» Riigieksamite hindamine

    Riigieksamite töid hindavad riiklikud spetsialistid üle terve Eesti. Anonüümseid, kodeeritud eksamitöid hinnatakse 100 palli süsteemis. Hindaja ei tea, kelle tööd ta hindab. Eksam on positiivselt ja gümnaasiumi lõpetamiseks vajalikul tasemel sooritatud alates 20 pallist.

·    Eesti ja vene keele kirjandit ning eksamite arutluse (ajalugu ja ühiskonnaõpetus) või essee (võõrkeeled) osa hindavad kaks sõltumatut hindajat. Kui kahe hindaja poolt pandud punktide vahe on piisavalt suur, siis hinnatakse eksamitöö kolmandat korda ning alles seejärel selguvad lõplikud pallid.

·    Võõrkeeleeksami suulist osa hindab vastava aine spetsialist, kes ei või olla eksaminandi oma õpetaja. Võõrkeeleeksami suulise osa komisjon peab eksaminandile pakkuma võimalust vastus lindistada. Lindistamise korral on hiljem võimalus oma suulise osa tulemust apelleerida, vastasel juhul peab leppima komisjoni poolt pandud pallidega.

·    Et vältida võimalikke vigu, sisestatakse andmebaasi kõik eksamitööd kaks korda kahe erineva inimese poolt. Kui kahe sisestuse vahel leitakse erinevus, siis kontrollitakse töö pealt punktid veel kord üle ja parandatakse vead. Seega on kindel, et riigieksamitunnistusele kantud punktid on õiged.

·    Riigieksamitunnistused saadetakse koolidesse 20. juunil. Enne seda on võimalik oma tulemus teada saada internetist Kodanikuportaali kaudu (www.eesti.ee). Samas on võimalik tellida ka tulemuste kiirteavitus SMS-i või e-kirja vormis. Selle teenuse kasutamiseks tuleb omada kas ID-kaarti või mõne internetipanga lepingut. Kodanikuportaalis muudetakse andmed eksamitulemuste kohta kättesaadavaks järk-järgult vastavalt sellele, kuidas tööd hinnatud saavad.

·    Koolieksamitöid hinnatakse eksamikomisjoni liikmete poolt vastavalt kooli kinnitatud hindamisjuhendile.

 

Negatiivne eksamitulemus

·    Kui riigieksam on sooritatud mitterahuldavalt, s.t tulemuseks saadud vähem kui 20 palli, siis ei ole eksaminand gümnaasiumit lõpetanud. Riigieksami saab uuesti sooritada järgmisel õppeaastal.

·    Kui hindaja avastab eksamitöödes tõendi mahakirjutamise kohta (eri eksaminandide töödes olevad ühesugused parandused, identse sõnastuse vabavormilistes vastustes vmt), võidakse hindamiskomisjoni otsusel eksamitöö hinnata 0 palliga.

·    Gümnaasiumi lõputunnistuse saamiseks peavad kõik riigieksamid olema sooritatud positiivsele tulemusele ka juhul, kui  sooritatakse rohkem kui kolm riigieksamit.

·    Kui koolieksam on hinnatud „nõrgalt” või „puudulikult”, siis määratakse järeleksami aeg eksaminandi ja kooli juhtkonna vahelisel kokkuleppel. Korduveksamit on võimalik sooritada kuni 25. augustini.

Kutseõppeasutuste õpilastele ja varemlõpetanutele väljastatakse riigieksamitunnistus kõigi tema poolt sooritatud riigieksamite tulemustega ning alla 20-punktilistele tulemustele “(sooritatud mitterahuldavalt)” ei lisata, kuna hindepiir on kehtestatud gümnaasiumi lõpetamiseks.

Võõrkeelte ja eesti keele kui teise keele riigieksamite puhul tuuakse tunnistusel välja eksami suulise osa punktid.
Näiteks:
Inglise keel 88 punkti
sh inglise keele eksami suuline osa 17 punkti

Selle näite puhul on inglise keele riigieksami lõpptulemus 88 punkti, mis sisaldab ka suulise osa punkte. Suulise osa eest on võimalik saada maksimaalselt 20 punkti.