Konsultatsioon kestab 1,5 tundi. Konsultatsioonil tutvustatakse eksamikorda, jagatakse nõuandeid eksamitöö täitmiseks, tutvustatakse eksamivaldkondi ja -ülesandeid, lahendatakse läbi näidistest ja vastatakse eksaminandide täiendavatele küsimustele. Konsultatsioonidel võivad osaleda kõik, kes soovivad tutvuda eksami sisu ja vormiga või kontrollida oma eksamiks valmisolekut.

Septembris toimuvad Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami konsultatsioonid järgmiselt:

• Tartus - 10. septembril kell 16:00 Tartu Ülikooli Keeltemajas, Näituse 2, Tartu;
• Narvas - 13. septembril kell 17:00 Narva Kolledžis, Kerese 14, Narva;  
• Jõhvis - 9. septembril kell 16:30 Jõhvi Vene Gümnaasiumis, Narva mnt 16, Jõhvi;
• Tallinnas - 11. septembril kell 10:00 ning16. septembril kell 17:00 Eksamikeskuses, Lõõtsa 4, Tallinn (valige üks sobiv aeg).

Täiendav info:Riiklik Eksami- ja KvalifikatsioonikeskusLõõtsa 4, Tallinn7350 500

Riigilõiv tuleb kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele   SEB pangas 10220034796011  või  Swedbankis 221023778606 . Viitenumber 2900073559.

Selgitusse kirjutada toimingu ja õppeaine(te) nimetus(ed), mille eest riigilõiv tasutakse, nt Sama õppeaine (eesti keel, matemaatika) riigieksami korduvaks sooritamiseks registreerimine.Kui riigilõivu tasub registreeruja eest keegi teine, siis selgitusse märkida ka isiku nimi, kelle eest riigilõiv tasutakse.

Riigilõivu maksekorraldus  tuleb eksamikeskusele esitada koos registreerimisavaldusega.

Need, kes esitavad riigieksamile registreerimise avalduse elektrooniliselt läbi kodanikuportaali, riigilõivu maksekorraldust paberkandjal eksamikeskusele saatma ei pea. Riigilõivu maksekorralduse andmed tuleb sisestada kodanikuportaali, mille järgi eksamikeskuse töötajad kontrollivad riigilõivu laekumist arvelduskontole.

Riigilõivu tasumata jätmisel isikut korduveksamile ei lubata.

Eksaminandid, kes lõpetavad kooli sellel õppeaastal, kuid on juba sooritanud mõne riigieksamitest (nt 11. klassis keemia riigieksami), riigilõivu tasuma ei pea.

Tsentraliseeritud riigieksamid toimusid esmakordselt 1997. aastal. Eksaminandid, kes lõpetasid keskkooli enne 1997. aastat ja praegu kehtiva korra alusel riigieksameid (varemlõpetanuna) sooritanud ei ole, eksamite eest tasuma ei pea.

Riigilõivu ei pea tasuma riigieksamite esmakordsel sooritamisel ning nende riigieksamite eest, mida varem sooritatud ei ole.

Kui riigieksamile registreeruja tasus riigilõivu ettenähtust suurema summa, siis on tal õigus esitada taotlus riigilõivu tagastamiseks koos lõivu tasumist tõendava originaaldokumendiga kahe aasta jooksul pärast tasumist. Samuti saavad riigilõivu tagastamist taotleda need eksaminandid, kes ei oleks pidanud lõivu tasuma, kuid siiski tegid seda.

ISIKUTELE, KES ON EESTI KEELE EKSAMI SOORITANUD KEELEINSPEKTSIOONI NÕUDEL ETTEKIRJUTUSES MÄÄRATUD TÄHTAJAL:

