EST : ENG : RUS
Õpetajale > Uudiskiri nr 1

» Õpetajate võrgustikutöö uudiskiri nr 1

Toolid0023.JPG
Eesti Tööõpetajate Seltsi juhatuse esimehe Tõnu Tammari pilt seltsi tegemistest iseloomustab hästi ka võrgustikutööd: kildudest saab kokku silmapaistvalt ilusa terviku. Fotol: toolid lasteaedadele koostöös Eesti Metsatööstuse Liiduga.

 


Head õpetajad ja uudiskirja lugejad

Teie ees on tuliuue uudiskirja esimene number. Uudiskiri on nii uus, et pole veel oma nimegi jõudnud saada. Nii et kohe alguses olgu öeldud, toetudes Eesti kirjandusklassikale – kellel ilus poisslapsenimi olemas, andke tegijatele märku, ideed on oodatud!
Kord kvartalis ilmuva uudiskirja siht on aga selge: soodustada ja toetada õpetajate kutse- ja erialast võrgustikutööd. Teada saab anda oma töödest-tegemistest, uurida mujal tehtava kohta.
Eksamikeskuses tegutseb praegu viis Euroopa Sotsiaalfondist rahastatavat programmi, teiste seas ka „Üldhariduse pedagoogide kvalifikatsiooni tõstmine 2008-2014“.  Tegemist on harukordse võimalusega kasutada haridussüsteemi parendamisel tõesti jõulist finantsilist tuge. Aastani 2013 on eksamikeskuse poolt elluviidavate programmide kogumaht ligikaudu 280 miljonit krooni. Võib-olla leiate just programmidest (või sellest konkreetsest programmist) ammuotsitud võimaluse õpilaste, kolleegide, koostööpartnerite õpi- ja õpetamistingimuste paremaks muutmiseks.

Soovin uudiskirjale edu ja kõikidele kirjutajatele kerget sulge!

 PICT4719.JPG                                                                    Robert Lippin, eksamikeskuse direktor


617acd28b6d3fdc8f6be2ddef7fe2a44.jpg

 

  PARIM PRAKTIKA

Kuidas edasi? Käsitöö ja kodunduse õppest uues ainekavas

Artikkel kodunduse, käsitöö ja tehnoloogiaõpetuse rollist uues õppekavas; tundide omavaheline lõiming ja ajaline jaotus. Autor on Anu Pink.

Joonestamine kunstis, tööõpetuses ja käsitöös

Kas uues õppekavas on kohta joonestamisele kui eraldi õppeainele?  Mida kasulikku andis seminar "Joonis tootearenduses ja disainis"?  Artikli autor on Jüri Mäemat, Kunstihariduse Ühingu esimees.

Ülevaade tegevõpetajate koostööküsitlusest

2009. aastal toimus üldhariduse pedagoogide kvalifikatsiooni tõstmise programmi raames kaks konkurssi, mille eesmärk oli õpetajaid ühendavate võrgustike tegevuse ja õpetajate koostöö toetamine. Tekkis reaalne võimalus analüüsida senist tegevust ning kavandada võrgustiku jätkusuutlikkust. Üks, mis konkursi käigus sõelale jäi ning mida programm toetas, oli küsitlus õpetajate koostöövõimaluste, huvide ja valmiduse analüüsimiseks. Küsitluse viisid 2009.a läbi Eve Eisenschmidt ja Anneli Kasesalu.

Esimesi Comeniuse-kogemusi noppimas

Lugu sellest, kuidas Pärnu Vene Gümnaasiumi kakskümmend õpilast ja neli õpetajat Belgias muistendeid õppisid ja õpetasid. Meeleoluka reisikirja autor on õpetaja Leili Sägi.

Töönõustamine on õpetajale vajalik toetus

Miks ja millal vajab õpetaja töönõustamist? Teema üle arutleb psühholoog-koolitaja Tiia Lister.

Mis tehtud, mis teoksil – EKTKÕL?

Ülevaade Eesti Keele kui Teise Keele Õpetajate Liidu aastasest tööst. Autor Leili Sägi.

