Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse viimati muutunud dokumendid http://www.ekk.edu.ee et Thu, 04 Mar 2010 00:00:00 +0200 110569 <![CDATA[Õppenõustamise standard]]> 2010-03-04 2010-03-04 00:00:00 0000-00-00 00:00:00 1.    Õppenõustamisega seotud mõistedÕppenõustamine on laste, lastevanemate ja lastega töötavate isikute nõustamine lapse võimete ja arenguvõimaluste väljaselgitamisel ning õppimise või käitumisega seotud probleemide ennetamisel ning lahendamisel.  Õppenõustamiskeskus on piirkondlik tugikeskus, mille ülesanne on toetada laste arenguliste ja hariduslike erivajaduste varajast märkamist ning individuaalset arengut. Hariduslike erivajadustega (HEV) laps – laps, kelle õpi- või käitumisraskused, terviserikked puuded, pikema-aegne õppetööst eemalviibimine või kelle eriline andekus toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis ja/või õpikeskkonnas (õppevahendid, õpperuumid, suhtluskeel, sh alternatiivsed kommunikatsioonid, spetsiaalse ettevalmistusega pedagoogid, tugipersonal jm) või õpetaja poolt vastava rühmaga/klassiga töötamiseks koostatud töökavas. Logopeediline nõustamine on lapse suulise ja kirjaliku kõne loome ja mõistmisoskuse ning mitteverbaalse suhtlemise parandamise või arendamise võtete soovitamine lähtuvalt kõneuuringu tulemustest.Eripedagoogiline nõustamine on lapsele sobivate tugiteenuste, võimetekohase õppekava, õppevormi, õppematerjali ja õpistrateegiate soovitamine lähtuvalt kompleksse uuringu tulemustest.Psühholoogiline nõustamine on lapse arengut mõjutavate tegurite hindamine ja arengu toetamine koostöös lapsevanemate, õpetajate ja teiste erialade spetsialistidega. Sotsiaalpedagoogiline nõustamine on lapse arengu ja hariduse toetamine lapse või perekonna sotsiaalsete probleemide korral ning vastavate ennetus ja lahendustegevuste koordineerimine.Nõustatav on üksikisik või organisatsioon, kellele käesoleva standardi alusel nõustamisteenust osutatakse.Individuaalne arenduskava (IAK) on arenguliste erivajadustega lapse jaoks  koostatud tegevuskava, kus määratakse kindlaks arengulisi erivajadusi arvestava õpetuse individuaalsed eesmärgid ja sisu, ajaline kestus, õppematerjali kohandamine ja hindamine. mille kohaselt korraldatakse igapäevane õppe- ja kasvatustöö klassis/rühmas. Individuaalne õppekava (IÕK) on HEV laste jaoks koostatud õppekava, mis võimaldab pedagoogidel planeerida ja korraldada igapäevane õppe- ja kasvatusprotsess lähtuvalt õpilase individuaalsetest vajadustest.Koduõpe on õppetöö korraldamine väljaspool kooli ruume tulenevalt õpilase tervislikust seisundist või õppetöö läbiviimise korraldamine vanema poolt.Tugiteenused on õpilase õppimist toetavad teenused: tugiõpe, psühholoogiline nõustamine ja abi, sotsiaalpedagoogiline nõustamine ja abi. Käitumise tugikava on lapsele koostatud positiivse käitumise kujundamise plaan.2.    Õppenõustamise eesmärkÕppenõustamise eesmärk on toetada laste, nende vanemate ja lastega töötavate isikute toimetulekut lapse ea- ja võimetekohase arendus- ning õppetegevuse tagamisel. 3.    Sihtrühmad•    hariduslike ja arenguliste erivajadustega lapsed•    lapse seadusjärgsed esindajad (lapsevanem vm)•    haridusasutuste töötajad•    kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajad, haridusametnikud ja juhid.4.    Õppenõustamiskeskuse ülesanne Õppenõustamiskeskus pakub eripedagoogilist, logopeedilist, psühholoogilist ja sotsiaalpedagoogilist nõustamist lastele, lastevanematele, haridusasutuste töötajatele ja ametnikele.5.    Nõustajate ülesandedEripedagoogiline nõustamine•    uuringute läbiviimine lapse õpitaseme ja õpivajaduse kindlakstegemiseks;•    lastevanemate ja haridusasutuste töötajate nõustamine erivajadustega laste arendamisel ja nende toimetuleku toetamisel; •    pedagoogide nõustamine lapsele jõukohase õppematerjali valikul ja erinevate õpistrateegiate ning võtete kasutamise osas;•    pedagoogide nõustamine IAK, IÕK koostamisel, hindamise korraldamisel ja sobilike õppevormide rakendamisel (nt koduõpe);•    vajadusel lapsele täiendavate uuringute soovitamine•    osalemine koostöövõrgustike töös ja valdkonna alase teavitustöö läbiviimine.Logopeediline nõustamine•    kõneuuringute läbiviimine lapse kõneprobleemide väljaselgitamiseks;•    lapsevanemate ja pedagoogide nõustamine lapse kõne arendamise osas;•    pedagoogide nõustamine IAK, IÕK koostamisel ja hindamise korraldamisel;•    vajadusel lapsele täiendavate uuringute soovitamine•    lasteaedade ja koolide logopeedide nõustamine kõnepuuetega laste õppe-kasvatustegevuse korraldamisel;•    osalemine koostöövõrgustike töös ja valdkonna alase teavitustöö läbiviimine.Psühholoogiline nõustamine•    uuringute läbiviimine lapse võimete ja/või psühholoogiliste probleemide kindlakstegemiseks;•    lapsevanemate ja  haridusasutuste töötajate nõustamine lapse arengu-, suhtlemis- ja käitumisprobleemide osas;•    pedagoogide nõustamine isikliku professionaalse positsiooni parendamiseks;•    haridusasutuste nõustamine isiksusest ja suhetest tingitud toimetulekuprobleemide ennetamisel ja lahendamisel;•    pedagoogide nõustamine lapsele käitumise tugikava koostamisel;•    vajadusel lapsele täiendavate uuringute soovitamine•    osalemine koostöövõrgustike töös ja valdkonna alase teavitustöö läbiviimine.Sotsiaalpedagoogiline nõustamine•    uuringute läbiviimine lapse sotsiaalsete probleemide väljaselgitamiseks;•    lastevanemate ja haridusasutuste töötajate  nõustamine lapse sotsiaalsete probleemide valdkonnas;•    haridusasutuste nõustamine asutuseväliste kontaktide leidmisel, koostöövõrgustike loomisel;•    pedagoogide nõustamine lapsele käitumise tugikava koostamisel;•    peresid liitvate, kohalikke algatusi toetavate ning lapsi loovalt rakendavate strateegiate arendamine;•    erineva valdkonna spetsialistide vahelise koostöö organiseerimine •    vajadusel lapsele täiendavate uuringute soovitamine•    osalemine koostöövõrgustike töös ja valdkonna alase teavitustöö läbiviimine.6.    