» Õppenõustamise standard

Õppenõustamise standart

1.    Õppenõustamisega seotud mõisted

Õppenõustamine on laste, lastevanemate ja lastega töötavate isikute nõustamine lapse võimete ja arenguvõimaluste väljaselgitamisel ning õppimise või käitumisega seotud probleemide ennetamisel ning lahendamisel. 

Õppenõustamiskeskus on piirkondlik tugikeskus, mille ülesanne on toetada laste arenguliste ja hariduslike erivajaduste varajast märkamist ning individuaalset arengut.

Hariduslike erivajadustega (HEV) laps – laps, kelle õpi- või käitumisraskused, terviserikked puuded, pikema-aegne õppetööst eemalviibimine või kelle eriline andekus toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis ja/või õpikeskkonnas (õppevahendid, õpperuumid, suhtluskeel, sh alternatiivsed kommunikatsioonid, spetsiaalse ettevalmistusega pedagoogid, tugipersonal jm) või õpetaja poolt vastava rühmaga/klassiga töötamiseks koostatud töökavas.

Logopeediline nõustamine on lapse suulise ja kirjaliku kõne loome ja mõistmisoskuse ning mitteverbaalse suhtlemise parandamise või arendamise võtete soovitamine lähtuvalt kõneuuringu tulemustest.

Eripedagoogiline nõustamine on lapsele sobivate tugiteenuste, võimetekohase õppekava, õppevormi, õppematerjali ja õpistrateegiate soovitamine lähtuvalt kompleksse uuringu tulemustest.

Psühholoogiline nõustamine on lapse arengut mõjutavate tegurite hindamine ja arengu toetamine koostöös lapsevanemate, õpetajate ja teiste erialade spetsialistidega.

Sotsiaalpedagoogiline nõustamine on lapse arengu ja hariduse toetamine lapse või perekonna sotsiaalsete probleemide korral ning vastavate ennetus ja lahendustegevuste koordineerimine.

Nõustatav on üksikisik või organisatsioon, kellele käesoleva standardi alusel nõustamisteenust osutatakse.

Individuaalne arenduskava (IAK) on arenguliste erivajadustega lapse jaoks  koostatud tegevuskava, kus määratakse kindlaks arengulisi erivajadusi arvestava õpetuse individuaalsed eesmärgid ja sisu, ajaline kestus, õppematerjali kohandamine ja hindamine. mille kohaselt korraldatakse igapäevane õppe- ja kasvatustöö klassis/rühmas.

Individuaalne õppekava (IÕK) on HEV laste jaoks koostatud õppekava, mis võimaldab pedagoogidel planeerida ja korraldada igapäevane õppe- ja kasvatusprotsess lähtuvalt õpilase individuaalsetest vajadustest.

Koduõpe on õppetöö korraldamine väljaspool kooli ruume tulenevalt õpilase tervislikust seisundist või õppetöö läbiviimise korraldamine vanema poolt.

Tugiteenused on õpilase õppimist toetavad teenused: tugiõpe, psühholoogiline nõustamine ja abi, sotsiaalpedagoogiline nõustamine ja abi.

Käitumise tugikava on lapsele koostatud positiivse käitumise kujundamise plaan.


2.    Õppenõustamise eesmärk

Õppenõustamise eesmärk on toetada laste, nende vanemate ja lastega töötavate isikute toimetulekut lapse ea- ja võimetekohase arendus- ning õppetegevuse tagamisel.


3.    Sihtrühmad

•    hariduslike ja arenguliste erivajadustega lapsed
•    lapse seadusjärgsed esindajad (lapsevanem vm)
•    haridusasutuste töötajad
•    kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajad, haridusametnikud ja juhid.


4.    Õppenõustamiskeskuse ülesanne

Õppenõustamiskeskus pakub eripedagoogilist, logopeedilist, psühholoogilist ja sotsiaalpedagoogilist nõustamist lastele, lastevanematele, haridusasutuste töötajatele ja ametnikele.


5.    Nõustajate ülesanded

Eripedagoogiline nõustamine
•    uuringute läbiviimine lapse õpitaseme ja õpivajaduse kindlakstegemiseks;
•    lastevanemate ja haridusasutuste töötajate nõustamine erivajadustega laste arendamisel ja nende toimetuleku toetamisel;
•    pedagoogide nõustamine lapsele jõukohase õppematerjali valikul ja erinevate õpistrateegiate ning võtete kasutamise osas;
•    pedagoogide nõustamine IAK, IÕK koostamisel, hindamise korraldamisel ja sobilike õppevormide rakendamisel (nt koduõpe);
•    vajadusel lapsele täiendavate uuringute soovitamine
•    osalemine koostöövõrgustike töös ja valdkonna alase teavitustöö läbiviimine.