LUGEJA SOOVITAB

Pedagoogide võrgustike arendamise konkurss

KÜSIMUSTELE VASTAB

Seoses uue õppekava rakendamisega järgmisest õppeaastast on tekkinud ühes Võrumaa koolis üks küsimus. Nimelt gümnaasiumi õppekava üldsätetes on öeldud: Õpilasel on õigus kokkuleppel kooliga läbida osa õpet teistes õppeasutustes, sh. huvikoolides (§ 11. Õppekorralduse alused, lõik 8).
Kooli direktor arvab, et kõik trennis käijad õpilased (olenemata spordialast) saavad võimaluse kehalise kasvatuse kursused sooritada oma spordikoolis, klubis või kus iganes trennid toimuvad ehk nad ei osale kooli kehalise kasvatuse tundides.
Kuidas tegelikult seda lõiku mõista ja mis alustel ja mis ulatuses siiski õpilased saavad õpet kooliväliselt sooritada?

Vastab Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse peaspetsialist, õppekava valdkonnajuht Inge Raudsepp: Tõesti, põhikooli õppekava üldosas on selline säte. Ometi ei saa seda mõtestada selliselt, et õpilased, kes osalevad tunniväliselt spordikoolis, klubis või mujal,  ei pea osalema kehalise kasvatuse tundides.
Kehalise kasvatuse ainekava on koostatud põhimõttel, et selle komponentide mitmekesisusega (kergejõustik, võimlemine, sportmängud, ujumine, tantsuline liikumine jne) arendatakse õpilase füüsilisi võimeid. Samuti puutub õpilane kokku tunnis erinevate spordialadega, mis on aluseks meelisala valikul ja selle harrastamiseks tunniväliselt.
Kindlasti tuleb järgida riiklikus ainekavas toodud õpitulemuste täitmist, mis on esitatud kehalise kasvatuse koostisosade juures.

RÕK-i kehalise kasvatuse ainekava töörühma juht Ülo Kurig leiab, et õpilane peaks tunnis osalema, ning toob näite oma kogemusest: "Mina kasutan korvpallimängu algtõdede juures korvpalli-poisse mängujuhtidena, kes korve visata ei tohi. Läbi nende on võimalus ka teistel mängust rohkem aru saada."

____________________________________________________________

Uudiseid ja lühisõnumeid

____________________________________________________________

Aitäh kõigile, kes uudiskirja valmimisele idee väljatöötamisest  kuni kirjutamise-pildistamiseni kaasa aitasid! Palusime esimesse numbrisse kaasautoritelt-toetajatelt ka lühikest tutvustust. Siin need on.

Vasta2009_4.jpg

http://laaneviruklop.blogspot.com/

Lääne-Virumaa Algklassiõpetajate Liit (LVAL) loodi 2000. aastal. Liidu liikmeteks on klassiõpetajad ja algklasside õpetajad, kes tegelevad praktilise pedagoogilise tööga maakonna koolides ning isikud, kes tegelevad klassiõpetajate töö nõustamisega. Liit korraldab maakonna klassiõpetajatele täiendkoolitusi, hoiab õpetajaid kursis uuema õppekirjandusega, korraldab õpilastele ainepäevi, olümpiaade jt ettevõtmisi. Eriti populaarsed on suvised ainepäevad õpetajatele erinevates maakonna koolides, näiteks kunstilaager Põlula koolis 2008. a ja looduslaager Vasta põhikoolis 2009. a suvel. LVAL on avatud koostööks kõikide maakondade aineliitudega.

   