Nõustamisteenuse vormid•    Individuaalne nõustamineIndividuaalsel nõustamisel tegeleb nõustaja ühe nõustatavaga. Individuaalne nõustamine kestab kuni 60 minutit.•    Perenõustamine      Perenõustamisel tegeleb nõustaja abivajava perega. Perenõustamine kestab kuni 90 minutit.•    GrupinõustamineGrupinõustamisel tegeleb nõustaja mitme nõustatavaga, kellel on sarnased vajadused. Grupinõustamine kestab kuni 90 minutit.7.    Nõustamise protsessNõustamisprotsessi etapid:•    Vajaduste väljaselgitamineNõustaja tutvub nõustatava vajaduste ja hetkeolukorraga. •    Nõustamise eesmärgi püstitamineKoostöös nõustatavaga püstitatakse eesmärgid, mis on konkreetsed, reaalsed, saavutatavad, ajaliselt piiritletud, mõõdetavad ja sõnastatud positiivselt. •    Lahenduste otsimineSelgitatakse välja, millised tegurid toetavad, piiravad või takistavad soovitu saavutamist.•    Tegevusplaani väljatöötamineTöötatakse välja konkreetne tegevusplaan, milles kavandatakse tegevused sobivaima lahendusvariandi elluviimiseks. Sõlmitakse nõustamislepe, milles nõustaja tutvustab nõustamise käigus läbi viidavaid tegevusi, määratletakse poolte vastutus, tegevuse ajaline kestvus ja muud tingimused.•    Tegevusplaani elluviimineTegevusplaani elluviimine ja rakendamise jälgimine.•    Tulemuste analüüs ja tagasiside Analüüsitakse tulemusi lähtuvalt püstitatud eesmärgist ja antakse tagasisidet.  Vajadusel jätkatakse nõustamist ja lepitakse kokku uued eesmärgid. Nõustamisprotsess lõpetatakse, kui eesmärk on saavutatud ja vajadus nõustamisabi järele puudub või puudub nõustatava poolne koostöö.8.    Nõustamisteenuse osutamise ja arendamise põhimõtted•    KättesaadavusTeenust osutatakse õppenõustamiskeskuses, haridusasutustes või muus nõustamiseks sobivas kohas. Nõustajate vastuvõtuajad ja kontaktandmed ning teenuste sisu puudutav info on avalikult kättesaadavad. •    ErapooletusNõustaja lähtub ainult nõustatava huvidest ja vajadustest, on sõltumatu organisatsioonide ja kolmandate isikute huvidest.•    KonfidentsiaalsusNõustamise käigus saadud info ja isiklikud faktid on konfidentsiaalsed ning ei kuulu nõustatava nõusolekuta avalikustamisele (v.a. seaduses ettenähtud juhud)•    TerviklikkusNõustaja arvestab otsuste langetamisel nõustatava isiklikku, sotsiaalset, kultuurilist ja majanduslikku tausta. •    KoostööNõustajad teevad koostööd omavahel ja teiste erialaspetsialistidega nii kohalikul kui üleriigilisel tasandil.9.    Nõustamise dokumenteerimine•    Nõustamisele registreerimineKõik pöördumised nõustamiskeskuse poole registreeritakse. Nõustamisele registreerimine toimub teenuse osutaja juures kohapeal, telefoni teel või elektrooniliselt. •    Arvestuse pidamine nõustamise kohtaNõustaja peab kirjalikku arvestust nõustamiste kohta (soovituslik vorm vt Lisa 1).10. Nõustaja töökoormus ja teenuse osutamise mahtVähemalt 50% nõustaja tööajast moodustab otsene töö nõustatavaga, ülejäänud tööaeg kulub nõustamise ettevalmistamiseks, juhtumi ja tegevuse tulemuslikkuse analüüsiks, dokumentide koostamiseks ning teisteks nõustamist toetavateks tegevusteks.11.    Nõustamisteenuste kvaliteedi tagamine•    Nõustamisteenuse osutaja professionaalsusTeenust osutab nõustaja, kes vastab kvalifikatsiooninõuetele ja omab vähemalt 5 a töökogemust haridusasutuses, on kursis valdkonna õigusaktidega ja järgib oma töös Rahvusvahelise Õppe- ja Kutsenõustamise Assotsiatsiooni (IAEVG) eetikakoodeksit ().•    Nõustamisteenuste osutamiseks vajalikud tingimused ja vahendidTeenuse osutamise asukoht on kergesti leitav ja ligipääsetav. Teenuse osutamiseks on eraldi info- ja nõustamisruumid, mis mõjuvad nõustatavale turvaliselt ja tagavad konfidentsiaalsuse.Nõustamiseks on vajalikud:1)    infotehnoloogilised vahendid2)    metoodilised vahendid.•    Tagasiside kogumine ja teenuse arendamineNõustatavatelt ja koostööpartneritelt kogutakse regulaarselt suulist ja kirjalikku tagasisidet ning viiakse läbi rahuloluküsitlusi ja - uuringuid. Tagasiside tulemusi kasutatakse nõustamisteenuse kvaliteedi hindamiseks ja parendamiseks ning keskuse tegevuse arendamiseks.•    Teenuse kvaliteedi hindamineTeenuse kvaliteeti hinnatakse vähemalt kahe osapoole poolt- teenuse osutaja ja nõustatav ning vajadusel kaasatakse kolmas osapool (kvaliteedi hindamise põhimõtted ja alused töötatakse välja aastatel 2010-2011).12.     Keskuse arengukavaKeskuse töö aluseks on arengukava ja see koostatakse 3-5 aastaks. Arengukava sisaldab:1)    keskuse missiooni ja visiooni2)    keskuse funktsiooni ja eesmärke3)    keskuse sihtrühma kirjeldust4)    piirkonna olukorra kirjeldust5)    rakendatavate strateegiate, meetmete, tegutsemisviiside, ressursi kasutamise viiside kirjeldust 6)    tegevuskava – konkreetseid tegevusi (aastate kaupa)7)    tagasiside saamise võimalusi, tulemuslikkuse hindamise kirjeldust.]]> Thu, 04 Mar 2010 00:00:00 +0200 101779 <![CDATA[ESF programmide lihtsustatud menetlusega hanked ja konkursid]]> 2008-08-27 2008-08-27 00:00:00 0000-00-00 00:00:00