• Hüvitist saab taotleda kuni 100% ulatuses keeleõppeks kasutatud summast, kuid mitte rohkem kui 6000 krooni (384 EUR). Hüvitist saavad taotleda üksnes füüsilised isikud.
• Eesti keele õpe, mille eest tasutud õppemaksu tagasi taotletakse, peab olema taotluse esitamise ajaks läbitud.
• Taotluse hüvitise saamiseks võib esitada pärast eesti keele tasemeeksami positiivset sooritamist.
• Eesti keele õppe eest tasutud õppemaks hüvitatakse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud piirmäära ulatuses. See on 6000 krooni. See tähendab, et keeleõppeks kulutatud ja dokumentaalselt tõestatud kulud hüvitatakse maksimaalselt 6000 krooni eest. Piirmäärast väiksemad kulud hüvitatakse täies mahus.
• Väljamakstavatest summadest tulumaksu kinni ei peeta. Seega vastavalt tulumaksuseaduse §6 lg 2-le ei saa isik hüvitatava summa piires koolituskulusid oma tulust maha arvata. Makstud hüvitise kohta edastab eksamikeskus info Maksu- ja Tolliametile.
• Hüvitis laekub avalduses näidatud pangakontole kahe kuu jooksul pärast avalduse esitamist.

AVALDUSE VORM JA LISATAVAD DOKUMENDID

Hüvitise taotlemiseks tuleb Riiklikule Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskusele esitada kirjalik avaldus. Blanketid on saadaval eksamikeskuse kodulehel, eksamikeskuse infosaalis Tallinnas, Lõõtsa 4, samuti eksamikeskuse kontaktpunktides.

Avaldusele tuleb lisada isikut tõendava dokumendi (Eesti Vabariigi pass, välismaalase pass, juhiluba, ID-kaart) koopia. Koopiat saab teha ka kohapeal.

Koos avaldusega tuleb esitada õppemaksu tasumist tõendava dokumendi originaaleksemplar või selle ärakiri, mis on väljaandja poolt ametlikult kinnitatud. Õppemaksu tasumist tõendaval dokumendil peab olema kirjas, mille eest õppemaks tasuti. Hüvitada saab üksnes nende dokumentide alusel, millest nähtub üheselt, et tasutud on eesti keele õppe eest. Koos avaldusega võib õppemaksu tasumist tõendava dokumendina esitada ka maksekorraldused. Siis peab selgitusse olema märgitud, et tasuti eesti keele õppe eest. Nimetatud juhul tuleb lisaks esitada koolitusfirma arve või kinnitus isiku õppimise ja summade tasumise kohta. Kui Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksam on sooritatud enne 1. juulit 2002, tuleb avaldusele lisada ka vastav tunnistus või selle Kodakondsus- ja Migratsiooniameti poolt kinnitatud ärakiri. NB! Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksamiks ettevalmistuse eest kulusid ei hüvitata. Juhul, kui ühel arvel on näidatud selgitusena tasu nii eesti keele kui ka seaduste tundmise eksami eest, tuleb lisada õiend, millest nähtub, millises ulatuses on tasutud eesti keele õppe eest. Informatsiooni hüvitiste taotlemise kohta ning abi hüvitisavalduse koostamisel saab Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse piirkondlikest .

Lisainfo:

Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus, Lõõtsa 4, Tallinn 11415

infotelefon 7350 500

info@ekk.edu.ee

Riigieksamite valikut on võimalik muuta ainult järgmistel juhtudel:

Gümnaasiumiõpilane, kellel esineb spetsiifiline õigekirjahäire (düsgraafia*) ning kes sooritas eesti keele või vene keele  riigieksami mitterahuldavalt, saab selle eksami asemel valida sooritamiseks mõne teise riigieksami.

Gümnaasiumiõpilane, kes sooritas ühes õppeaines riigieksami kahel korral mitterahuldavalt, saab selle eksami asemel valida sooritamiseks mõne teise riigieksami.

Koolieksameid võib sooritada:

• kõigis riikliku õppekava kohustuslikes õppeainetes;
• nendes valikainetes, mida on gümnaasiumiastmes õpitud vähemalt 105 õppetundi.

Ühe koolieksami võib gümnaasiumilõpetaja sooritada ainealase uurimuse või praktilise tööna.

Ühiskonnaõpetuse riigieksami valinud kooliõpilasel on võimalus ühiskonnaõpetuse eksami lisana sooritada Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksam. Selleks peab õpilane esitama vastava taotluse koolile 20. jaanuariks. Peale ühiskonnaõpetuse riigieksami ülesannete lahendamist vastab õpilane 16-le eestikeelsele valikvastustega lisaküsimusele. Neid küsimusi ei arvestata riigieksami tulemuste hindamisel ning nende lahendamiseks antakse eksaminandile lisaaega 30 minutit. Õpilane, kes vastab õigesti vähemalt 12-le lisaküsimusele, loetakse Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami sooritanuks ning talle väljastatakse vastav tunnistus.