Eesti Bioloogiaõpetajate Ühing
Urmas Lekk, EBÜ asepresident

Eesti Bioloogiaõpetajate Ühingu algusaastaks peaks lugema 2004.aasta. Siis kinnitati põhikiri.  Ma arvan, et meie koduleht www.ebu.ee  on hästi välja tulnud ja samas pidevalt täiustuv info saamise ning jagamise koht.
Hetkel on EBÜ 148 tegevliikmel (ja vajadusel kõigil soovijatel) kodulehelt võimalus saada / kasutada kolleegide poolt loodud esitlusi ja töölehti. Lisaks viited raamatutele, töödele ja tegemistele bioloogias.
Meie seas on jätkuvalt populaarne osalemine EBÜ talve- ja suveseminaridel. Alustasime mõlemaga 2007. aastal ning siiani on olnud osavõtt väga aktiivne. Talveseminarid Tartus on olnud valdavalt akadeemilised. Suvel mõistagi praktiline liikide ja koosluste õppimine Lääne-Virumaal, Hiiumaal ja Pärnumaal. Ja kuidagi kolmepäevased on tulnud need seminarid. Tegevust ja tahtmist jätkuks meil kauemakski.
EBÜ-l on olnud au valida ühingule auliikmed endiste tegevõpetajate ja meie ülikooliaegsete ( Tartu Ülikool ) õppejõudude hulgast.
Ühingul on oma liikmekaart. Eriti tore on, et selle esitamisel  saame prii sissepääsu loomaaeda ja Sagadi metsakeskusesse, loodusmuuseumidesse ja botaanikaaedadesse Tartus ja Tallinnas.
Sellised toetajaliikmed annavad lisajõudu ja indu bioloogia õpetamisel.
Väga mitmekesine on meie koostöö Tartu Ülikooli loodusteadusliku hariduse keskusega.
Loodetavasti leiate aega oma tundides mainida, et 2010 on maailmas bioloogilise mitmekesisuse aasta ja Eesti looduskaitse 100. juubeliaasta.

suvi 110.jpg
Bioloogiaõpetajad omas elemendis: suveseminar Pärnumaal 2009.a

Biloogia- ja Geograafiaõpetajate Liit
Kersti Ojassalu, BGÕL eestseisuse esimees

Bioloogia- ja Geograafiaõpetajate Liit on 1991.a loodud mittetulunduslik organisatsioon.
Liidu tegevuse põhiline eesmärk on keskkonnahariduse edendamine ja liitu koondunud õpetajate kutsealane täiendkoolitus, silmaringi laiendamine, erialaste kontaktide arendamine, loodusainete õpetamise ning keskkonnahariduse andmisega seonduvate metoodiliste materjalide kogumine ja publitseerimine. Kuna liit ühendab nii bioloogia- kui ka geograafiaõpetajaid, siis on püütud tegeleda rohkem ühiste valdkondade ja probleemidega.
Väga tähtis osa loodusainete õpetajate enesetäiendamisel on praktiline looduse tundmaõppimine. Traditsioonilised on kokkusaamised, kus spetsialistide juhendamisel tutvutakse loodusobjektidega praktiliselt, arutatakse õppetöös aktuaalseid teemasid ja päevaprobleeme.
Prioriteetne täiendkoolitusteema on ka alternatiivsete teooriate ja teaduse uusimate saavutuste tutvustamine, aktuaalsete keskkonna -ja loodusteemade käsitlemine. BGÕL on teinud koostöös SA REC Estoniaga keskkonnahariduslikke projekte nagu " Loodus meid ühendab" ja “ GMO - poolt ja vastu”; oleme käinud Ida- Virumaal , tutvunud NATURA aladega Matsalus ja Väätsa prügilaga Järvamaal. Ainealase-metoodilise töö mitmekesistamiseks annab võimaluse väljaanne ”Kägu”. Toimetised vahendavad informatsiooni keskkonnast ja keskkonnahariduse olukorrast, pakuvad kolleegide kogemusi ja võimalust oma mõtete, tööjuhendite, testide ja kontrolltööde avaldamiseks. Ühtekokku on ilmunud 17 numbrit, mõned ka vene keeles. 16. number oli pühendatud maailmaharidusesega seonduvatele probleemidele ja viimane, 17. number kajastas uurimusliku õppe teemat.
Jõudumööda üritame kaasa rääkida bioloogia ja geograafia õpetamisel üleskerkivate probleemide lahendamisele. Meie esindaja osales RÕK-i uue versiooni töörühmas. Liidu esindajad osalesid 2009 a. Taageperas toimunud üldhariduse pedagoogide kvalifikatsiooni tõstmise programmi avaüritusel.
Sama programmi raames osalevad BGÕL-i esindajad ka töögruppides, mis tegelevad kutse- ja erialaste võrgustike koostöö probleemidega ja pedagoogide kvalifikatsiooni tõendamise põhimõtete arendamise ja rakendamise väljatöötamisega.  
Koostööpartnerid
Koostöö REC Estoniaga on olnud pikaajaline. Üks viimastest oli projekt „Loodus ühendab”, Eesti ja vene õppekeelega koolide õpetajatele korraldati 7 ühist loodusmatka.
Metsa kui terviksüsteemi põhjalikuks tutvustamiseks koolides on Eesti Metsatööstuse Liit koostanud õppematerjalide mapi “Mets toidab”. Projekti partneriks oli ka BGÕL. InterregProjekt "Geoturismi arendamine Eestis ja Soomes: õppides tundma maa minevikku" on suunatud Eesti ja Soome loodushuvilistele. Projekti raames valmistati 13 õppeotstarbelist videofilmi, mille jagamisega Eesti koolide geograafiaõpetajatele tegeleb BGÕL.
Praegu kestab rahvusvaheline projekt “Case Forest”, kus  osalevates maades valmivad uurimuslikku õpet toetavad metoodilised materjalid.
Koostööpartnerid on ka Bioloogiaõpetajate Ühing ja Geograafiaõpetajate Ühing, Tallinna ja Harjumaa geograafia ja bioloogiaõpetajate ainesektsioon ja Eesti Geograafia Selts.