]]>

Eksamikeskus kuulutuab ESF-i  programmi „Üldhariduse pedagoogide kvalifikatsiooni tõstmine 2008–2014“ raames välja

pedagoogide võrgustike arendamise konkursi.

Konkursi eesmärk on toetada  pedagoogide võrgustike tegevust ja nendevahelist koostööd. Konkursiga antakse  pedagoogidele võimalus võrgustike kaudu panustada aktiivselt õppe- ja kasvatustöö kujundamisse ja arendada oma professionaalsust.

Pakkumuste esitamise tähtaeg on 12.04.2010 kell 12.00.

________________________________________________________

Kutsume osalema Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse poolt korraldatud lihtsustatud menetlusega hankes "Sisehindamist toetavate rahuloluküsimustike arendamiseks ja veebipõhiseks kohandamise töörühma liikmete leidmiseks".

Ootame osalema lasteaia, lasteaed-põhikooli, põhikooli, gümnaasiumi ja kutseõppeasutuse juhtivtöötajaid ja pedagooge, sotsiolooge ja rahuloluküsitluste koostajaid, haridusasutuste sisehindamise nõunikke, infotehnoloogia-spetsialiste.

Pakkumus esitada kirjalikult 15. märtsiks 2010 kell 12.00.

 ________________________________________________________

Kutsume osalema Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse pooltkorraldatud lihtsustatud menetlusega hankes „Lektorite leidmine“ .

Hanke eesmärgiks on ESF programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames leida lektoreid VÕTA hindamise baaskoolituste läbiviimiseks kutseõpetajatele.  

Pakkumuse esitamise viimane aeg: 24. märts 2010. a kell 15.00.

