» Riigieksamitele registreerimine

Põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite korraldamise ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise tingimused ja kord. Haridus-ja teadusministri määrus nr 70 3.12.2008

Gümnaasiumide õpilased ning eksternid teatavad kooli juhtkonnale 20. jaanuariks õppeained, milles nad soovivad sellel õppeaastal riigi- ja koolieksameid sooritada.

Koolid täidavad õpilaste valikute alusel riigieksamite registreerimislehed ning edastavad need Riiklikule Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskusele jooksva õppeaasta 30. jaanuariks.

Alates 2008/2009. õppeaastast toimub õpilaste riigieksamitele registreerimine Eesti Hariduse Infosüsteemis (EHIS). Kuna EHIS-es on olemas juba kõikide õpilaste nimed ja isikukoodid, siis on koolidel vaja sisestada ainult õpilaste riigieksamite valikud ning printida välja registreerimislehed, kuhu õpilased panevad allkirja kinnitamaks oma eksamivalikute õigsust.  Õppeasutuse EHIS-e administraator saab määrata kasutajarolli töötajale, kes riigieksamite andmeid sisestab.

Koos registreerimislehega saadab kool 30. jaanuariks kooskõlastamiseks järgmised andmed:

• iga riigieksami läbiviimiseks kasutatavate ruumide arv. Vastavat vormi saab täita EHIS-es riigieksamite registreerimise moodulis. Kui pärast 30. jaanuari on vaja ruumide arvu muuta, tuleb see eelnevalt kooskõlastada eksamikeskusega;
• erivajadustega (nägemis-, kuulmis-, kõne- või kehapuudega) õpilaste nimed ja nende eksamineerimiseks vajalikud tingimused ( avaldus).

Registreerimislehed ja taotlused õpilaste eritingimustel eksamineerimiseks saata aadressile:

Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus
Lõõtsa 4
11415 Tallinn

Kui koolis on riigieksamil osalejaid vähem kui 15 õpilast, moodustab maavanem koostöös eksamikeskusega koolidevahelise komisjoni ja määrab eksami läbiviimise koha. Vastava õppeaine ruumide arvu kool registreerimisel esitama ei pea.

Õpilaste registreerimisel riigieksamitele palume arvestada, et

• gümnaasiumi lõpetamiseks peavad 12. klassi õpilased sooritama vähemalt viis gümnaasiumi lõpueksamit, millest vähemalt kolm on riigieksamid.
• Õpilasel on õigus sooritada kõik viis lõpueksamit riigieksamitena.
• Kõigile gümnaasiumilõpetajatele on kohustuslik eesti keele (eesti õppekeelega koolis) või eesti keele kui teise keele (muu õppekeelega koolis) riigieksam.
• Õpilane, kes on lõpetanud põhikooli vene või muu õppekeelega koolis/klassis ning on asunud õppima eesti õppekeelega gümnaasiumi, võib valida kas eesti keele (kirjand) või eesti keele kui teise keele riigieksami. Sama kehtib ka siis, kui õpilane on vahetanud õppekeelt gümnaasiumiastmes.
• Riigieksameid võib valida kooli õppekavas olevate järgmiste õppeainete hulgast: vene keel (vene õppekeelega koolis/klassis), inglise keel, saksa keel, prantsuse keel, vene keel (võõrkeelena), bioloogia, keemia, matemaatika, füüsika, geograafia, ajalugu, ühiskonnaõpetus.
• Riigieksamite, v.a võõrkeelte eksamite sooritamise keeled on eesti keel, vene keel (vene õppekeelega koolis/klassis) ja viipekeel. Riikidevaheliste lepingute või Rahvusvaheliste Bakalaureuse Organisatsiooni õppekavade alusel võib kool kasutada ka teisi keeli. Teiste keelte kasutamisel tagab kooli pidaja eksamikeskusele lõpueksamite tõlkimis- ja hindamiskulude finantseerimise.
• Eesti keelest erineva õppekeelega kooli või klassi õpilasel on õigus sooritada matemaatika, bioloogia, keemia, füüsika, geograafia, ajaloo ja ühiskonnaõpetuse eksam eesti keeles.

• Eesti keele kui teise keele riigieksamit ei pea sooritama need vene või muu õppekeelega koolide õpilased, kellele on väljastatud eesti keele oskuse kõrgtaseme või eesti keele C1-taseme tunnistus. Selleks peavad õpilased esitama koolile nimetatud tunnistuse hiljemalt 20. jaanuariks.

• Vene õppekeelega õpilasel, kellele on väljastatud eesti keele oskuse kõrgtaseme või eesti keele C1-taseme tunnistus ja kes ei soorita eesti keele kui teise keele riigieksamit, tuleb sooritada vähemalt neli lõpueksamit, millest vähemalt kaks on riigieksamid.