* Kõikide hariduslike erivajaduste, sh düsgraafia  puhul on koolil võimalik taotleda õpilasele eritingimustel riigieksami sooritamist, vt täpsemalt   

Düsgraafia puhul tähendab eritingimustel riigieksami sooritamine eksamitöö diferentseeritud hindamist, häälikupikkuse kuulmisega seotud vigu sõna veaohtlikus kohas ei arvestata (nt homme – home, kodu-kotu jne). Kõik teised vead lähevad tavapärase arvestuse järgi (nt kokku-lahku kirjutamine, suur algustäht, interpunktsioon, sõnade järjekord, sisu, stiil jne). Gümnaasiumiõpilane, kelle düsgraafia on nii sügav, et hoolimata diferentseeritud hindamisest ei ole ta sooritanud eesti keele ja vene keele kirjandit  20-le punktile, võib järgmistel aastatel valida riigieksami mõnes muus õppeaines.

Riikliku õppekava eesmärk on kehtestada kutseõppe kohustuslik sisu interpretatsioonierialadel, tagades seeläbi õppijatele võrdsed võimalused tööturule sisenemiseks.

Riikliku õppekavaga fikseeritakse interpretatsioonierialade kutseõppe kogumaht, määratletakse õppe kohustuslikud moodulid, kehtestatakse ühtsed nõuded praktikale ja erialaste õpingute lõpetamisele.

Õppesisude kohustuslike moodulite nimetused, mahud ja oodatavate õpitulemuste kaudu esitatud lühikirjeldused on esitatud määruse lisas 1. Praktikate lühikirjeldused interpretatsioonierialadel on esitatud määruse lisas 2. Lõpueksamite kirjeldused interpretatsioonierialadel on esitatud määruse lisas 3.

Kooli õppekavad tuleb viia riikliku õppekavaga vastavusse kuue kuu jooksul pärast riikliku õppekava jõustumist. Koolid peavad rakendama õppekavu  2009/2010. õppeaastal ja hiljem sisseastunutele. Vastavalt kutseõppeasutuse seaduse § 37 lõikele 11 võib kool kohaldada õppekavu ka varem vastuvõetud õppijatele.

Koolid koostavad riikliku õppekava alusel kooli õppekavad iga õpetatava eriala- ja kutseõppeliigi jaoks, võttes aluseks riiklikus õppekavas esitatud kohustusliku õppe sisu (üld- ja põhioskuste moodulid) ning lisades valikõpingute moodulid Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2006. a määruses nr 90„Kutseharidusstandard“ esitatud nõuete põhjal. Riiklikus õppekavas esitatud moodulite alusel on koolil võimalik koostada õppekava kutsestandardiga määratletud osaoskuste omandamiseks ning korraldada täiskasvanute täiend- ja ümberõpet.

Määruse on ette valmistanud Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse kutsehariduse osakonna juhataja Kaie Piiskop (735 0650 kaie.piiskop@ekk.edu.ee), kutsehariduse osakonna peaspetsialist Anu Tuuksam (735 0657, anu.tuuksam@ekk.edu.ee), üldosakonna jurist Meelis Maiste (735 0540, meelis.maiste@ekk.edu.ee). Keelekorrektor Maret Vaher (580 82075, maret.vaher@hotmail.com).