]]> Wed, 27 Aug 2008 00:00:00 +0300 107920 <![CDATA[Võrgustike arendamise konkursid]]> 2009-08-06 2009-08-06 00:00:00 0000-00-00 00:00:00 ]]>
KONKURSS III
ESF programmi „Üldhariduse pedagoogide kvalifikatsiooni tõstmine 2008–2014“ raames välja pedagoogide võrgustike arendamise konkursi.Käesoleva konkursi eesmärk on toetada  pedagoogide võrgustike tegevust ja nendevahelist koostööd. Konkursiga antakse  pedagoogidele võimalus võrgustike kaudu panustada aktiivselt õppe- ja kasvatustöö kujundamisse ja arendada oma professionaalsust.
Pakkumuste esitamise tähtaeg on 12.04.2010 kell 12.00.
KONKURSS II (lõppenud)
Kutsume osalema ESF programmi „Üldhariduse pedagoogide kvalifikatsiooni tõstmine 2008–2014“ raames pedagoogide koostöövõrgustike arendamise teisel konkursil. Konkursi eesmärk on toetada õpetajaid ühendavate võrgustike tegevust ja õpetajate koostööd, mille raames toimub senise tegevuse analüüs ja võrgustiku jätkusuutlikkuse kavandamine. Konkursi raames rahastatakse õpetajate ühenduste tegevusi, mis toetavad õpetaja professionaalset arengut (ühisürituste, seminaride ja koolituspäevade, sh kogemuskoolituse korraldamine võrgustikuna toimimise tõhustamiseks). Pakkumuste esitamise tähtaeg on 07.09.2009 kell 16.00.
KONKURSS I(lõppenud)
Pedagoogide koostöövõrgustike arendamise esimesele konkursile laekus kokku 18 pakkumust ja rahastatakse järgmisi: Eesti Matemaatika Selts Eesti Emakeeleõpetajate Selts MTÜ Inimeseõpetuse Ühing Tartu Ülikool MTÜ Hea Algus Lääne-Virumaa Algklassiõpetajate Liit (LVAL) Pärnu Linnavalitsus Tartu Maavalitsus MTÜ Eesti Tehnoloogiakasvatuse Liit Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledz
]]> Thu, 06 Aug 2009 00:00:00 +0300 110675 <![CDATA[Erakorralise meditsiini tehniku eriala riiklik õppekava]]> 2010-03-11 2010-03-11 00:00:00 0000-00-00 00:00:00 (Haridus- ja teadusminisri 3. märts 2010. a määrus nr 8)Riikliku õppekava eesmärk on kehtestada kutseõppe kohustuslik sisu erakorralise meditsiini tehniku erialal, tagades seeläbi õppijatele võrdsed võimalused tööturule sisenemiseks.Kutseõppe kohustuslikud sisud on välja töötatud lähtuvalt kutsestandardites fikseeritud kutseoskusnõuetest, kutseharidussüsteemi arengukavas esitatud väärtussüsteemist ning kutseõppe eesmärkidest ja ülesannetest.Riikliku õppekavaga fikseeritakse erakorralise meditsiini tehniku eriala kutseõppe kogumaht, määratletakse õppe kohustuslikud moodulid, kehtestatakse ühtsed nõuded praktikale ja erialaste õpingute lõpetamisele.Õppesisude kohustuslike moodulite nimetused, mahud ja oodatavate õpitulemuste kaudu esitatud lühikirjeldused on esitatud määruse lisas 1. Praktikate lühikirjeldused erakorralise meditsiini tehniku erialal on esitatud määruse lisas 2. Lõpueksamite kirjeldused erakorralise meditsiini tehniku erialal on esitatud määruse lisas 3.Kooli õppekavad tuleb viia riikliku õppekavaga vastavusse kuue kuu jooksul pärast riikliku õppekava jõustumist. Koolid peavad rakendama õppekavu 2009/2010. õppeaastal ja hiljem sisseastunutele. Vastavalt kutseõppeasutuse seaduse § 37 lõikele 11 võib kool kohaldada õppekavu ka varem vastuvõetud õppijatele.Koolid koostavad riikliku õppekava alusel kooli õppekavad iga õpetatava eriala- ja kutseõppeliigi jaoks, võttes aluseks riiklikus õppekavas esitatud kohustusliku õppe sisu (üld- ja põhioskuste moodulid) ning lisades valikõpingute moodulid Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2006. a määruses nr 90 „Kutseharidusstandard“ esitatud nõuete põhjal. Riiklikus õppekavas esitatud moodulite alusel on koolil võimalik koostada õppekava kutsestandardiga määratletud osaoskuste omandamiseks ning korraldada täiskasvanute täiend- ja ümberõpet.Määruse on ette valmistanud Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse kutsehariduse osakonna juhataja Kaie Piiskop (735 0650, kaie.piiskop@ekk.edu.ee), peaspetsialist Anu Tuuksam (735 0657, anu.tuuksam@ekk.edu.ee), üldosakonna jurist MeelisMaiste (735 0540, meelis.maiste@ekk.edu.ee) Keeleline toimetaja Maret Vaher (580 82075, Maret.Vaher@hotmail.com). Riikliku õppekava väljatöötamisel on osalenud Pille Tammpere (Tallinna Kiirabi), Mari-Ann Vernik (Tallinna Kiirabi), Andras Laugamets (Tartu Kiirabi), Raul Jalast (Tartu Kiirabi), Tiina Uusma (Tartu Tervishoiu Kõrgkool) ja Piret Tamme (Tallinna Tervishoiu Kõrgkool).Riikliku õppekava õppesisudele on andnud eksperthinnangu Raul Adlas (Tallinna Kiirabi), Ago Kõrgvee (Tartu Kiirabi; Tartu Ülikooli Kliinikum), Pille Saar (Sotsiaalministeerium).Erakorralise meditsiini tehniku riiklik õppekava on kooskõlastanud taastusravi ja teraapia õppekavarühma nõukogu 31.12.2009 koosoleku otsusega. Kaie PiiskopKutsehariduse osakonna juhataja]]> Thu, 11 Mar 2010 00:00:00 +0200 91604 <![CDATA[Kutseõppe riiklikud õppekavad]]> 2007-11-15 2007-11-15 00:00:00 0000-00-00 00:00:00

