» Gümnaasiumi lõpueksamite ja riigieksamite valimine

• Gümnaasiumi lõpetamiseks sooritavad 12. klassi õpilased viis lõpueksamit, millest vähemalt kolm on riigieksamid.
• Õpilasel on õigus sooritada kõik lõpueksamid riigieksamitena.
• Kõigile gümnaasiumilõpetajatele on kohustuslik eesti keele (eesti õppekeelega koolis/klassis) või eesti keele teise keelena (vene või muu õppekeelega koolis/klassis) riigieksam.  

• Õpilane, kes on lõpetanud põhikooli vene või muu õppekeelega koolis/klassis ning on asunud õppima eesti õppekeelega gümnaasiumi, võib valida kas eesti keele (kirjand) või eesti keele kui teise keele riigieksami. Sama kehtib ka siis, kui õpilane on vahetanud õppekeelt gümnaasiumiastmes.

• Riigieksameid võib valida kooli õppekavas olevate järgmiste õppeainete hulgast: vene keel (vene õppekeelega koolis/klassis), inglise keel, saksa keel, prantsuse keel, vene keel (võõrkeelena), bioloogia, keemia, matemaatika, füüsika, geograafia, ajalugu, ühiskonnaõpetus.

• Riigieksamite, v.a võõrkeelte eksamite sooritamise keeled on eesti keel, vene keel (vene õppekeelega koolis/klassis) ja viipekeel.

• Eesti keelest erineva õppekeelega kooli või klassi õpilasel on õigus sooritada matemaatika, bioloogia, keemia, füüsika, geograafia, ajaloo ja ühiskonnaõpetuse eksam eesti keeles.

• Eesti keele kui teise keele riigieksamit ei pea sooritama need vene või muu õppekeelega koolide õpilased, kellele on väljastatud eesti keele oskuse kõrgtaseme või eesti keele C1-taseme tunnistus. Tunnistus tuleb koolile esitada  hiljemalt 20. jaanuariks. Sellisel juhul tuleb õpilasel sooritada vähemalt neli gümnaasiumi lõpueksamit, millest vähemalt kaks on riigieksamid.

• Kolme kohustusliku riigieksami hulgas võib olla ainult üks võõrkeeleeksam. Kui õpilane soovib sooritada riigieksamit kahes võõrkeeles, siis peab ta sooritama vähemalt neli riigieksamit. Võõrkeeleks ei loeta eesti keele eksamit.

• Saksa keele riigieksamina võib sooritada ka Saksamaa Liitvabariigi Liidumaade Kultuuriministrite Alalise Kogu Saksa II astme keelediplomi eksami või Saksa üldise kõrgkooliküpsuse eksami. Et nimetatud eksamite tulemus kajastuks riigieksamitunnistusel, peavad nende eksamite sooritajad olema eelnevalt registreeritud saksa keele riigieksamile.

• Gümnaasiumiõpilasel on õigus sooritada inglise keele, saksa keele, prantsuse keele ja vene keele riigieksam ka juhul, kui ta ei ole seda koolis õppinud.

• Kui õpilane valib saksa, vene või prantsuse keele hulgast kaks riigieksamit, peab ta ühe neist sooritama lisaeksami ajal, kuna nendes ainetes toimuvad korralised eksamid samal päeval.

• Ühes aines võib sooritada ainult riigieksami või koolieksami.

• Riigi- ja koolieksamite valikut õpilane muuta ei saa (st. eksameid ei saa peale 20. jaanuari juurde valida, vahetada ega ka eksamist loobuda või eksamilt puududa). Kui õpilane puudub riigieksamilt ning ta ei soorita ka samas aines lisaeksamit, siis jääb tal kool samal õppeaastal lõpetamata.

Riigieksamite valikut on võimalik muuta ainult järgmistel juhtudel:

Gümnaasiumiõpilane, kellel esineb spetsiifiline õigekirjahäire (düsgraafia*) ning kes sooritas eesti keele või vene keele  riigieksami mitterahuldavalt, saab selle eksami asemel valida sooritamiseks mõne teise riigieksami.

Gümnaasiumiõpilane, kes sooritas ühes õppeaines riigieksami kahel korral mitterahuldavalt, saab selle eksami asemel valida sooritamiseks mõne teise riigieksami.

Koolieksameid võib sooritada:

• kõigis riikliku õppekava kohustuslikes õppeainetes;
• nendes valikainetes, mida on gümnaasiumiastmes õpitud vähemalt 105 õppetundi.

Ühe koolieksami võib gümnaasiumilõpetaja sooritada ainealase uurimuse või praktilise tööna.

Ühiskonnaõpetuse riigieksami valinud kooliõpilasel on võimalus ühiskonnaõpetuse eksami lisana sooritada Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksam. Selleks peab õpilane esitama vastava taotluse koolile 20. jaanuariks. Peale ühiskonnaõpetuse riigieksami ülesannete lahendamist vastab õpilane 16-le eestikeelsele valikvastustega lisaküsimusele. Neid küsimusi ei arvestata riigieksami tulemuste hindamisel ning nende lahendamiseks antakse eksaminandile lisaaega 30 minutit. Õpilane, kes vastab õigesti vähemalt 12-le lisaküsimusele, loetakse Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami sooritanuks ning talle väljastatakse vastav tunnistus.

* Kõikide hariduslike erivajaduste, sh düsgraafia  puhul on koolil võimalik taotleda õpilasele eritingimustel riigieksami sooritamist, vt täpsemalt  siit  

Düsgraafia puhul tähendab eritingimustel riigieksami sooritamine eksamitöö diferentseeritud hindamist, häälikupikkuse kuulmisega seotud vigu sõna veaohtlikus kohas ei arvestata (nt homme – home, kodu-kotu jne). Kõik teised vead lähevad tavapärase arvestuse järgi (nt kokku-lahku kirjutamine, suur algustäht, interpunktsioon, sõnade järjekord, sisu, stiil jne). Gümnaasiumiõpilane, kelle düsgraafia on nii sügav, et hoolimata diferentseeritud hindamisest ei ole ta sooritanud eesti keele ja vene keele kirjandit  20-le punktile, võib järgmistel aastatel valida riigieksami mõnes muus õppeaines.