimuse. Koolid lähtuvad tellimuse esitamisel klasside suurusest, aineõpetaja soovidest, kooli rahalistest võimalustest ning riiklikule õppekavale vastavusest.

Koolide tellimuste põhjal kujundab kirjastus õppekirjanduse tiraaži ning sõlmib koolide või kohaliku omavalitsusega lepingu, millega kirjastus kohustub kooli õppekirjandusega varustama ning kool või kohalik omavalitsus nende eest tasuma. Kui kirjastus mingil põhjusel lepingu tingimusi ei täida, on õppekirjanduse tellijal õigus nõuda tingimuste täitmist või kahjude kompenseerimist. Ka õpikute hilinemise eest vastutab kirjastus.