ISCED 97 õppekavarühmad

Riiklik õppekava, kaardistatud õppematerjal

Peaspetsialist

 

 

 

Muusika ja esitluskunstid

Anu Tuuksam  (7 350 657)

 

Anu Tuuksam  (7 350 657)

 

Anu Tuuksam  (7 350 657)

 

Anu Tuuksam  (7 350 657)

 

Anu Tuuksam  (7 350 657)

Sotsiaaltöö ja nõustamine

Anu Tuuksam  (7 350 657)

Lastehooldus ja noorsootöö

Anu Tuuksam  (7 350 657)

Teraapia ja taastusravi

Anu Tuuksam  (7 350 657)

Juhtimine ja haldus

Anu Moosel    (7 350 661)

Hulgi- ja jaekaubandus

Anu Moosel    (7 350 661)

Sekretäri- ja ametnikutöö

Anu Moosel    (7 350 661)

Majandusarvestus ja maksundus

Anu Moosel    (7 350 661)

Tarbekunst ja oskuskäsitöö

Inna Soonurm  (7 350 655)

Tekstiili, rõivaste, jalatsite valmistamine ning naha töötlemine

Inna Soonurm  (7 350 655)

Juuksuritöö ja iluteenindus

Inna Soonurm  (7 350 655)

Mootorliikurite, laevanduse ja lennundustehnika

Piret Jamnes (7 350 653)

 

Piret Jamnes (7 350 653)

 

Piret Jamnes (7 350 653)

Transporditeenused

Piret Jamnes (7 350 653)

 

Piret Jamnes (7 350 653)

 

Piret Jamnes (7 350 653)

 

Piret Jamnes (7 350 653)

 

Kaie Piiskop    (7 350 650)

Turvamine

 

Kaie Piiskop    (7 350 650)

Vara- ja isikukaitse

 

Kaie Piiskop    (7 350 650)

Militaarõpe

Sõjaväelise juhtimise eriala vanemallohvitseridele RÕK

Kaie Piiskop    (7 350 650)

Keemia ja protsessitehnoloogia

Piret Jamnes (7 350 653)

Majutamine ja toitlustamine

Ülle Parbo    (7 350 654)

Reisimine, turism ja vaba aja veetmine

Ülle Parbo    (7 350 654)

Toiduainetetöötlus ja -tootmine

Ülle Parbo    (7 350 654)

Põllundus ja loomakasvatus

Aita Sauemagi  (7 350 652)

Aiandus

Aita Sauemagi  (7 350 652)

Metsandus

Aita Sauemagi  (7 350 652)

Keskkonnakaitse Aita Sauemagi  (7 350 652)

Koduteenindus

Aita Sauemagi  (7 350 652)

Ehitus ja tsiviilrajatised

Aulika Riisenberg  (7 350 651)

Arhitektuur ja linnaplaneerimine

Aulika Riisenberg  (7 350 651)

Materjalitöötlus

Aulika Riisenberg  (7 350 651)

 

Aulika Riisenberg  (7 350 651)

Arvutiteadused

Ülle Nõmmiste  (7 350 659)

Disaini

Ülle Nõmmiste  (7 350 659)

Audiovisuaalne ja muu meedia

Ülle Nõmmiste  (7 350 659)

 

Ülle Nõmmiste  (7 350 659)

 

Ülle Nõmmiste  (7 350 659)

 

Ülle Nõmmiste  (7 350 659)

Elektrotehnika ja energeetika

Katrin Tammjarv  (7350 658)

Elektroonika ja automaatika

Katrin Tammjarv  (7350 658)

Mehaanika ja metallitöö

Katrin Tammjarv (7350 658)

     

ÕPPEMATERJALID, ÕPPEKIRJANDUS

Tiina Matsulevitš  (7 350 612)