Kodulehekülg www.biogeoliit.ee , ühenduse pidamiseks ja info vahetamiseks kasutame listi


Eesti Ajalooõpetajate Selts

Indrek Riigor, EAS-i esimees

Eesti Ajalooõpetajate Selts (EAS) on asutatud 1993. aastal. Alates 1994. aastast kuulub EAS Euroopa Ajalooõpetajate Ühenduste Assotsiatsiooni (EuroClio). Liikmeskond on aasta-aastalt kasvanud, ulatudes 2009. aastal 262 liikmeni. EAS ühendab enamuses ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetajaid ning ülikoolide õppejõude üle Eesti.
EAS-i tegevuse eesmärkideks on ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajate ning ajalooõppejõudude erialase koostöö tugevdamine, nende metoodilise ja erialase enesetäiendamisega tegelemine; kogemuste vahetamine ja liikmete silmaringi laiendamine; ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetamise, õppekirjanduse ja metoodiliste materjalide probleemidega tegelemine; ajaloo ja kultuuripärandi uurimine ja säilitamine; ajaloo ja ühiskonnaõpetuse populariseerimine; osalemine haridusprobleemide lahendamises. 
EAS korraldab erialaseid konverentse, seminare, kursusi, võistlusi, avalikke esinemisi, koolitusi ja teisi üritusi. Traditsioonilised üritused  on ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse metoodiliste materjalide võistlus, õpilaste ajalooalaste uurimistööde võistlus Eesti Vabariigi presidendi auhindadele, koostöös Akadeemilise Ajalooseltsiga iga-aastane konverents ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajatele, ajalooõpetajate suvekool, ühiskonnaõpetuse õpetajate suvekool, üleriigiline ajaloo olümpiaad, üleriigiline ühiskonnaõpetuse olümpiaad (alates 2009. a-st).
Põhikirja järgi otsib EAS seltsi liikmetele enesetäiendamise ja sta¾eerimise võimalusi nii Eestis kui mujal. Õpetajad on käinud ennast täiendamas paljudes maailma riikides, näiteks koolitused Iisraelis ja Ameerika Ühendriikides holokausti teemal ning igal aastal toimuvad EuroClio peaassamblee ja koolitused. EAS korraldab ka ise õppekäike ja koolitusreise. Möödunud aastal toimus EAS-i koolitusreis Vene-Karjalasse, tänavu minnakse Soome-Karjalasse. Veel on tehtud ringsõite Eestis, näiteks kaks korda on toimunud  ekskursioon „Vabadussõja radadel“. EAS on olnud aktiivne andmaks välja ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse alast kirjandust. Viimase kümne aasta jooksul on välja töötatud  õppematerjalide kogumikud ajaloos ja ühiskonnaõpetuses on partenerite abil viidud kõikidesse Eesti koolidesse.
Alates 2009. aastast väärtustatakse seltsi eestvedamisel haridust ja pedagoogilist tegevust ning tunnustatakse ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse vallas tehtud tööd ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja elutöö preemiaga. Esimese elutööpreemia pälvis Naima Klitsner (Tallinna 32. Keskkooli õpetaja). Samast aastast tunnustatakse seltsi liikmete tööd  EAS-i Aasta Tegu tiitliga. EAS-i Aasta Tegu 2009 on esimene üleriigiline ühiskonnaõpetuse olümpiaad (komisjon koosseisus Aare Ristikivi, Sirje Allik, Veronika Kim ja Anu Lepassaar).

