» Põhikooli lõpueksamite valimine

Põhikooli lõpetamiseks sooritavad põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava järgi õppivad 9. klassi õpilased, õhtuses õppevormis üksikuid õppeaineid õppivad õpilased ja eksternid (edaspidi põhikoolilõpetajad) ühtlustatud küsimuste ja ülesannetega eksamid (edaspidi ühtlustatud küsimustega eksamid). Ühtlustatud küsimustega eksamitööd koostab Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus.

Põhikoolilõpetajad sooritavad põhikooli lõpetamiseks järgmised ühtlustatud küsimustega eksamid:

• eesti keele ja kirjanduse või eesti keele kui teise keele eksam;
• matemaatikaeksam;
• õpilase valikul üks valikeksam.

 Valikeksamit saab valida järgmiste õppeainete hulgast: vene keel ja kirjandus, inglise keel, saksa keel, vene keel (võõrkeelena), prantsuse keel, bioloogia, keemia, füüsika, geograafia, ajalugu ja ühiskonnaõpetus.

Põhikoolilõpetaja teatab kooli juhtkonnale 1. märtsiks õppeaine, milles ta soovib sooritada valikeksami.

Põhikooli ühtlustatud küsimustega eksamid toimuvad üldjuhul kooli õppekeeles. Eesti keelest erineva õppekeelega põhikoolilõpetajal on õigus sooritada matemaatikaeksam ja valikeksam eesti keeles. Oma sellekohasest soovist teatab põhikoolilõpetaja kooli juhtkonnale 1. märtsiks.

Ühtlustatud küsimustega põhikooli lõpueksamid algavad kell 10.00 ning eksamiks antakse aega kaks kuni kolm astronoomilist tundi.

Kui põhikoolilõpetaja haigestub ühtlustatud küsimustega eksami ajal või ei saa sellel osaleda muul kooli direktori poolt mõjuvaks loetud põhjusel (nt osalemine rahvusvahelistel võistlustel, konkurssidel ja olümpiaadidel), sooritab ta põhikooli lõpueksamid kooli direktori kinnitatud materjalidega ning kooli direktori poolt määratud ajal.

Põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava (abiõppe õppekava) õppivad põhikoolilõpetajad sooritavad põhikooli lõpetamiseks kooli direktori kinnitatud materjalidega põhikooli lõpueksamid, mis toimuvad kooli direktori poolt määratud ajal. Sooritada tuleb järgmised koolieksamid:

• eesti keele ja kirjanduse või eesti keele kui teise keele eksam
• matemaatikaeksam;
• kooli poolt kohustuslike õppeainete hulgast valitud koolieksam. Õppeaine, milles eksam toimub, määrab kooli direktor ning teeb selle põhikoolilõpetajale ja seaduslikule esindajale teatavaks enne õppeaasta esimese poolaasta lõppu.

 Toimetuleku riikliku õppekava järgi õppivad põhikoolilõpetajad põhikooli lõpetamiseks eksameid ei soorita.

Eesti keelest erineva õppekeelega koolide põhikoolilõpetajal on õigus saada eesti keele kui teise keele lõpueksami alusel eesti keele algtaseme oskuse tunnistus. Eesti keele algtaseme oskuse tunnistus on vajalik Eesti kodakondsuse taotlemiseks ja töötamiseks paljudel ametikohtadel. Kui õpilane soovib eesti keele lõpueksami alusel saada eesti keele algtaseme oskuste tunnistust, peab ta oma soovist teatame kooli juhtkonnale kirjalikult hiljemalt 1. märtsiks. Nende õpilaste töid hinnatakse Riiklikus Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuses ning eksamikeskus väljastab õpilasele kooli kaudu eesti keele oskuse algtaseme tunnistuse kui õpilane sooritab eesti keele eksami vähemalt 60-punktilise tulemusega.

Samuti on võimalik ühiskonnaõpetuse lõpueksami valinud põhikoolilõpetajal sooritada samaaegselt Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksam. Seaduse tundmise eksamit nõutakse neilt, kes soovivad taotleda Eesti kodakondsust. Kui õpilane soovib nimetatud kaks eksamit ühitada, peab ta sellest teatame kooli juhtkonnale 1. märtsiks. Seaduse tundmise eksamiks ei arvestata kogu ühiskonnaõpetuse lõpueksamitööd, vaid osa sellest. Eksaminandile, kes sooritab eksami seaduse tundmise osa vähemalt 75% ulatuses, väljastatakse kooli kaudu Eesti Vabariigi Põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami tunnistus.