» Info riigieksamitele registreerimise kohta

Koolid täidavad õpilaste valikute alusel riigieksamite registreerimislehed ning edastavad need Riiklikule Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskusele 25. jaanuariks.

Jooksva õppeaasta riigieksamite registreerimismaterjalid teeme koolidele kättesaadavaks detsembrikuu esimesel poolel.  Igale koolile edastame e-posti teel unikaalse interneti aadressi, mis sisaldab vastavale koolile mõeldud riigieksamite registreerimislehti. Kui kooli ei ole15. detsembriks  e-kirja registreerimismaterjalidega jõudnud, siis palume sellest teatada aadressil   või telefonil 7350561.

Koos registreerimislehega saadab kool 25. jaanuariks REKK-ile kooskõlastamiseks järgmised andmed:

• iga riigieksami läbiviimiseks kasutatavate ruumide arv. Vastavat vormi saab täita registreerimislehel. Kui tekib vajadus muuta riigieksamite ruumide arvu, tuleb see eelnevalt kooskõlastada eksamikeskusega;
• erivajadustega (nägemis-, kuulmis-, kõne- või kehapuudega) õpilaste nimed ja nende eksamineerimiseks vajalikud tingimused (taotlus õpilas(t)e eritingimustel eksamineerimiseks).

Registreerimislehed ja taotlused õpilaste eritingimustel eksamineerimiseks saata aadressile:

Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus
Lõõtsa 4
11415 Tallinn

Kui koolis on riigieksamil osalejaid vähem kui 15 õpilast, moodustab REKK koostöös maavalitsuse haridusosakonnaga koolidevahelise komisjoni ja määrab eksami läbiviimise koha. Vastava õppeaine ruumide arvu kool registreerimisel esitama ei pea.

Õpilaste registreerimisel riigieksamitele palume arvestada, et

• gümnaasiumi lõpetamiseks peavad 12. klassi õpilased sooritama vähemalt kolm riigieksamit.
• Õpilasel on õigus sooritada kõik viis lõpueksamit riigieksamitena.
• Kõigile gümnaasiumilõpetajatele on kohustuslik eesti keele (eesti õppekeelega koolis) või eesti keele kui teise keele (muu õppekeelega koolis) riigieksam.
• Vene õppekeelega koolide gümnaasiumilõpetajatele on kohustuslik lisaks eesti keele kui teise keele riigieksamile ka vene keele riigieksam.
• Gümnaasiumiõpilane, kellel esineb spetsiifiline õigekirjahäire (düsgraaf*) ning kes sooritas kohustusliku riigieksami mitterahuldavalt, saab selle eksami asemel valida sooritamiseks mõne teise riigieksami.
• Gümnaasiumiõpilane, kes sooritas ühes õppeaines riigieksami kahel korral mitterahuldavalt, saab selle eksami asemel valida sooritamiseks mõne teise riigieksami. See kehtib ka kohustuslike riiieksamite kohta.
• Eesti keele kui teise keele riigieksamit ei pea sooritama need vene õppekeelega koolide õpilased, kellele on väljastatud eesti keele oskuse kõrgtaseme tunnistus. Selleks peavad õpilased esitama koolile nimetatud tunnistuse hiljemalt 15. jaanuariks.
• Vene õppekeelega õpilased, kellele on väljastatud eesti keele oskuse kõrgtaseme tunnistus ja kes ei soorita eesti keele kui teise keele riigieksamit, peavad selle asemel valima mõne muu riigieksami, sest gümnaasiumi lõpetamiseks peab olema sooritatud vähemalt kolm riigieksamit.
• Kolme kohustusliku riigieksami hulgas võib olla ainult üks võõrkeeleeksam. Kui õpilane soovib sooritada riigieksamit kahes võõrkeeles, siis peab ta sooritama vähemalt neli riigieksamit. Eesti keel kui teine keel ei kuulu võõrkeeleeksamite hulka.
• Saksa keele riigieksamina võib sooritada ka Saksamaa Liitvabariigi Kultuuriministrite Konverentsi Saksa II astme keelediplomi eksami. Selleks, et nimetatud eksami tulemus kajastuks riigieksamitunnistusel, peavad keelediplomi eksami sooritajad olema eelnevalt registreeritud saksa keele riigieksamile.
• Kui õpilane valib saksa, vene või prantsuse keele hulgast kaks riigieksamit, peab ta ühe neist sooritama lisaeksami ajal, kuna nendes ainetes toimuvad korralised eksamid samal päeval;
• Gümnaasiumi õpilasel on õigus sooritada inglise keele, saksa keele, prantsuse keele ja vene keele riigieksam ka juhul, kui ta ei ole seda koolis õppinud;
• Ühiskonnaõpetuse riigieksami valinutel on võimalus sooritada samaaegselt ka kodakondsuse taotlemiseks vajalik Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksam. Selleks peab õpilane esitama vastava taotluse koolile 20. jaanuariks.
• Riigieksamite valikut õpilane samal aastal muuta ei saa.

Gümnaasiumi ja kutseõppeasutuse õpilased ei pea tasuma riigieksami korduva sooritamise eest riigilõivu. Riigilõivu peavad tasuma need eksaminandid, kellel on omandatud keskharidus ning kellele on juba väljastatud keskharidust tõendav dokument.

Kui õpilane vahetab kooli peale riigieksamitele registreerimist, saadab kool, kuhu õpilane õppima asub, kirjaliku teate REKK-ile. Teade peab sisaldama järgmisi andmeid:

• õpilase ees- ja perekonnanimi;
• õpilase isikukood;
• kooli täielik nimi, kust õpilane saabus.

Teateid, mis saabuvad hiljem kui kaks nädalat enne eksamit, pole kahjuks võimalik arvesse võtta.

*Kõikide hariduslike erivajaduste, sh düsgraafia  puhul on koolil võimalik taotleda õpilasele eritingimustel riigieksami sooritamist, vt täpsemalt siit Düsgraafia puhul tähendab eritingimustel riigieksami sooritamine eksamitöö diferentseeritud hindamist, et häälikupikkuse kuulmisega seotud vigu sõna veaohtlikus kohas ei arvestata (nt homme – home, kodu-kotu jne), kõik teised vead lähevad tavapärase arvestuse järgi (nt kokku-lahku kirjutamine, suur algustäht, interpunktsioon, sõnade järjekord, sisu, stiil jne). Gümnaasiumiõpilane, kelle düsgraafia on nii sügav, et hoolimata diferentseeritud hindamisest, ta ei ole sooritanud emakeele või eesti keel teise keelena riigieksamit 20 punktile, võib järgmistel aastatel valida riigieksami mõnes muus õppeaines.