Interpretatsioonierialade riikliku õppekava väljatöötamisel osalesid Kristel Aer, Marika Eensalu, Tarmo Johannes, Hain Hõlpus, Kaie Kant, Maia Lilje, Katrin Naan, Maire Nagla, Siim Poll, Meelis Punder ja Reinut Tepp (G. Otsa nim Tallinna Muusikakool); Ruth Ernstson, Viviane Kallaste, Galina Kulikova, Reet Mets, Johannes Mitt, Oleg Pissarenko, Raivo Rebane, Anu Russak, Priit Sonn, Pille Taniloo ja Urmas Taniloo (H. Elleri nim Tartu Muusikakool); Tarmo Aints, Kristina Kõrver, Kristo Käo, Reet Paju, Raivo Peäske, Tiiu Peäske, Reet Ratassepp ja Virve Soode (Tallinna Muusikakeskkool); Niina Murdvee, Aavo Ots ja Martti Raide (Tallinna Muusikakeskkool ja Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemia); Ludmilla Dombrovskaja-Keis, Kristi Mühling, Lembit Orgse, Eve Pärnsalu, Mart Soo ja Tiina Välja (G. Otsa nim Tallinna Muusikakool ja Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemia); Tiit Kalluste (G. Otsa nim Tallinna Muusikakool, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia), Külli Kudu (H. Elleri nim Tartu Muusikakool, Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemia), Lembi Mets (G. Otsa nim Tallinna Muusikakool, RO „Estonia“), Andres Leivategija (H. Elleri nim Tartu Muusikakool, Eesti Kitarriselts), Heiki Mätlik (Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemia), Karmen Puis (H. Elleri nim Tartu Muusikakool ja teater „Vanemuine”), Ia Remmel (G. Otsa nim Tallinna Muusikakool, ajakiri „Muusika“), Rein Roos (G. Otsa nim Tallinna Muusikakool, Eesti Riiklik Sümfooniaorkester), Tuulike Agan (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemiast).

Ekspertidena osalesid Jane Kreek (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia), Katrin Aller, Kadri Leivategija ja Ain Tarro (H. Elleri nim Tartu Muusikakool); Eva Punder, Aarne Saluveer ja Raili Sule (G. Otsa nim Tallinna Muusikakool); Siim Aimla (G. Otsa nim Tallinna Muusikakool, Eesti Politseiorkester), Tiina Keel (REKK, G. Otsa nim Tallinna Muusikakool).

Interpretatsioonierialade riiklik õppekava on kooskõlastatud muusika ja esituskunstide õppekavarühma nõukogu 04.12.2008. a koosoleku otsusega.

Ettekanded ning materjalid:

6.03.2009. a "Milline on hea õpik?", E.Reedik, Õpetajate Leht

 ÜLERIIGILISE ÜLDHARIDUSASUTUSTE TUNNUSTUSSÜSTEEMI LOOMINE

Üleriigilise kahetasandilise (regionaalne ja riiklik) üldharidusasutuste tunnustussüsteemi loomine, mis võimaldab levitada õppeasutuste häid kogemusi, on ESF programmi „Õppe kvaliteedi parendamine õppeasutuste sise- ja õpitulemuste välishindamissüsteemi arendamise kaudu” (ÕKVA) üheks tegevuseks. Programmi elluviija on Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus.

ÕKVA programmi eesmärgiks on õppe kvaliteedi tõus tänu üldharidussüsteemi ja õppeasutuste juhtimise kvaliteedi paranemisele, paindlikumale õpitulemuste tagasisidestamisele. ÕKVA programmi raames toetatakse sisehindamise rakendumist õppeasutustes, luuakse võimalused veebipõhiste rahuloluküsitluste läbiviimiseks, töötatakse välja tunnustussüsteem, toetatakse õpitulemuste välishindamist elektroonilise eksami kaudu.

Tulenevalt programmi alaeesmärgist on tunnustusstatuutide väljatöötamise eesmärgid:• Üleriigiliste tunnustussüsteemi loomise ja vastavate statuutide väljatöötamisega toetatakse Üldhariduse arengukava 2007-2013 eesmärkide elluviimist ning võimaldatakse tunnustada hariduspoliitiliselt olulisi ettevõtmisi, tegevusi, saavutatud väljapaistvaid tulemusi ja töös omandatud positiivset kogemust• Tunnustuste taotlemise protsessi läbimisega on õppeasutuste juhtide ja pedagoogide ning õppeasutuse pidaja teadmised ja praktilised oskused õppeasutuse sisehindamisest tõusnud ning õppeasutuste sisehindamine toimib tulemuslikult,  arusaamad hariduse kvaliteedist on ühtlustunud• Õppeasutustel on tekkinud võimalus võrrelda oma tööd tunnustuse saanud asutuse tööga

Tunnustusstatuutide väljatöötamiseks ja arendamiseks loodud töörühma on kutsutud järgmiste organisatsioonide esindajad: Eesti Alushariduse Juhtide Ühendus, Eesti Koolijuhtide Ühendus, Eesti Lastevanemate Liit, Eesti Linnade Liit, Eesti Maaomavalitsuste Liit, Hariduskorralduse Nõukoda, Haridus- ja Teadusministeerium ning Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus.Töörühm alustas tegevust juunis 2009, välja on töötatud viie statuudi kirjeldused ja kahetasandilise tunnustussüsteemi korraldusskeem.

