» Riigieksamite korraldus

Gümnaasiumi riigieksamid algavad kell 10.00. Eesti keele kui teise keele ja võõrkeelte riigieksami suuline osa algab igal eksamipäeval kell 9.00.

Riigieksam viiakse läbi ruumis, kus eksaminandid saavad istuda ühekaupa ja üksteist häirimata.

Eksamiruumis on ka eksamikomisjon, kelleks on kooli esindajad ja välisvaatleja, vahel ka riikliku järelevalve esindaja või Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse esindaja.

Eksamikomisjoni hooleks on, et eksam sooritataks täpselt juhendi kohaselt, et kasutatakse ainult lubatud töövahendeid, et eksaminandid märgiksid kindlasti tööle oma koodi, et kirjalikku riigieksamit alustataks üheaegselt ning lõpetataks ettenähtud ajal, et ei kasutataks kõrvalist abi ega spikreid.

Välisvaatlejal on õigus eksaminand ette hoiatamata eksamilt ära saata, kui ta kasutab  töös kõrvalist abi, kirjutab maha või aitab sellele kaasa. Samuti kõrvaldatakse eksaminand eksamilt, kui ta segab eksami läbiviimist või häirib kaasõpilasi. Sellisel juhul loetakse eksam mittesooritatuks.

Enne riigieksami algust selgitab eksamikomisjon eksami korda ja nõudeid, samuti eksamitöö vormistamise küsimusi.

Eksamile minnes tuleb kindlasti kaasa võtta isikut tõendav dokument: pass, autojuhiluba või ID-kaart.  Isikuttõendava dokumendita eksamit sooritada ei saa.

Eksamile on soovitav kaasa võtta rohkem kui ainult üks kirjutusvahend - kui üks pastapliiats tühjaks saab, ei jää sellepärast veel hätta.

Eksamiruumi võib kaasa võtta ka vajalikud ravimid ning lubatud on  väike karastusjook. Muid isiklikke esemeid eksamil kaasas olla ei tohi.

Eksamiruumi pääseb nimekirja alusel juba enne ametliku eksamiaja algust. Kui juhtub, et eksaminand hilineb  kuni 30 minutit ning eksamikomisjon peab hilinemise põhjust arvestatavaks, saab eksaminand siiski võimaluse eksam sooritada.

Reeglid eksamiruumis

·    Kirjalikuks eksamiks on aega kolm kuni kuus täistundi, kirjandiks alati kuus tundi.

·    Nii töö mustandit kui ka puhtandit on lubatud kirjutada ainult musta või sinise tindi- või pastapliiatsiga.

·    Harilikku pliiatsit või muuvärvilisi tinte kasutada ei tohi, ka pole lubatud pliiatsiga kirjutatud teksti tindiga üle kirjutada. Nii esitatud vastused loetakse veaks.

·    Harilikku pliiatsit võib kasutada jooniste tegemiseks bioloogia, füüsika, keemia ja matemaatika eksamitel.

·    Kui kirjutades läheb midagi valesti, siis tuleb maha tõmmata terve sõna, sümbol või number ja kirjuta  uuesti. Korrektuurivahendeid kasutada ei ole lubatud.

·    Kirjutada tuleb  selge käekirjaga, sest loetamatud kohad arvestatakse veaks.

·    Eksami ajal eksamiruumist välja minna ei tohi. Erandkorras saab väljuda vaid vältimatu vajaduse korral ning ainult koos saatjaga eksamikomisjonist. Saatja ei tohi olla parajasti toimuva eksami aineõpetaja.

·    Ruumist väljumisel tuleb pooleli olev eksamitöö anda komisjonile, kes märgib sellele äraoleku aja.

Eksamil lubatud abivahendid

·    Eesti keele ja vene keele kirjandi kirjutamisel võib kasutada õigekeelsussõnaraamatut. Selle olemasolu eksamiruumis tagab kool.

·    Ühiskonnaõpetuse eksami sooritamisel võib kasutada Eesti Vabariigi põhiseaduse teksti.

·    Joonlaua ja taskuarvuti (mis ei ole programmeeritav ja ei sisalda teksti) võib kaasa võtta, kui eksaminand läheb sooritama füüsika ja matemaatika eksamit. Taskuarvutit võib kasutada ka keemia eksamil.

Eksami lõpetamine

Kui eksamitöö on lõpetatud, tuleb kirjutada nii eksamitööle kui vastuselehele oma  eksamitöö kood. Koodi ütleb  eksamikomisjon. Seejärel tuleb töö üle anda eksamikomisjonile ja kirjutada allkiri eksamitöö üleandmise lehele. Pärast seda võib eksamiruumist lahkuda.

Eksamikomisjoni ja välisvaatleja ülesandeks jääb eksamitööd protokollile vastavalt pakkida, kinni pitseerida ning eksamikeskusele tagasi saata.

Eksaminandil on õigus soovi korral saada koopia oma eesti ja vene keele kirjandist, ajaloo ja ühiskonnaõpetuse arutlusosast ning võõrkeelte eksamite kirjutamisosast. Koopia tehakse pärast eksami lõppemist riigieksamikomisjoni esimehe ning välisvaatleja juuresolekul. Kool võib kehtestada tasu koopia tegemise eest.

Eesti keele (vene või muu õppekeelega koolis või klassis) riigieksami suuline osa salvestatakse. Võõrkeelte riigieksamite suulised osad salvestatakse õpilase soovil.

Koolieksamid

• Nii nagu riigieksamite puhul, tuleb ka koolieksamite valik teatada kooli juhtkonnale 20. jaanuariks. Pärast nimetatud kuupäeva eksamivalikut enam muuta ei saa.

·    Koolieksamite korraldusliku poole eest vastutavad koolid ise.

·    Aegsasti antakse teada õpilastele, kus ja millal eksam toimub. Eksamiplaan pannakse tutvumiseks välja hiljemalt kaks nädalat enne eksamiperioodi algust.

·    Eksamikomisjoni ja eksamite korra määrab kooli juhtkond. Samuti koostab kool ise eksamimaterjalid.

·    Koolieksameid võib sooritada kõigis riikliku õppekava kohustuslikes õppeainetes või nendes vabaainetes, mida on gümnaasiumiastmes õpitud vähemalt 105 ainetundi.

·    Ühe koolieksami võib gümnaasiumilõpetaja sooritada ainealase uurimuse või praktilise tööna.