EST : ENG : RUS
Kiirelt leitav > Uuring "Gümnaasiumid avalikkuse pilgu all"

» Uuring "Gümnaasiumid avalikkuse pilgu all: mille alusel Eesti gümnaasiume võrrelda?"

Poliitikauuringute Keskuses PRAXIS valmis uuring "Gümnaasiumid avalikkuse pilgu all". Uuringus analüüsitakse riigieksamite tulemuste kõrval teisi tulemusnäitajaid, mille alusel gümnaasiume omavahel võrrelda. On ju ajakirjanduses kujunenud omamoodi traditsiooniks avaldada suve lõpus riigieksamite tulemuste alusel koostatud koolide pingeridu, milles kõrvutatakse aga võrreldamatuid koole, taandatakse koolide tublidus ühele ainsale tegurile - riigieksamile ning tembeldatakse koolid ühekülgselt "headeks" ja "halbadeks". Tulemuseks on õpilaste valimine, eksamile saatmise piiramine, pettused, õpetajate motivatsiooni vähenemine jne.

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukase hinnangul on ajakirjanduses ilmunud "pingeread" ühekülgsed. "Muidugi on võimalik, et riigieksamite alusel esikümnes olevad koolid on ka igati head koolid, sest neis on toredad õpilased ja head õpetajad. Ometi ei pruugi tagapool olevad koolid olla sugugi halvemad ei oma koolikeskkonna, omanäolisuse ega ka õpetajate taseme poolest. Ainult riigieksamitest rääkimine on pannud pingelisse olukorda meie lapsed ja teinud liiga ka paljudele väga headele koolidele. Tahame koos Õpilaseesinduste Liiduga edaspidi seda vägivalda vähendada," ütles Lukas.

Kvalitatiivsest pilootuuringust selgub, et peamised "hea kooli" indikaatorid on meeldiv sisekliima (sh õpilaste ja õpetajate omavahelised head suhted), turvalisus ning kokkuhoidev ja sundimatu õhustik. Keskse elemendi moodustab samuti õpetajaskond. Õpetajate puhul tõstsid uuringu käigus küsitletud õpilased esile omadusi nagu hoolivus ja abivalmidus. Oluliseks peeti seda, et õpetaja leiaks õpilase jaoks aega, samuti oskust õpetada ainet arusaadavalt ja tekitada õpihuvi. Õpetajatele on tähtis enesetäiendus ja erialane arendamine. Selgus ka, et õppetööle avaldavad otsest mõju õppetingimused, s.h koolihoone seisukord, õppetööks vajalik varustus jm. Olulist rolli mängib ka õpilaste-õpetajate suhtarv.

Koolide "headuse" üle otsustatakse tihti ka õppeasutuse tulemuste ja saavutuste põhjal. "Heaks" peetakse koole, mis suudavad keskhariduseni aidata võimalikult paljusid õpilasi ning sisendavad tahtmist edasi õppida. Viljandimaal küsitletud sihtrühmade esindajate arvates tuleks koolide võrdlemisel tähelepanu osutada kooli rollile ühiskonnas, s.t mida teevad koolid selleks, et õpilastest kasvaksid tublid ühiskonnaliikmed ja mitmekülgsed isiksused. Gümnaasiumi valikul on määrav ka õppesuundi tutvustav teave, mida koolid võiksid arusaadavalt ja lihtsalt leitavalt esitada.

Ministeeriumi üldhariduse osakonna juhataja Tiina Kivirand leiab, et riigieksami tulemuste kõrval ei ole avalikkuse jaoks seni olnud sama tugeva tähendusega indikaatorit. Samas peavad õpilased ja lapsevanemad väga oluliseks ka pehmemaid väärtusi, eelkõige suhteid koolis.

Edasise arendustegevuse käigus peaksid veebipõhiselt kättesaadavaks ja täidetavaks saama ühtsed rahuloluküsitlused õpilastele, õpetajatele, lastevanematele.

Tulemusnäitajate määratlemisega on tegeletud PRAXISe 2005. aasta uuringus, Tartu Ülikoolis on käimas põhikooli efektiivsuse uuring, 2006. aastal käivitus Haridus- ja Teadusministeeriumis õppeasutuste sisehindamist ning õppeasutuste nõustamissüsteemi toetav projekt „Koolikatsuja“.

viimati muudetud: 16.01.2009