EAS suvekool 2009 Saaremaal[1].JPG
EAS-i suvekool Saaremaal 2009.a


EAS-il on 17 maakonna/linnaosakonda: Harjumaa, Hiiumaa, Ida-Virumaa, Jõgevamaa, Järvamaa, Läänemaa, Lääne-Virumaa, Põlvamaa, Pärnumaa, Raplamaa, Saaremaa, Tallinn, Tartu, Tartumaa, Valgamaa, Viljandimaa, Võrumaa. EAS-i osakonnad on Allorganisatsioonide osakondade esimehed moodustavad seltsi volikogu, mis nõustab seltsi juhatust.
EAS-i tegevust juhib 5-liikmeline juhatus: Indrek Riigor (esimees), Tallinna Nõmme Gümnaasiumi õpetaja; Tiia Luuk (aseesimees), Tallinna Reaalkooli õpetaja; Mare Oja (välissuhted), Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse ajaloo peaspetsialist; Heli Aiaots (finatsid), Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õpetaja; Aare Ristikivi (ühiskonnaõpetus), Tartu Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpetaja.
EAS hoiab üleval seltsi kodulehte internetis www.eas.edu.ee  ja on koondanud oma liikmed elektroonilisse postiloendisse  .


Eesti Käsitööõpetajate Selts „Aita“
Kristi Teder, EKS „Aita“ esinaine

EKS „Aita“ loodi 1989. aastal. Pikk tegutsemisaeg on näidanud, et tegeletakse õige asjaga. Selts toetab käsitööõpetajate erialase töökogemuse vahendamist, korraldab käsitöö- ja kodundusõpetajate erialast, kutsealast ja ametialast koolitust. Seltsi eestseisusesse kuuluvad igast maakonnast valitud esindajad. Eestseisuse poolt valitakse kolmeliikmeline juhatus.

Nukuke-2.JPG
Seltsi traditsioonilised üritused on igasuvine koolitus Eestimaa eri paigus ja sügisel toimuv konverents. Suveüritustel on tähelepanu õpetaja kutsealasel koolitusel (töötoad, kogemuste vahetamine, silmaringi avardamine, uute sidemete loomine), sügisestel kogunemistel on põhiteema õpetajaks olemise probleemid (ainekava, innovaatilised õppemeetodid, õppekava läbivad teemad).
Võrgustikutöö annab õpetajatele hea võimaluse tegutseda aktiivselt aastaringselt. Seltsil on oma kodulehekülg http://kasitoo.edu.ee ja aktiivne list (). Info paremaks kättesaamiseks ja probleemide lahendamiseks korraldatakse e-koosolekuid (). Võrgustik toimib, areneb ja täieneb, kui loovust hinnatakse ja kaasatakse uusi tegijaid; uute liikmete üle tunneme heameelt. Plaanis on seltsi tegevuse kaudu pöörata rohkem tähelepanu õpilaskonnale, haarata nad seltsi töösse, organiseerida ühiseid kokkusaamisi, näitusi, konkursse.
Võrgustikutöö eeldab majanduslikku kulu. Oleme tänulikud igasuguse toetuse ja abi eest. Seltsi omaosalus on liikmemaksud. Suurürituste toetamiseks oleme planeerinud eelarvelist osalustasu, mille üldjuhul kompenseerivad tööandjad. Meid on toetanud ka omavalitsused. Peame õnnestunuteks ka heategevuslikke loteriisid seltsi liikmete poolt valmistatud esemetest. Tänukingitused valmivad seltsi endi liikmetelt.
Viimastel aastatel oleme tugevdanud sidemeid koostööpartneritega ning leidnud uusi. Meie koostööpartnerid on Eesti Õpetajate Liit, Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus, Tallinna Ülikool, Eesti Tööõpetajate Selts, SA Tiigrihüpe, Ruffler OÜ, Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit, Eesti Rahva Muuseum, Saara Kirjastus, Soome Tekstiiliõpetajate Liit.