]]> Thu, 15 Nov 2007 00:00:00 +0200 110671 <![CDATA[Kujundamise erialade riiklik õppekava]]> 2010-03-11 2010-03-11 00:00:00 0000-00-00 00:00:00 (Haridus- ja teadusminisri 3. märts 2010. a määrus nr 7)Riikliku õppekava eesmärk on kehtestada kutseõppe kohustuslik sisu kujundamise erialadel (dekoraator-stilist , illustraator, multimeedia kujundaja, teabegraafik, trükimeedia kujundaja/küljendaja ja modelleerija-visualiseerija) tagades seeläbi õppijatele võrdsed võimalused tööturule sisenemiseks. Kutseõppe kohustusliku sisu on välja töötanud kutseõpetajad koostöös erialade spetsialistide, ettevõtete esindajate ja erialaliitude esindajatega väärtussüsteemist, kutseoskusnõuetest, kutseõppe eesmärkidest ja ülesannetest ning kutseharidussüsteemi arengukavas esitatud väärtussüsteemist lähtudes. Riikliku õppekavaga fikseeritakse kujundamise erialade kutseõppe kogumaht, määratletakse õppe kohustuslikud moodulid, kehtestatakse ühtsed nõuded praktikale ja erialaste õpingute lõpetamisele. Õppesisude kohustuslike moodulite nimetused, mahud ja oodatavate õpitulemuste kaudu esitatud lühikirjeldused on esitatud määruse lisas 1. Praktikate lühikirjeldused kujundamise erialadel on esitatud määruse lisas 2. Lõpueksamite kirjeldused kujundamise erialadel on esitatud määruse lisas 3.Kooli õppekavad tuleb viia riikliku õppekavaga vastavusse kuue kuu jooksul pärast riikliku õppekava jõustumist. Koolid peavad rakendama õppekavad 2010/2011. õppeaastal ja hiljem sisseastunutele. Vastavalt kutseõppeasutuse seaduse § 37 lõikele 11 võib kool kohaldada õppekavu ka varem vastuvõetud õppijatele.Koolid koostavad riikliku õppekava alusel kooli õppekavad iga õpetatava eriala- ja kutseõppeliigi jaoks, võttes aluseks riiklikus õppekavas esitatud kohustusliku õppe sisu (üld- ja põhioskuste moodulid) ning lisades valikõpingute moodulid Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2006. a määruses nr 90 „Kutseharidusstandard“ esitatud nõuete põhjal. Riiklikus õppekavas esitatud moodulite alusel on koolil võimalik koostada õppekava kutse- või erialaste osaoskuste omandamiseks ning korraldada täiskasvanute täiend- ja ümberõpet.Eelnõu on ette valmistanud Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse kutsehariduse osakonna juhataja Kaie Piiskop (735 0650, kaie.piiskop@ekk.edu.ee), peaspetsialist Ülle Nõmmiste (735 0659, ylle.nommiste@ekk.edu.ee), üldosakonna jurist Meelis Maiste (735 0540, meelis.maiste@ekk.edu.ee). Kujundamise erialade riikliku õppekava väljatöötamisel on osalenud Anne Pikkov (Eesti Kunstiakadeemia Avatud Akadeemia), Markko Karu (Brand Manual Ltd), Ruth Helene Melioranski (Eesti Disainikeskus), Jüri Jegorov (Päewaleht Disain), Are Tralla (Playtech Eesti), Heiko Unt (OÜ Cirkus-Visual Communications/AD), Katrin Kisand (Tartu Kunstikool), Peeter Krosmann (Tartu Kunstikool), Kalli Kalde (Tartu Kunstikool), Joonas Sildre (Tartu Kõrgem Kunstikool), Mall Nukke (Eesti Kunstiakadeemia), Imbi Kruuv (Tartu Kunstikool), Krista Roosi (OÜ DisainiJaam), Merike Kaunissaare (Ehmann ja Kaunissaare OÜ), Riivo Langovitš (vabakutseline kunstnik), Maarja Roosi (Tartu Ülikooli Multimeediakeskus), Janika Nõmmela-Semjonov (Tartu Kunstikool), Kadi Kreis (Tartu Kunstikool), Viive Noor (Eesti Kujundusgraafikute Liit), Ilona Gurjanova (Eesti Disainerite Liit), Katrin Kull (Eesti Reklaamiagentuuride Liit), Peeter Parker (Tallinna Transpordikool), Liina Männama (Tallinna Kaubamaja AS), Kaupo Paabo (Tartu Kunstikool), Maila Juns-Veldre (Kuressaare Ametikool), Anna Sui (Kuressaare Ametikool), Leelo Leesi (Kuressaare Ametikool), Kaido Kalf (Kuressaare Ametikool), Anneli Tammik (vabakutseline ehtekunstnik), Katrin Kisand (Reklaamiagentuur HAI).Kujundamise erialade riiklik õppekava on kooskõlastatud disaini õppekavarühma nõukogu 19.06.2009 koosoleku otsusega.Kaie PiiskopKutsehariduse osakonna juhataja]]> Thu, 11 Mar 2010 00:00:00 +0200 109308 <![CDATA[Inglise keele riigieksam 2010]]> 2009-11-03 2009-11-03 00:00:00 0000-00-00 00:00:00

NB! Eksami läbiviimise juhendeid on täiendatud!

Gümnaasiumi võõrkeelte riigieksami ülesandetüüpe tutvustav kogumik. Kogumikku on täiendatud 2009. aasta riigieksami kirjutamis- ja rääkimisosa ülesannetega. Kogumikku võib kasutada eksamiks valmistumisel.

  •   (Ülesandetüüpe tutvustava kogumiku kuulamisosa helifailid)

  • Rääkimisosa

Eksamitöö sooritamist täies mahus saab proovida, kasutades varasemate aastate riigieksamite materjale.

]]> Tue, 03 Nov 2009 00:00:00 +0200 109302 <![CDATA[Saksa keele riigieksam 2010]]> 2009-11-03 2009-11-03 00:00:00 0000-00-00 00:00:00

NB! Eksami läbiviimise juhendit on täiendatud!

Gümnaasiumi võõrkeelte riigieksami ülesandetüüpe tutvustav kogumik. Kogumikku on täiendatud 2009. aasta riigieksami kirjutamis- ja rääkimisosa ülesannetega. Kogumikku võib kasutada eksamiks valmistumisel.