• Kolme kohustusliku riigieksami hulgas võib olla ainult üks võõrkeeleeksam. Kui õpilane soovib sooritada riigieksamit kahes võõrkeeles, siis peab ta sooritama vähemalt neli riigieksamit. Võõrkeeleks ei loeta eesti keele eksamit.

• Saksa keele riigieksamina võib sooritada ka Saksamaa Liitvabariigi Liidumaade Kultuuriministrite Alalise Kogu Saksa II astme keelediplomi eksami või Saksa üldise kõrgkooliküpsuse eksami. Selleks, et nimetatud eksamite tulemused kajastuks riigieksamitunnistusel, peavad nende eksamite sooritajad olema eelnevalt registreeritud saksa keele riigieksamile.
• Kui õpilane valib saksa, vene või prantsuse keele hulgast kaks riigieksamit, peab ta ühe neist sooritama lisaeksami ajal, kuna nendes ainetes toimuvad korralised eksamid samal päeval.
• Õpilasel on õigus sooritada inglise keele, saksa keele, prantsuse keele ja vene keele (võõrkeelena) riigieksam ka juhul, kui ta ei ole seda koolis õppinud.
• Gümnaasiumiõpilane, kellel esineb spetsiifiline õigekirjahäire (düsgraafia*) ning kes sooritas eesti keele või vene keele kirjandi  mitterahuldavalt, saab selle eksami asemel valida sooritamiseks mõne teise riigieksami.
• Gümnaasiumiõpilane, kes sooritas ühes õppeaines riigieksami kahel korral mitterahuldavalt, saab selle eksami asemel valida sooritamiseks mõne teise riigieksami. See kehtib ka kohustuslike riigieksamite kohta.
• Ühiskonnaõpetuse riigieksami valinud õpilasel on võimalus ühiskonnaõpetuse eksami lisana sooritada Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksam. Selleks peab õpilane esitama vastava taotluse koolile 20. jaanuariks. Peale ühiskonnaõpetuse riigieksami ülesannete lahendamist vastab õpilane 16-le eestikeelsele valikvastustega lisaküsimusele. Nimetatud küsimusi ei arvestata riigieksami tulemuste hindamisel ning nende lahendamiseks antakse eksaminandile lisaaega 30 minutit. Õpilane, kes vastab õigesti vähemalt 12 lisaküsimusele, loetakse Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami sooritanuks ning talle väljastatakse vastav tunnistus.
• Kui õpilane ei saa usulistel vm põhjusel osaleda põhieksami päeval, võib ta esitada eksamikeskusele avalduse lisaeksamil osalemiseks.
• Riigi- ja koolieksamite valikut õpilane muuta ei saa (st ei saa eksameid peale 20. jaanuari juurde valida, vahetada ega ka eksamist loobuda või eksamilt puududa). Kui õpilane puudub riigieksamilt ning ei soorita ka samas aines lisaeksamit, siis jääb tal kool samal õppeaastal lõpetamata.

Gümnaasiumi ja kutseõppeasutuse õpilased ei pea tasuma riigieksami korduva sooritamise eest riigilõivu. Riigilõivu peavad tasuma need eksaminandid, kellel on omandatud keskharidus ning kellele on juba väljastatud keskharidust tõendav dokument.

Kui õpilane vahetab kooli peale riigieksamitele registreerimist, saadab kool, kuhu õpilane õppima asub, kirjaliku teate eksamikeskusele. Teade peab sisaldama järgmisi andmeid:

• õpilase ees- ja perekonnanimi;
• õpilase isikukood;
• kooli täielik nimi, kust õpilane saabus.

Teateid, mis saabuvad hiljem kui kaks nädalat enne eksamit, pole kahjuks võimalik arvesse võtta.

*Kõikide hariduslike erivajaduste, sh düsgraafia  puhul on koolil võimalik taotleda õpilasele eritingimustel riigieksami sooritamist, vt täpsemalt siit Düsgraafia puhul tähendab eritingimustel riigieksami sooritamine eksamitöö diferentseeritud hindamist, et häälikupikkuse kuulmisega seotud vigu sõna veaohtlikus kohas ei arvestata (nt homme – home, kodu-kotu jne), kõik teised vead lähevad tavapärase arvestuse järgi (nt kokku-lahku kirjutamine, suur algustäht, interpunktsioon, sõnade järjekord, sisu, stiil jne). Gümnaasiumiõpilane, kelle düsgraafia on nii sügav, et hoolimata diferentseeritud hindamisest, ta ei ole sooritanud eesti keele või vene keele kirjandit  20 punktile, võib järgmistel aastatel valida riigieksami mõnes muus õppeaines.