Logopeediline nõustamine
•    kõneuuringute läbiviimine lapse kõneprobleemide väljaselgitamiseks;
•    lapsevanemate ja pedagoogide nõustamine lapse kõne arendamise osas;
•    pedagoogide nõustamine IAK, IÕK koostamisel ja hindamise korraldamisel;
•    vajadusel lapsele täiendavate uuringute soovitamine
•    lasteaedade ja koolide logopeedide nõustamine kõnepuuetega laste õppe-kasvatustegevuse korraldamisel;
•    osalemine koostöövõrgustike töös ja valdkonna alase teavitustöö läbiviimine.

Psühholoogiline nõustamine
•    uuringute läbiviimine lapse võimete ja/või psühholoogiliste probleemide kindlakstegemiseks;
•    lapsevanemate ja  haridusasutuste töötajate nõustamine lapse arengu-, suhtlemis- ja käitumisprobleemide osas;
•    pedagoogide nõustamine isikliku professionaalse positsiooni parendamiseks;
•    haridusasutuste nõustamine isiksusest ja suhetest tingitud toimetulekuprobleemide ennetamisel ja lahendamisel;
•    pedagoogide nõustamine lapsele käitumise tugikava koostamisel;
•    vajadusel lapsele täiendavate uuringute soovitamine
•    osalemine koostöövõrgustike töös ja valdkonna alase teavitustöö läbiviimine.

Sotsiaalpedagoogiline nõustamine
•    uuringute läbiviimine lapse sotsiaalsete probleemide väljaselgitamiseks;
•    lastevanemate ja haridusasutuste töötajate  nõustamine lapse sotsiaalsete probleemide valdkonnas;
•    haridusasutuste nõustamine asutuseväliste kontaktide leidmisel, koostöövõrgustike loomisel;
•    pedagoogide nõustamine lapsele käitumise tugikava koostamisel;
•    peresid liitvate, kohalikke algatusi toetavate ning lapsi loovalt rakendavate strateegiate arendamine;
•    erineva valdkonna spetsialistide vahelise koostöö organiseerimine
•    vajadusel lapsele täiendavate uuringute soovitamine
•    osalemine koostöövõrgustike töös ja valdkonna alase teavitustöö läbiviimine.


6.    Nõustamisteenuse vormid

•    Individuaalne nõustamine
Individuaalsel nõustamisel tegeleb nõustaja ühe nõustatavaga. Individuaalne nõustamine kestab kuni 60 minutit.

•    Perenõustamine
      Perenõustamisel tegeleb nõustaja abivajava perega. Perenõustamine kestab kuni 90 minutit.

•    Grupinõustamine
Grupinõustamisel tegeleb nõustaja mitme nõustatavaga, kellel on sarnased vajadused. Grupinõustamine kestab kuni 90 minutit.

7.    Nõustamise protsess

Nõustamisprotsessi etapid:
•    Vajaduste väljaselgitamine
Nõustaja tutvub nõustatava vajaduste ja hetkeolukorraga.
•    Nõustamise eesmärgi püstitamine
Koostöös nõustatavaga püstitatakse eesmärgid, mis on konkreetsed, reaalsed, saavutatavad, ajaliselt piiritletud, mõõdetavad ja sõnastatud positiivselt.
•    Lahenduste otsimine
Selgitatakse välja, millised tegurid toetavad, piiravad või takistavad soovitu saavutamist.
•    Tegevusplaani väljatöötamine
Töötatakse välja konkreetne tegevusplaan, milles kavandatakse tegevused sobivaima lahendusvariandi elluviimiseks. Sõlmitakse nõustamislepe, milles nõustaja tutvustab nõustamise käigus läbi viidavaid tegevusi, määratletakse poolte vastutus, tegevuse ajaline kestvus ja muud tingimused.
•    Tegevusplaani elluviimine
Tegevusplaani elluviimine ja rakendamise jälgimine.
•    Tulemuste analüüs ja tagasiside
Analüüsitakse tulemusi lähtuvalt püstitatud eesmärgist ja antakse tagasisidet.  Vajadusel jätkatakse nõustamist ja lepitakse kokku uued eesmärgid.
Nõustamisprotsess lõpetatakse, kui eesmärk on saavutatud ja vajadus nõustamisabi järele puudub või puudub nõustatava poolne koostöö.