Eesti Tehnoloogiakasvatuse Liit

Mart Soobik, Eesti Tehnoloogiakasvatuse Liidu juhatuse esimees

IMG_0512.jpg

Liidu eesmärk on liikmete tehnoloogiaalase professionaalsuse kasvu
soodustamine ja tehnoloogiakasvatuse põhimõtete leviku tõhustamine ning
vastavasisulise hariduse arendamine. Liitu kuuluvad peamiselt töö- ja tehnoloogiaõpetuse õpetajad üle vabariigi.
Iga-aastaselt korraldame täiendkoolituskursusi aineõpetajatele. Eelmisel aastal toimusid koolitused teemal „Elektroonika“ ja „Lihtsad pillid“, mis  pakkusid õpetajatele uusi teadmisi ja oskusi  just selles vallas.  Samuti oleme korraldanud mitmeid rahvusvahelisi üritusi naaberriikide kolleegidega. Suvekonverentse oleme koos soomlastega korraldanud juba seitse järjestikust aastat ja selle aasta konverents  toimub Soomes 7.- 9. juunini.  Üritusele saabub ka tunnustatud disainer Ristomatti Ratia. Konverentsist võivad osa võtta ka teiste õppeainete õpetajad, tule ja osale!
Liidu tegemistest annab detailsema pildi koduleht, vt www.tehnoloogia.ee

_________________________________________________

 Ka fotod võivad palju rääkida.  Pilte Eesti Tööõpetajate Seltsi töödest ja tegemistest

____________________________________________

MTÜ Kunstihariduse Ühing

Jüri Mäemat, ühingu esimees

logo[1].jpg

Kunstihariduse Ühing asutati 2001.aastal. Ühing on Rahvusvahelise Kunstiõpetajate Ühingu (InSEA) liige.
Kunstihariduse Ühing on Eesti kunstiõpetajate vabatahtlik ja sõltumatu ühendus, mille liikmeteks on kunstikultuuri vahendamise, laste, noorte ning täiskasvanute kunstialase arendamise ja harimisega tegelevad või nende tegevust toetavad isikud.
Kunstihariduse Ühingul on aastate jooksul kujunenud välja kindlad üritused ja traditsioonid:
-üleriigiliste õpilastööde näituste korraldamine 2002. ja 2007. aastal;
-ühingu suurkogude organiseerimine  linnades ja maakondades;
-kunstikonkursside korraldamine;
-kohalike ning rahvusvaheliste konverentside, seminaride ning kongresside korraldamine;
-suvekoolide organiseerimine ja läbiviimine;
-osalemine rahvusvahelistel konverentsidel ja kongressidel ning õppereiside korraldamine.  
Kunstihariduse Ühingul on oma logo, liikmepilet ja koduleht www.kunstiharidus.ee

Eesti Keele kui Teise Keele Õpetajate Liit

Leili Sägi, EKTKÕLi aseesimees

Uus piltI.JPG

Eesti Keele kui Teise Keele Õpetajate Liit on asutatud 2001.aastal. Praegu kuulub liidu ridadesse 174 liiget Virumaast Valgani ja Pärnust Tartuni. Esindatud on üldhariduskoolide, kutseõppeasutuste ja lasteaedade õpetajad, samuti keelefirmade õpetajad ning kõrgkoolide õppejõud.
EKTKÕLil on kolm piirkondlikku keskust – Tallinna ja Harjumaa keskus Tallinna Ülikoolis (juhataja Elle Sõrmus), Virumaa keskus TTÜ Virumaa Kolled¾is Kohtla-Järvel (Ene Peterson) ning Tartu ja Lõuna-Eesti keskus Tartu Annelinna Gümnaasiumis (Diana Joassoone).
EKTLÕLi kolmeks aastaks valitavasse juhatusse kuuluvad: Ene Peterson –TTÜ Virumaa Kolled¾i humanitaarkeskuse juhataja, Diana Joassoone – Tartu Annelinna Gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja, Evelin Müüripeal keeleõppefirmast Lingatore, Raina Reiljan Eesti Instituudist, Elna Juuse Ida-Virumaa Kutsehariduskeskusest, Reet Kuldmets Jõhvi lasteaiast Sipsik ja Leili Sägi – Pärnu Vene Gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja.
Liidu igapäevategevus toimub keskuste tegevuste kaudu. Keskuste tegevuste hulka kuuluvad suhtlemine ja kirjavahetus oma liikmete, koostööpartnerite ja kirjastustega, koolituste organiseerimine, liikmetele info edastamine koolituste jm kohta, liidu tegevuse tutvustamine koduleheküljel, meedia kaudu ning erinevatel üritustel; uute liikmete värbamine, liikmete üle arvestuse pidamine; üldkoosolekute ja juhatuse koosolekute organiseerimine; liidu keskuste raamatukogude töö korraldamine ja teavikute laenutamine; vajadusel ka õpetajate nõustamine. Eraldi tegevussuunad on keeleõpetuse toetamine lasteaedades (lasteaedadel on oma metoodikakeskus) ja kutseõppeasutustes.
Liidu keskuste kaudu on loodud võimalused eesti keele kui teise keele ja eesti keeles aineid õpetavate õpetajate enesetäiendamiseks, omavaheliseks koostööks ja koostööks teiste aineliitude ja organisatsioonidega. Keskuste raamatukogusid täiendatakse igal aastal teatme- ja õppekirjandusega . Kodulehekülg www.eestikeelteisekeelena.ee

