» Gümnaasiumi lõpueksamite ja riigieksamite valimine

• Gümnaasiumi lõpetamiseks sooritavad 12. klassi õpilased viis lõpueksamit, millest vähemalt kolm on riigieksamid.
• Õpilasel on õigus sooritada kõik lõpueksamid riigieksamitena.
• Kõigile gümnaasiumilõpetajatele on kohustuslik eesti õppekeelega koolis eesti keele ning muu õppekeelega koolis eesti keele kui teise keele riigieksam.
• Kuni 2008/2009 õppeaastani on vene õppekeelega koolide gümnaasiumilõpetajatele kohustuslik  ka vene keele riigieksam.
• Gümnaasiumiõpilane, kellel esineb spetsiifiline õigekirjahäire (düsgraaf*) ning kes sooritas kohustusliku riigieksami mitterahuldavalt, saab selle eksami asemel valida sooritamiseks mõne teise riigieksami.
• Gümnaasiumiõpilane, kes sooritas ühes õppeaines riigieksami kahel korral mitterahuldavalt, saab selle eksami asemel valida sooritamiseks mõne teise riigieksami. See kehtib ka kohustuslike riigieksamite kohta.
• Eesti keele kui teise keele riigieksamit ei pea sooritama need vene õppekeelega koolide õpilased, kellele on väljastatud eesti keele oskuse kõrgtaseme tunnistus. Nimetatud tunnistus tuleb koolile esitada  hiljemalt 15. jaanuariks. Küll  peavad nad selle eksami asemel valima mõne muu riigieksami, sest gümnaasiumi lõpetamiseks tuleb sooritada vähemalt kolm riigieksamit.
• Kolme kohustusliku riigieksami hulgas võib olla ainult üks võõrkeeleeksam. Kui õpilane soovib sooritada riigieksamit kahes võõrkeeles, siis peab ta sooritama vähemalt neli riigieksamit. Eesti keel kui teine keel ei kuulu võõrkeeleeksamite hulka.
• Saksa keele riigieksamina võib sooritada ka Saksamaa Liitvabariigi Kultuuriministrite Konverentsi Saksa II astme keelediplomi eksami. Et nimetatud eksami tulemus kajastuks riigieksamitunnistusel, peavad keelediplomi eksami sooritajad olema eelnevalt registreeritud saksa keele riigieksamile.
• Gümnaasiumiõpilasel on õigus sooritada inglise keele, saksa keele, prantsuse keele ja vene keele riigieksam ka juhul, kui ta ei ole seda koolis õppinud.
• Ühes aines võib sooritada ainult riigieksami või koolieksami.
• Riigieksamite valikut õpilane samal aastal muuta ei saa.
• Koolieksameid võib sooritada:
  • kõigis riikliku õppekava kohustuslikes õppeainetes;
  • nendes valikainetes, mida on gümnaasiumiastmes õpitud vähemalt 105 õppetundi.
• Ühe koolieksami võib gümnaasiumilõpetaja sooritada ainealase uurimusena.

Ühiskonnaõpetuse riigieksami valinud kooliõpilastel on võimalus sooritada samaaegselt ka kodakondsuse taotlemiseks vajalik Eesti Vabariigi Põhiseaduse ja Kodakondsuse seaduse tundmise eksam. Selleks peab õpilane esitama vastava taotluse koolile 20. jaanuariks.

* Kõikide hariduslike erivajaduste, sh düsgraafia  puhul on koolil võimalik taotleda õpilasele eritingimustel riigieksami sooritamist, vt täpsemalt  siit  Düsgraafia puhul tähendab eritingimustel riigieksami sooritamine eksamitöö diferentseeritud hindamist, et häälikupikkuse kuulmisega seotud vigu sõna veaohtlikus kohas ei arvestata (nt homme – home, kodu-kotu jne), kõik teised vead lähevad tavapärase arvestuse järgi (nt kokku-lahku kirjutamine, suur algustäht, interpunktsioon, sõnade järjekord, sisu, stiil jne). Gümnaasiumiõpilane, kelle düsgraafia on nii sügav, et hoolimata diferentseeritud hindamisest, ta ei ole sooritanud emakeele või eesti keel teise keelena riigieksamit 20 punktile, võib järgmistel aastatel valida riigieksami mõnes muus õppeaines.