8.    Nõustamisteenuse osutamise ja arendamise põhimõtted

•    Kättesaadavus
Teenust osutatakse õppenõustamiskeskuses, haridusasutustes või muus nõustamiseks sobivas kohas. Nõustajate vastuvõtuajad ja kontaktandmed ning teenuste sisu puudutav info on avalikult kättesaadavad.
•    Erapooletus
Nõustaja lähtub ainult nõustatava huvidest ja vajadustest, on sõltumatu organisatsioonide ja kolmandate isikute huvidest.
•    Konfidentsiaalsus
Nõustamise käigus saadud info ja isiklikud faktid on konfidentsiaalsed ning ei kuulu nõustatava nõusolekuta avalikustamisele (v.a. seaduses ettenähtud juhud)
•    Terviklikkus
Nõustaja arvestab otsuste langetamisel nõustatava isiklikku, sotsiaalset, kultuurilist ja majanduslikku tausta.
•    Koostöö
Nõustajad teevad koostööd omavahel ja teiste erialaspetsialistidega nii kohalikul kui üleriigilisel tasandil.


9.    Nõustamise dokumenteerimine

•    Nõustamisele registreerimine
Kõik pöördumised nõustamiskeskuse poole registreeritakse. Nõustamisele registreerimine toimub teenuse osutaja juures kohapeal, telefoni teel või elektrooniliselt.
•    Arvestuse pidamine nõustamise kohta
Nõustaja peab kirjalikku arvestust nõustamiste kohta (soovituslik vorm vt Lisa 1).


10. Nõustaja töökoormus ja teenuse osutamise maht

Vähemalt 50% nõustaja tööajast moodustab otsene töö nõustatavaga, ülejäänud tööaeg kulub nõustamise ettevalmistamiseks, juhtumi ja tegevuse tulemuslikkuse analüüsiks, dokumentide koostamiseks ning teisteks nõustamist toetavateks tegevusteks.


11.    Nõustamisteenuste kvaliteedi tagamine

•    Nõustamisteenuse osutaja professionaalsus
Teenust osutab nõustaja, kes vastab kvalifikatsiooninõuetele ja omab vähemalt 5 a töökogemust haridusasutuses, on kursis valdkonna õigusaktidega ja järgib oma töös Rahvusvahelise Õppe- ja Kutsenõustamise Assotsiatsiooni (IAEVG) eetikakoodeksit ( Lisa 2).
•    Nõustamisteenuste osutamiseks vajalikud tingimused ja vahendid
Teenuse osutamise asukoht on kergesti leitav ja ligipääsetav. Teenuse osutamiseks on eraldi info- ja nõustamisruumid, mis mõjuvad nõustatavale turvaliselt ja tagavad konfidentsiaalsuse.
Nõustamiseks on vajalikud:
1)    infotehnoloogilised vahendid
2)    metoodilised vahendid.
•    Tagasiside kogumine ja teenuse arendamine
Nõustatavatelt ja koostööpartneritelt kogutakse regulaarselt suulist ja kirjalikku tagasisidet ning viiakse läbi rahuloluküsitlusi ja - uuringuid. Tagasiside tulemusi kasutatakse nõustamisteenuse kvaliteedi hindamiseks ja parendamiseks ning keskuse tegevuse arendamiseks.
•    Teenuse kvaliteedi hindamine
Teenuse kvaliteeti hinnatakse vähemalt kahe osapoole poolt- teenuse osutaja ja nõustatav ning vajadusel kaasatakse kolmas osapool (kvaliteedi hindamise põhimõtted ja alused töötatakse välja aastatel 2010-2011).


12.     Keskuse arengukava

Keskuse töö aluseks on arengukava ja see koostatakse 3-5 aastaks.
Arengukava sisaldab:
1)    keskuse missiooni ja visiooni
2)    keskuse funktsiooni ja eesmärke
3)    keskuse sihtrühma kirjeldust
4)    piirkonna olukorra kirjeldust
5)    rakendatavate strateegiate, meetmete, tegutsemisviiside, ressursi kasutamise viiside kirjeldust
6)    tegevuskava – konkreetseid tegevusi (aastate kaupa)
7)    tagasiside saamise võimalusi, tulemuslikkuse hindamise kirjeldust.