ÕPPIJA ARENGU TOETAJA AUHIND

Esitaja: kodanik, õppeasutus, maavalitsus, ainesektsioon, kõrgkool jneSihtrühm:pedagoog, töörühm, õppeasutus Eesmärk:Õppija arengu toetaja auhinnaga on tunnustatud pedagoog, õppeasutuse töörühm, või õppeasutus, kelle tegevuse tulemusena on loodud tähelepanuväärselt soodsad tingimused õppija arengu toetamiseks.Definitsioon:Õppija (nii õpilase kui lasteaialapse) arengu toetaja panustab iga õppija loovuse,  iseseisvuse  ja kodanikutunde arendamisse ning arvestab õppija individuaalsust õpetamisel.  Õppija individuaalsusega arvestamisel rakendab ta õpetamisviise, mis võimaldavad kõikidel osaleda, leida enda jaoks huvitav roll, tunda ennast väärtuslikuna, üksteist kuulata ja jõuda iseendas seeläbi suuremale selgusele. Oma tegevusega toetab ta autonoomia ja  eneseteadlikkuse kujunemist, usaldust nii enese kui teiste vastu. On olnud tulemuslik lapse/õpilase mitmekülgse arengu toetamisel, sealhulgas loodus-, täppis-, tehnoloogia- ning ettevõtlusalase kompetentsuse kujundamisel. Kasutab õppija arengu toetamisel tõhusaid õppemeetodeid, mis loovad võimaluse mitmekesiste valikute ja võimaluste arutamiseks ja mõtestamiseks (isiksuse arengu toetamine) ja mis väärivad teistele tutvustamist.

HARIDUSE SÕBRA JA TOETAJA AUHIND

Esitaja: kodanik, kodanike rühmitus, õppeasutus, õppeasutuse pidaja jneSihtrühm: kodanik, kodanike rühmitus, õppeasutuse pidaja, organisatsioon, hoolekogu jt.Eesmärk:Hariduse sõbra ja toetaja auhinnaga on tunnustatud kodanik, kodanike rühmitus, õppeasutuse pidaja, organisatsioon või hoolekogu,  kes on õppeasutust toetanud ja abistanud õppija jaoks mitmekülgse arengukeskkonna loomisel.Definitsioon:Hariduse sõber ja toetaja panustab omakasupüüdmatult heategevuslikel eesmärkidel õppija arengu jaoks parimate tingimuste loomisesse. Ta toetab õpilast või õpilaste gruppi või õppeasutust füüsilise ja/või vaimse arengukeskkonna loomisel. Tema tegevus on olnud  tervislikku ja esteetilist õpikeskkonda kujundav, selle mõjul on loodud vaimsust väärtustav õhkkond, viidud ellu õppijate võrdust loovaid tegevusi.

