Allikaks Eurydice andmebaas: Figure E28: Certified assessment at the end of general upper secondary education
Rootsis ja Hispaanias antakse kõrgkooli astumise õigusega lõputunnistus jooksvate hinnete põhjal. Rootsi koostab viimastel aastatel matemaatika, rootsi ja inglise keele testid tsentraalselt ning hinnatakse koolis. Ülejäänud õppeainete lõpueksamid koostatakse koolides. Kui õpilased pole tulemustega rahul, võivad nad teha Umeå ülikooli koostatava kõrgkoolivalmiduse (Pre-U) testi ja astuda nende tulemustega kõrgkooli.
Tshehhi, Eesti, Ungari, Poola, Slovakkia ja Soome gümnaasiumid on võimalik lõpetada kas kõrgkooli kandideerimise võimalusega või ilma, sisaldades vastavalt vähem või rohkem välishindamist.
Kreekas, Küprosel, Leedus, Portugalis, Soomes ja Bulgaarias on lõpueksamid eranditult kirjalikud ning enamasti tsentraalselt koostatud ja enamasti ka tsentraalselt hinnatud.
Belgias, Tshehhis, Slovakkias ja Islandil koostab eksamitöö õpetaja. Austrias valib eksamikomisjoni esimees õpetaja koostatud küsimuste hulgast välja need, mis esitatakse konkreetselt õpilastele.
Kreekas ja Portugalis teeb õpilane kaks kirjalikku eksamit, koolieksami ja riigieksami. Hollandis koosnevad aga eksamid kahest osast, millest ühte hinnatakse koolis ja teist tsentraalselt ning arvutatakse tulemuste keskmine. Soomes hindab eksamitööd kõigepealt oma õpetaja ning sellejärel matrikulatsiooni eksamikomisjon. Luxemburgis saab lõpliku hinde riigieksami ja kogu õppeaja jooksul tehtud töö pealt kokku. Taanis, Saksamaal ja Norras tekib koondhinne riigieksamite ja ülejäänud ainetes kokkuvõtvate koolihinnete baasil kokku.
Pärast ebarahuldavaid PISA rahvusvahelise uurimuse tulemusi panustavad Norra ja Taani rohkem välishindamisse, kaasa arvatud elektroonilisse testimsse. Lätis ja Leedus kasutatakse koolieksamite korral väljastpoolt koostatud hindamisjuhendeid.