 Eesti Kehalise Kasvatuse Liit

Pille Juus, EKKL-i juhatuse liige

Eesti Kehalise Kasvatuse Liidu eesmärk on aidata kaasa kehalise kasvatuse ja spordi arendamisele ning ühendada kehalise kasvatuse õpetajaid, spordispetsialiste ja spordihuvilisi.
EKKL osaleb õppekavade kehalise kasvatuse osa ja vastavate ainekavade väljatöötamisel ning täiendamisel, lähtudes väljakujunenud traditsioonidest ja praktikast ning rahvusvaheliste organisatsioonide soovitusest kehalise kasvatuse alal.
EKKL teeb koostööd kolmel tasandil: riikliku haridussüsteemiga (teadus- ja haridusministeerium, eksamikeskus), EKKL-i liikmetega (õpetajad) ja erasektoriga. Liit organiseerib kehalise kasvatuse õpetajatele ja õpilastele vajaliku informatsiooni kogumist ja edastamist, aitab kaasa õpetajate kutseteadmiste ja -oskuste täiendamisele.
Liidu tegevuse põhieesmärk on kehalise kasvatuse kui õppeaine olulisuse tõstmine, tervislike eluviiside propageerimine nii õpilaste kui nende vanemate seas.
Tihe on koostöö kaitseministeeriumiga riigikaitseõpetuse küsimuste lahendamisel. Oluline on noormeeste kehalise võimekuse tõstmine, kuna tänapäeval on sõjaväkke minevad noormehed väga kesiste füüsiliste võimetega.
Et tervislikud eluviisid juurduksid võimalikult varakult, on vaja pöörata suuremat tähelepanu algklasside ja klassiõpetajate täiendkoolitusele.
Laienevad välissuhted pakuvad EKKL-i liikmetele enesetäiendamise võimalusi rahvusvahelistel erialastel üritustel.
Tihendada soovime koostööd organisatsioonidega, kes peavad laste ja noorte kasvatamisel oluliseks liikumist ja tervislikke eluviise - Eesti Perearstide Seltsi ja Tervise Arengu Instituudiga.
EKKLi üritusi
Käärikul toimuvad taliõppepäevad annavad praktilisi oskusi kehalise kasvatuse ainekavas olevatest talialadest.
Kurgjärve talipäevad koostöös Eesti Koolispordi Liiduga ja Võrumaa Koolispordi Ühendusega toimuvad igal aastal märtsi lõpus.
Iga kahe aasta tagant toimub rahvusvaheline 7-päevane suvekursus, kus on ühendatud nii teoreetiline kui ka praktiline osa. Lektorid on rahvusvaheliselt tunnustatud ja omavad kõrget erialast klassifikatsiooni.
Jõulumäe suvekursus - liikumisõpetuse ja kehalise kasvatuse ainekursus lasteaedade ja algklasside õpetajatele ning põhikoolide kehalise kasvatuse õpetajatele.
Igal aastal korraldab Eesti Kehalise Kasvatuse Liit aastakonverentsi, kus parimad spetsialistid räägivad üldteoreetilistel kui ka otseselt kehalise kasvatuse ja laste tervisega seonduvatel teemadel.
Kodulehekülg www.ekkl.edu.ee

Järgmine uudiskiri ilmub juunis. Uudiskirja toimetus eksamikeskuses: Elve Kukk, Madli Leikop. Artiklid, arvamused, tähelepanekud ja viited trükiveapaharettidele võib saata meiliaadressile või

 

viimati muudetud: 03.11.2011