ÕPPEASUTUSE EESTVEDAJA JA  ARENDAJA AUHIND

Esitaja: kodanik, kodanike rühmitus, õppeasutus, õppeasutuse pidaja jneSihtrühm:õppeasutuse juht, juhtkonna liige, õppeasutuse töörühmEesmärk:Õppeasutuse eestvedaja ja arendaja auhinnaga on tunnustatud õppeasutuse juht, juhtkonna liige või õppeasutuse töörühm, kes on õppeasutuse arengule arvestatava tõuke andnud, mis on omakorda aidanud kaasa õppija jaoks mitmekülgse arengukeskkonna loomisele.Definitsioon:Hariduse eestvedaja ja õppeasutuse arendaja on silmapaistvalt panustanud  õppeasutuse kui organisatsiooni arengusse, on loonud võimalused ja toetanud õppija arengu jaoks parimate tingimuste kujundamist või andnud panuse kogukonna arengusse, mis on aidanud  lapsel/õpilasel kogukonnas sulanduda, tunda ennast kogukonna liikmena. Auhinna saaja on tulemuslikult  toetanud personali arengut, mis on võimaldanud tõsta õpetamiskvaliteeti, on tulemuslikult kasutanud uudseid juhtimismeetodeid või aidanud kaasa õppekeskkonna mitmekesistamisele, osanud  kasutada nii kohaliku, riikliku kui ka rahvusvahelise koostöö võimalusi laste/õpilaste arengukeskkonna parendamisel, on sihikindlalt ja tulemuslikult välja kujundamas õppivat organisatsiooni või on osanud kujundada õppeasutuse ja kogukonna vahel suhted, mis on pakkunud tuge laste/õpilaste arenguks mitmekesise arengukeskkonna loomisel.  Tunnustus võimaldab esile tõsta esile neid haridusasutuste juhte, kelle teod ja panus on laiemad oma õppeasutusest, jõudnud kogukonna tasemele. Tunnustuse võib pälvida hariduse eestvedaja ja õppeasutuse arendaja, kes on märkimisväärselt panustanud õppeasutuse, kogukonna, maakonna või riigi hariduse edendamisse, olles algatanud ja läbi viinud ettevõtmisi, mis on toetanud riigi hariduspoliitikat.

LOODUS- JA TÄPPISTEADUSTE AUHIND

Esitaja: kodanik, kodanike rühmitus, õppeasutus, ÕOV, õppeasutuse pidaja jneSihtrühm:pedagoog, õppeasutuse töötaja, töörühm, õpilaneEesmärk:Loodus- ja täppisteaduste auhinnaga on esile tõstetud pedagoog, õppeasutuse töötaja, töörühm või õpilane, kes on loonud õppija arenguks mitmekülgse arengukeskkonna ning olnud tulemuslik õppija arengu toetamisel loodus- ja täppisteaduste alal.Definitsioon:Loodus- ja täppisteaduste arendaja on tähelepanuväärselt panustanud õppeasutuse, kogukonna või riigi tasandil loodus- ja täppisteaduste edendamisse, olles algatanud ja läbiviinud ettevõtmisi, mis on toetanud riigi vastavasisulist hariduspoliitikat. Auhinna saaja on algatanud ja elluviinud ettevõtmisi, mis on populariseerinud loodus- ja täppisteadusi laste/noorte hulgas, välja töötanud huvitavat õpivara, metoodilisi juhendeid jms või lähenenud innovaatiliselt loodus- ja täppisteaduste õpetamisele, mis on aidanud muuta loodus- ja täppisteadused lastele/õpilastele köitvaks. Tunnustuse pälvija on loonud loodus- ja täppisteaduste õppeks soodsa õpikeskkonna (nii füüsilise kui ka vaimse, näiteks loodusrada, kooliaed, õuesõppimine, kooli lähikonnas oleva loodusobjekti, -keskkonna kasutamine; valdkonna projektid, ringid jne), on olnud õppeasutuses eestvedaja ja tulemuslikult välja arendanud loodus- ja täppisteaduste suuna või on algatanud ja elluviinud järjepidevalt ettevõtmisi õppeasutuses, kus lastel/õpilastel on olnud suurepärased võimalused loodus- ja täppisteaduste oskuste omandamiseks.

