EST : ENG : RUS
Koolile > Põhikooli lõpueksamid > Põhikooli lõpueksamite valimine

» Põhikooli lõpueksamite valimine


Tasemetööde ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite ettevalmistamise, koostamise, läbiviimise ja hindamise tingimused ja kord ning tasemetööde, ühtsete põhikooli lõpueksamite ja riigieksamite tulemuste analüüsimise tingimused ja kord. Haridus- ja teadusministri määrus 17.09.2010. a nr 59

Põhikooli lõpetamiseks sooritatakse lõpueksamid. Põhikooli lõpueksamid on ühtlustatud küsimuste ja ülesannetega eksamid (riiklikud eksamid) ja kooli direktori kinnitatud materjalidega eksamid (koolieksamid). Ühtlustatud küsimuste ja ülesannetega eksamitööd koostab Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus.
 
Põhikooli riiklikud eksamid sooritavad põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava järgi õppivad põhikoolilõpetajad.
 
Põhikooli koolieksamid sooritavad:
  • põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava (abiõppe õppekava) järgi õppivad põhikoolilõpetajad;
  • põhikoolilõpetajad, kes põhikooli riikliku eksami ajal haigestuvad või ei saa sellel osaleda muul kooli direktori poolt mõjuvaks loetud põhjusel (nt osalemine rahvusvahelistel võistlustel, konkurssidel ja olümpiaadidel);
  • põhikoolilõpetajad, kes on riikliku eksami sooritanud hindele „nõrk“ või „puudulik“.

Põhikoolilõpetajad sooritavad põhikooli lõpetamiseks järgmised riiklikud eksamid:

  • eesti keele ja kirjanduse (eesti õppekeelega koolis/klassis) või eesti keele (vene või muu õppekeelega koolis/klassis) eksam;
  • matemaatikaeksam;
  • õpilase valikul üks valikeksam.

Põhikoolilõpetaja teatab kooli juhtkonnale hiljemalt jooksva õppeaasta 1. veebruariks õppeaine, milles ta soovib sooritada valikeksami.

 Valikeksamit saab valida järgmiste õppeainete hulgast: vene keel ja kirjandus (vene õppekeelega koolis/klassis), inglise keel, saksa keel, vene keel (võõrkeelena), prantsuse keel, bioloogia, keemia, füüsika, geograafia, ajalugu ja ühiskonnaõpetus. Valikeksami saab teha õppeaines, mida õpilane on kooli õppekava järgi õppinud.

Eesti keele ja kirjanduse või eesti keele eksami sooritamisel on õpilasel, kes asus õppima viimase kuue õppeaasta jooksul teise õppekeelega kooli või klassi, õigus valida, kumma eksami ta sooritab. Eesti keelest erineva õppekeelega kooli või klassi lõpetajal on õigus sooritada eesti keele (vene või muu õppekeelega koolis/klassis) eksami asemel eesti keele ja kirjanduse eksam.
 
Põhikooli riiklike lõpueksamite, v.a võõrkeelte lõpueksamite sooritamise keeled on eesti keel, vene keel (vene õppekeelega koolis või klassis) ja viipekeel. Teiste keelte kasutamisel tagab kooli pidaja riiklike lõpueksamite tõlkimis- ja hindamiskulude finantseerimise. Eesti keelest erineva õppekeelega põhikoolilõpetajal on õigus sooritada matemaatikaeksam ja valikeksam eesti keeles.

Põhikooli riiklikud eksamid algavad kell 10.00 ning eksamiks antakse aega kaks kuni kolm astronoomilist tundi.

Kui põhikoolilõpetaja haigestub  eksami ajal või ei saa sellel osaleda muul kooli direktori poolt mõjuvaks loetud põhjusel (nt osalemine rahvusvahelistel võistlustel, konkurssidel ja olümpiaadidel), sooritab ta põhikooli lõpueksamid kooli direktori kinnitatud materjalidega ning kooli direktori poolt määratud ajal.

Põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava (abiõppe õppekava) järgi õppivad põhikoolilõpetajad sooritavad põhikooli lõpetamiseks järgmised koolieksamid:

  • eesti keele ja kirjanduse (eesti õppekeelega koolis/klassis) või eesti keele (vene või muu õppekeelega koolis/klassis) eksam;
  • matemaatikaeksam;
  • kooli poolt kohustuslike õppeainete hulgast valitud õppeaine eksam.

Eksami õppeaine ja vormi määrab kooli direktor ning teeb selle põhikoolilõpetajale ja tema seaduslikule esindajale teatavaks hiljemalt jooksva õppeaasta 1. veebruariks.

Koolieksami materjalid koostatakse koolis ja kinnitatakse kooli direktori poolt vähemalt kaks nädalat enne eksamit. Koolieksamid korraldatakse kooli direktori kinnitatud eksamiplaani järgi.

Toimetuleku riikliku õppekava järgi õppivad põhikoolilõpetajad põhikooli lõpetamiseks eksameid ei soorita.

Kõikidel eesti keelest erineva õppekeelega koolide õpilastel on eesti keele kui teise keele lõpueksam ühitatud eesti keele B1-taseme eksamiga. See tähendab, et selle eksami puhul hinnatakse kõikide õpilaste töid eksamikeskuses ning eksami suulisel osal on kaks hindajat: üks oma kooli õpetaja, teine väljastpoolt. Kui õpilane saab eesti keele eksami eest vähemalt 60 punkti, siis väljastab eksamikeskus eesti keele B1-taseme tunnistuse. Tunnistus on elektrooniline ning selle saab alla laadida internetist riigiportaalist (www.eesti.ee). Eesti keele B1-tase vajalik Eesti kodakondsuse taotlemisel ning töötamiseks paljudel ametikohtadel. Kooli lõpetamiseks piisab, kui eksami eest on saadud 50 punkti.

Ühiskonnaõpetuse lõpueksami valinud põhikoolilõpetajal on eksami lisana võimalik sooritada Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksam. Selleks peab õpilane esitama vastava taotluse koolile 1. veebruariks.  Seaduse tundmise eksamit nõutakse neilt, kes soovivad taotleda Eesti kodakondsust. Pärast ühiskonnaõpetuse eksami ülesannete lahendamist vastab õpilane 16-le eestikeelsele valikvastustega lisaküsimusele. Nimetatud küsimusi ei arvestata põhikooli lõpueksami tulemuste hindamisel ning nende lahendamiseks antakse eksaminandile lisaaega 30 minutit. Õpilane, kes vastab õigesti vähemalt 12 lisaküsimusele, loetakse Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami sooritanuks ning talle väljastatakse vastav elektrooniline tunnistus, mis on samuti kättesaadav riigiportaalist.
viimati muudetud: 03.01.2012
»Õigusaktid
»Põhikooli lõpueksamite ajad 2011/2012
»Põhikooli lõpueksamite hindamisvõtmed 2012. aastal
»Põhikooli lõpueksamite valimine
»Põhikooli lõpueksamitööde tellimine
»Erivajadustega põhikoolilõpetaja eritingimustel eksamineerimisest
»Põhikooli lõpueksamite materjalid 2012
»Põhikooli lõpueksamite materjalid 2011
»Põhikooli lõpueksamite materjalid 2010
»Põhikooli lõpueksamite materjalid 2009
»Põhikooli lõpueksamite materjalid 2008
»Tagasiside
»Varasemate põhikooli lõpueksamite materjalid