  •   (Ülesandetüüpe tutvustava kogumiku kuulamisosa helifailid)

  • Rääkimisosa

Eksamitöö sooritamist täies mahus saab proovida, kasutades varasemate aastate eksamitööde materjale.                                                                                                                                 

]]> Tue, 03 Nov 2009 00:00:00 +0200 109314 <![CDATA[Eesti keele kui teise keele riigieksam 2010]]> 2009-11-03 2009-11-03 00:00:00 0000-00-00 00:00:00

NB! Eksami läbiviimise juhendeid on täiendatud!

Gümnaasiumi võõrkeelte riigieksami ülesandetüüpe tutvustav kogumik. Kogumikku on täiendatud 2009. aasta riigieksami kirjutamis- ja rääkimisosa ülesannetega. Kogumikku võib kasutada eksamiks valmistumisel.

  (Ülesandetüüpe tutvustava kogumiku kuulamisosa helifailid)

  • Rääkimisosa

Eksamitöö sooritamist täies mahus saab proovida, kasutades varasemate aastate eksamitööde materjale.         

 

]]> Tue, 03 Nov 2009 00:00:00 +0200 109305 <![CDATA[Vene keele kui võõrkeele riigieksam 2010]]> 2009-11-03 2009-11-03 00:00:00 0000-00-00 00:00:00

NB! Eksami läbiviimise juhendeid on täiendatud!

Gümnaasiumi võõrkeelte riigieksami ülesandetüüpe tutvustav kogumik. Kogumikku on täiendatud 2009. aasta riigieksami kirjutamis- ja rääkimisosa ülesannetega. Kogumikku võib kasutada eksamiks valmistumisel.

  •   (Ülesandetüüpe tutvustava kogumiku kuulamisosa helifailid)

  • Rääkimisosa
  •  

Eksamitöö sooritamist täies mahus saab proovida, kasutades varasemate aastate eksamitööde materjale.

 

]]> Tue, 03 Nov 2009 00:00:00 +0200 101961 <![CDATA[ESF programm "Õppenõustamissüsteemi arendamine"]]> 2008-09-02 2008-09-02 00:00:00 0000-00-00 00:00:00 Programmi eesmärk on piirkondlike õppenõustamiskeskuste loomise ja nõustamiskvaliteedi arendamise kaudu parandada nõustamisteenuse kättesaadavust õpilaste koolist väljalangevuse ennetamiseks ja noorte edasise toimetuleku ning konkurentsivõime suurendamiseks igapäevaelus ja tööturul.

Programmi kaasatud partnerid on valitud ja nimetatud koostöös omavalitsusüksuste maakondlike liitude ja maavalitsuste haridusosakondadega.  Partnerite  ülesanne programmis on tegelda kõiki õppeasutusi teenindava tugikeskuse ehk õppenõustamiskeskuse loomise ja väljaarendamisega.

 Programmi raames:• võetakse tööle piirkondlikud koordinaatorid ülesandega teostada õppenõustamissüsteemi kohapealne arendustöö;• luuakse igasse maakonda ja Tallinna linna õppenõustamiskeskused kus pakutakse psühholoogilist, eripedagoogilist, logopeedilist ja sotsiaalpedagoogilist nõustamisteenust;• töötatakse välja täiendkoolituskava ja koolitatakse keskuste spetsialiste ja juhatajaid-koordinaatoreid;• vaadatakse üle nõustamisteenuse kvaliteedi hindamise põhimõtted ja alused ning nõustamiskomisjonide roll ja tööjaotus;• luuakse veebiportaal õppenõustamise spetsialistidele ja teenuse sihtgrupile, kuhu koondatakse kogu programmi puudutav ning nõustamiskeskusi tutvustav info, elektroonilised juhend- ja abimaterjalid.

• • • •

Siit leiab E-kalendri, kus on kirjas programmide üritused ning koolitused.

Kontaktid:

programmijuht Riina Otti, tel 7350 715programmi koordinaator Ada Lumiste, tel 7350 619programmijuhi abi Reilika Kaasik, tel 7350 718

 

]]> Tue, 02 Sep 2008 00:00:00 +0300 101959 <![CDATA[ESF programm "Hariduslike erivajadustega õpilaste õppevara arendamine"]]> 2008-09-02 2008-09-02 00:00:00 0000-00-00 00:00:00

Programmi üldeesmärk on parandada hariduslike erivajadustega õpilaste ligipääsu haridusele, tõsta õppe kvaliteeti, luua eeldused võrdsete õppimisvõimaluste kindlustamiseks ning koolist väljalanguse ennetamiseks. 

Programmi peamised tegevused:HEV õpilaste õppevara koostamise süsteemi arendamine hõlmab info koondamist õppevara koostajate kohta, HEV õpilaste õppevara nõudluse kaardistamist, koostajate koolitusvajaduse väljaselgitamist,  HEV õppevara koostamise süsteemi kirjelduse väljatöötamist peale programmiperioodi lõppu. Õppevara koostamise süsteemi loomiseks ning arendamiseks on kokku kutsutud ekspertide kogu, mille liikmed on muuhulgas kaasatud õppevara koostamise ja õppevara koostajatele mõeldud koolituste kavandamise ja läbiviimise protsessi.Veebiportaali arendamiseks koondatakse portaali www.hev.edu.ee kogu HEV õpilaste õpet ja õppevara puudutav info, seal on kättesaadavad kõik programmi käigus koostatavad elektrooniline õppevara ja muu oluline hariduslike erivajaduste alane teave.