EESTIMAA JA KODANIKUTUNDE AUHIND

Esitaja: kodanik, kodanike rühmitus, õppeasutus, ÕOV õppeasutuse pidaja jneSihtrühm:pedagoog, õppeasutuse töötaja, töörühm, õpilaneEesmärk:Eestimaa ja kodanikutunde auhinnaga on tunnustatud pedagoog, õppeasutuse töötaja, töörühm või õpilane, kes on loonud mitmekülgse arengukeskkonna Eesti riiklust väärtustava kodaniku kujunemise toetamiseks.Definitsioon:Eestimaa ja kodanikutunde auhinna saaja on tähelepandavalt panustanud õppeasutuse, kogukonna, maakonna või riigi tasandil eesti keele ja kultuuri edendamisse, olles algatanud ja läbiviinud ettevõtmisi, mis on toetanud eesti kultuuri järjepidevust, eesti identiteedi kujunemist. Auhinna saaja on algatanud ja elluviinud ettevõtmisi, välja töötanud metoodilisi juhendeid, lastele/õpilastele huvipakkuvaid õppematerjale jms, rakendanud innovaatilist lähenemist, kogemuse kaudu õppimist, väärtustanud õpilaste omaalgatuslikku tegevust vms, mis on aidanud kaasa eesti keele õpetamisele ja õppimisele, eestimeelse kodaniku kujunemisele ning toetanud eesti kultuuri arendamist. On õppeasutuses järjepidevalt algatanud ja elluviinud ettevõtmisi, kus lastel/õpilastel on olnud suurepärased võimalused eesti keele ja kultuuri omandamiseks. Ta on  toetanud õppija arengut eesti keele, kultuuri ja riikluse väärtustamisel  ja loonud kodanikutunde kujunemiseks soodsa arengukeskkonna. Auhinna saaja on toetanud koostöö, sallivuse, algatusvõime, vastutuse, osaluse kujunemist kodanikuks kasvamisel.

Tunnustussüsteemi ajakava

• Taotluste esitamise tähtaeg on regionaalsel tasandil 15. oktoober, üleriigilisel tasandil 20. november• Regionaalsed komisjonid teevad otsused novembri esimesel nädalal ning esitavad maakonna parimad üleriigilise tasandi komisjonile• Üleriigilise tasandi komisjon hindab taotlusi ja langetab otsuse hiljemalt 10. detsembriks• Pidulik tänuüritus toimub 14. jaanuaril taliharjapäeval• Heade kogemuste levitamine meedias, veebilehekülgedel, üritustel, konverentsidel jms.

2. Võimaluse loomine veebipõhiste rahuloluküsitluste läbiviimiseks ning tulemuste analüüsimiseks- Veebikeskkonna loomine erinevate rahuloluküsimustike läbiviimiseks

3. Õppeasutuse tunnustussüsteemi väljatöötamine ja rakendamineEestimaa õpib ja tänab- Õppija arengu toetaja auhind- Hariduse sõbra ja toetaja auhind- Õppeasutuse eestvedaja ja arendaja auhind- Loodus- ja täppisteaduste auhind- Eestimaa ja kodanikutunde auhind

4. Õpitulemuste välishindamise toetamine- Eksamite Infosüsteemi loomine - EIS

• Ülesandepank
• Haldusmoodul
• Korraldusmoodul

- Ülesannete kirjutajate koolitus- E-eksami väljatöötamine ja läbiviimine

ÕKVA programmi tulemused:

• Alaeesmärk 1:- on ilmunud sisehindamise materjalid veebis - on ilmunud õppe-kasvatustöö analüüsimis-alane käsiraamat
• Alaeesmärk 2:- IT- põhiselt on läbi viidud 5 küsitlust
• Alaeesmärk 3:- on välja töötatud 5 erinevat tunnustusstatuuti
• Alaeesmärk 4:- ülesannete kirjutajate koolituste on läbinud vähemalt 200 õpetajat- välja on töötatud elektroonse eksami ettevalmistamise, läbiviimise, eksamitöö hindamise ja tulemuste teavitamise kontseptsioon

___________________________________________________________________

Programmi raames korraldatakse erinevaid võrgustikuüritusi kutseõpetajate professionaalse arengu ja kutseõppe sisulise arengu edendamiseks. Võrgustikuüritustele on kaasatud lisaks kutseõppeasutuste õpetajatele ka vastava valdkonna ettevõtete esindajad, erinevad koostööpartnerid. Infot tulevaste võrgustikuürituste kohta leiab  või vastava valdkonna peaspetsialistilt. 

SEMINARIDE JA TEABEPÄEVADE MATERJALE

Turismierialade RÕK	Turismiala erialane koolitus. I moodul. 18.-19.03.10 Pärnus.
	Majutuse ja toitlustuse võrgustikuseminar 9.-10.12.09 Saaremaal
	Toidutööstuse võrgustikukoolitus 25.-26.11.2009
	Turismi-, majutuse- ja toitlustusala võrgustikuseminar 25.-26.08.09 Roostal
Arvutierialade RÕK	Arvutierialade kutseõpetajate koolitus 6.-7.03.09
	Teabepäevad Narva-Jõesuus, Tallinnas ja Pärnus veebruar 2009
	Transporditeenuste koolitusseminar 4.-5.12.08 Vanaõues
	Toila teabepäev 24.-25.01.08

Kutsume osalema Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse (edaspidi Hankija) poolt korraldatud lihtsustatud menetlusega hankes „Koolitusteenuse tellimine“.

Hanke eesmärk on ESF programmi „Üldhariduse pedagoogide kvalifikatsiooni tõstmine 2008 - 2014” tegevuse Pedagoogide koostöövõrgustike arendamine professionaalse arengu toetamiseks raames leida koolitaja teemal „Pedagoogide võrgustike juhtimine“.

Pakkumuste esitamise tähtaeg on 30. august 2010 kell 15.00.

ÕPPEMATERJALIDE KOOSTAMINE NB! PAKKUMUSTE ESITAMISE TÄHTAEGA ON PIKENDATUD 1. OKTOOBRINI!

Kutsume osalema Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse poolt korraldatud lihtsustatud menetlusega hankes "Riiklike õppekavade rakendumist toetavate õppematerjalide koostamine".

Hanke eesmärk on riiklikele õppekavadele vastavate õppematerjalide autori, koostaja või autorite, koostajate grupi leidmine.

Kõikide pakkumuste esitamise tähtaeg on 01.oktoober 2010 kell 15:00.

 LÕK-ile ja TÕK-ile VASTAVA ÕPPEVARA SOETAMINE

Kutsume osalema Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse poolt korraldatud lihtsustatud menetlusega hankes "Toimetuleku riiklikule õppekavale vastava õppevara soetamine" ja "Põhikooli lihtsustatud riiklikule õppekavale vastava õppevara soetamine".

Toimetuleku riiklikule õppekavale vastava õppevara koostamiseks toimub hange järgmistes õppeainetes:

Orienteerumisõppe materjalid seostatuna keele- ja kõnearenduse, matemaatika ning käelise tegevuse elementidega I, II ja III kooliastmele.

Põhikooli lihtsustatud riiklikule õppekavale vastava õppevara koostamiseks toimub hange järgmistes õppeainetes:

• Eesti keel (keeleõpetus) -  6. ja 8. klass
• Eesti keel (lugemine) -  3., 7., 8. ja 9. klass
• Loodusõpetus –  4. - 5. klassile või klasside põhiselt (4. ja 5. klass)
• Matemaatika -  3. klass
• Ajalugu -  8. klass
• Elu ja olustikuõpetus –  ühine materjal 1.- 2. klassile, 3.- 5. klassile või klasside põhiselt (1., 2., 3., 4. ja 5. klass) ja 8.- 9. klassile või klasside põhiselt (8. ja 9. klass)
• Eesti keel vene õppekeelega koolidele -  3.- 9. klass.

Pakkumused tuleb esitada vastavalt hankedokumentides esitatud nõuetele. Lisainfo ja hankedokumentide väljastamine kahe tööpäeva jooksul vastava avalduse saamisest e-postile  hanked@ekk.edu.ee

Pakkumuste esitamise tähtaeg on 27. september 2010 kell 15.00.

KOOLITAJATE LEIDMINE

Kutsume osalema Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse (edaspidi Hankija) poolt korraldatud lihtsustatud menetlusega hankes "Koolitajate leidmine".

Hanke eesmärgiks on ESF programmi "Üldhariduse pedagoogide kvalifikatsiooni tõstmine 2008-2014" tegevuse Pedagoogide kutsealase arengu toetamine ja täienduskoolituse süsteemi arendamine raames leida koolitjaiad (edaspidi Pakkuja) üldhariduskoolide meedkondadele suunatud koolituse "Üldhariduskooli õppekava koostamine ja arendamine" läbiviimiseks.

Pakkumus esitada hiljemalt 06. septembriks 2010. a kella 12.00ks.

Teabepäev 16.05.2007

Teabepäev Tallinnas 27.02.2008

Teabepäev Võru-Kubijal 27.-28.03. 2008

Lõpukonverents Tartus 15.-16.05. 2008

Eelmisel programmiperioodil toimunud Eksamikeskuse kutsehariduse valdkonna projektide kohta leiab infot .