TÕK-ile ja LÕK-ile vastava põhiõppevara koostamiseks ja väljaandmiseks moodustatakse õppevara koostamise töörühmad ainete kaupa.  Töörühmad koostavad uusi, uuendavad olemasolevat või kohandavad välismaal väljaantud õppevarast tõlkimiseks sobivaid materjale põhiainetes.

Õpetajamaterjalide koostamisele lisaks  tõlgitakse välismaal väljaantud  näidis- ja juhendmaterjale HEV õpilaste õppe alal. 

 

 

Otsetee  lehele

Siit leiab E-kalendri, kus on kirjas programmide üritused ning koolitused.

Kontaktid:

programmijuht Kristiina Paist, tel 7350 714

programmi koordinaator Epp Müil, tel 7350 613

programmijuhi abi Reilika Kaasik, tel 7350 718

Programmi ekspertide kogu moodustamise

 

 

 

]]> Tue, 02 Sep 2008 00:00:00 +0300 105443 <![CDATA[Meedias ilmunud materjalid]]> 2009-03-03 2009-03-03 00:00:00 0000-00-00 00:00:00
  • 26.01.2009 "Õppenõustamine parandab", Pealinn
  • 17.02.2009 Eesti Päevalehe vaheleht Õpileht, kus tutvustav artikkel oli kõigi Eksamikeskuse poolt elluviidava programmi kohta 
  • 26.03.2009 „Õpiraskustega laste osakaal on ligikaudu 20%“ERR Uudised Eesti päevaleht Ärileht
  • 26.03.2009 "Igal viiendal lapsel on õpiraskused", Postimees  
  • 03.04.2009 "Nõustamiseks 70 miljonit", R. Juurak, Õpetajate Leht
  • 22.05.2009 "Õppenõustamine jõuab igasse Pärnumaa nurka", K. Klaus, Pärnu Postimees
  • 12.06.2009 "Erivajadus ei ole puude viisakam nimetus", E. Pajula, Õpetajate Leht
  • 14.08.2009 "Erivajadustega lastega ristteel: kuhu minna?", A. Tammar, Õpetajate Leht
  • 15.09.2009 "Õppenõustamiskeskuses saab abi laps, vanem ja lapsega töötav isik" A. Lumiste, R. Otti, portaal Koolielu
  • 18.09.2009 "Nõustatud ja nõustamata erivajadusega lapsed", M. Tamm, Õpetajate Leht 
  • 12.11.2009 „Õppenõustamiskeskuse kohustustepall põrkub ühelt mäenõlvalt teisele“, R. Veski, „Koit“
  • Õppenõustamiskeskus tegutseb igas maakonnas Koolielu Eksamikeskuse ajaveeb

    •  

    ]]>     Tue, 03 Mar 2009 00:00:00 +0200     103505 <![CDATA[Ilmunud artiklid]]> 2008-12-16 2008-12-16 00:00:00 0000-00-00 00:00:00 31. novembril 2008. a ilmus ajakiri Eripedaoogika - Nõustamine ja õbiabi, milles avaldati ESF programmi "Hariduslike erivajadustega õpilaste õppevara arendamine" ekspertide kogu liikme Marika Padriku artikkel programmi kohta.

    ]]>     Tue, 16 Dec 2008 00:00:00 +0200     110655 <![CDATA[Abimaterjal]]> 2010-03-10 2010-03-10 00:00:00 0000-00-00 00:00:00  

     

     

     

    ]]>     Wed, 10 Mar 2010 00:00:00 +0200     110654 <![CDATA[Kontseptsioon]]> 2010-03-10 2010-03-10 00:00:00 0000-00-00 00:00:00 Wed, 10 Mar 2010 00:00:00 +0200 110653 <![CDATA[Sümboolika]]> 2010-03-10 2010-03-10 00:00:00 0000-00-00 00:00:00 Programmi töös kasutatavad logod ja vormid:

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    ]]>     Wed, 10 Mar 2010 00:00:00 +0200     110649 <![CDATA[Õpetajakoolitused. Haridusasutuse juhi kompetentsusmudel]]> 2010-03-10 2010-03-10 00:00:00 0000-00-00 00:00:00 Ettekandeid haridusasutuse juhi kompetentsusmudelist ESFi programmi "Üldhariduse pedagoogide kvalifikatsiooni tõstmine 2008-2014" avaürituselt leiad siit

    ]]>     Wed, 10 Mar 2010 00:00:00 +0200     102260 <![CDATA[Programm „Üldhariduse pedagoogide kvalifikatsiooni tõstmine 2008-2014"]]> 2008-09-15 2008-09-15 00:00:00 0000-00-00 00:00:00  

     

     Lisainfo:  programmijuht Keiu Tamm, tel 7350711, keiu.tamm@ekk.edu.eeprogrammijuhi abi Anneli Hummal, tel 7350722, anneli.hummal@ekk.edu.eesisukoordinaator Elve Kukk, tel 7350691 elve.kukk@ekk.edu.eesisukoordinaator Anneli Luik, tel 735693 anneli.luik@ekk.edu.ee

    ]]>     Mon, 15 Sep 2008 00:00:00 +0300     110632 <![CDATA[Programmi tegevuskavad]]> 2010-03-09 2010-03-09 00:00:00 0000-00-00 00:00:00 Tue, 09 Mar 2010 00:00:00 +0200