Õpilaste, üliõpilaste ning arst-residentide alamregistri pidamise eesmärk on pidada arvestust põhi-, üld-, kutse- ja kõrgharidust omandavate õpilaste, üliõpilaste, eksternina õppijate ja arst-residentide üle tagamaks koolitusvajaduse prognoosimise ning haridussüsteemi metoodilise teenindamise korraldamise

1.2 Andmete esitajad

(1) Õpilaste, üliõpilaste ning arst-residentide alamregistrisse esitavad andmeid põhi-, üld- kutse- ja kõrghariduse omandamist võimaldavad õppeasutused (edaspidi õppeasutused).

(2) Registri volitatud töötlejale esitavad andmeid õppeasutuse juhi määratud õppeasutuse töötajad või kohalikud omavalitsusüksused oma territooriumil asuvate munitsipaalõppeasutuste kohta.

1.3 Andmete esitamise kord ja vorm

Õppeasutused, kohalikud omavalitsusüksused ning krediidiasutused esitavad andmeid õpilaste, üliõpilaste ning arst-residentide alamregistrisse vastutava töötleja veebilehel asuva viida kaudu üle turvakanali ligipääsetavasse süsteemi. Andmete esitajad identifitseeritakse ID-kaardi abil. Juurdepääsuõiguse ning ID-kaardi puudumisel väljastab kasutajatunnused ja salasõnad andmete esitajatele registri volitatud töötleja.

Õppeasutused, kohalikud omavalitsusüksused ning krediidiasutused esitavad õpilaste, üliõpilaste või arst-residentide kohta andmed viie tööpäeva jooksul, arvates andmete muutumisest.

Üldhariduskoolid kinnitavad andmete õigsust alamregistris iga kuu 5.–10. kuupäevaks.

Kutseõppeasutused ja kõrgkoolid kinnitavad andmete õigsust alamregistris iga kuu 10.–15. kuupäevaks.

1.4 Vead

Registrisse esitatud andmete õigsuse eest vastutab andmete esitaja.

Registrisse puudulike või ebaõigete andmete tahtmatul või tahtlikul esitamisel ja nende avastamisel on andmete esitaja kohustatud esitama parandused viie tööpäeva jooksul vea avastamisest või selle teatamisest arvates.

2 Õppurite andmed

Registrisse sisenemisel avaneb leht, kus on informatiivne sissejuhatav tekst. Vajadusel saab volitatud töötleja panna siia kooli kasutajale olulist informatsiooni!

Ekraani ülemises servas kuvatakse menüü, mis koosneb kahest punktist: „Väljundid“ ja „Andmete haldamine“, milledest viimane on ka vaikimisi avatud ekraani vasemal servas.

Andmete haldamine võimaldab:

Õppuri otsing: Võimalik on otsida õppuri andmeid kasutaja poolt määratud tingimuste alusel. Otsingutulemustes näidatakse õppuri isikukoodi lingina, millele vajutades avaneb vasakul servas õppuri andmete muutmise vorm.
Õppuri lisamine: Võimalik on sisestada uue õppuri isikuandmed ja õppimisega seotud andmed.
Tegevused gruppidega: Siin on toodud tegevused, mida register võimaldab läbi viia korraga paljude õpilastega. Need on õppurite üleviimine järgmisse klassi, selle tühistamine ja võõrkeelte õppimine.
Andmefailid: Võimaldab laadida registrisse andmeid XML failiga.
Seaded: Võimaldab sisestada koolile vajalikke lisaandmevälju, mis kuvatakse „Teiste andmete all”
Õppeasutuse õppurite andmete kinnitamine: Siin näeb kuupäeva, mis seisuga on kool andmed kinnitanud ja saab teostada andmete kinnitamise.

Väljundid sektsioonis paiknevad volitatud töötleja poolt eelprogrammeeritud väljundid. Väljundeid on võimalik valida vasakul ekraani servas olevast menüüst (vt p 5 Väljundid).

EHIS õppurite alamsüsteemi on üle toodud andmed, millised koolid saatsid AS Andmevara alates 01.09.1998. Need andmed ja hilisemad õppuri andmetega tehtuid muudatused on nähtavad õppuri andmete ajaloos. (vt p 4. Andmete muudatuste ajalugu).

2.1 Otsing

Otsinguvormile pääsete, kui valite horisontaalsest menüüst „Andmete haldamine“ ja ekraani vasemalt servast vertikaalsest menüüst „Õppuri otsing“

Pilt 1. Õppuri otsinguvorm.

Õppuri otsinguvorm võimaldab õppureid otsida kasutaja määratud tingimuste alusel. Tingimused võivad olla: isikukood, eesnimi, perekonnanimi, sugu, kodakondsus, klassi number, paralleel- või liitklassi tunnus, õppevorm jne.

Otsinguväli Õppepuhkus võimaldab otsida õppureid

1) ainult, kes on õppepuhkusel või

2) ainult, kes ei ole õppepuhkusel.

Kui valikut ei määrata (tühi väli), tuuakse otsingu järel ekraanile mõlemale tingimusele vastav õppurite nimekiri.

Kui olete vajalikud kriteeriumid seadnud, vajutage nupule „Otsi“. Selle tagajärjel kuvatakse otsinguvormi järel leitud õpilaste nimekiri: koos, ees- ja perekonnanime ning klassi tunnusega. Otsingutulemustes näidatakse õppuri isikukoodi lingina, millel klõpsates saab andmete muutmise vormile.

Kui märgistate andmevälja „Otsi ka lõpetanute või lahkunute seast:“, võetakse päringu tulemusse ka kooli lõpetanud ja koolist lahkunud õppurid.

Soovi korral võite otsingutulemust täpsustada valides täiendavaid kriteeriume või mõnest loobuda. Selleks võite andmevälja tühjendada või valida valiklistist tühja väärtuse.

Üldiselt on soovitatav kasutada konkreetse õppuri otsimisel vaid tema isikukoodi või ees- ja/või perenime.

Kui kasutaja poolt määratud tingimustele vastavaid õppureid ei leitud, siis kuvatakse vastav teade.

Vormil kuvatakse esimesed 50 otsingu tingimustele vastavat õppurit. Nimekirja ette kuvatakse ka otsingu tingimustele vastavate õpilaste arv ja see, milline osa neist kuvatakse!

Vajadusel on võimalik järjestada päringu tulemusena saadud õppurite nimekirja. Selleks tuleb klikkida tumeroosal tulba pealdisel (isikukood, eesnimi, perekonnanimi, kursus), mille järgi soovite õppureid järjestada.

Kui soovite saada kogu kooli õpilaste nimekirja kasutage nn „tühja otsingut“. Selleks ärge seadke ühtegi otsingutingimust, jätke KÕIK otsinguväljad tühjaks! Selle tulemusena kuvatakse kooli õpilaste nimekiri 50 õpilase kaupa. Korraga kogu kooli õpilaste nimekirja saamiseks kasutage „Kommunikatsiooni“ mooduli alt leitavaid väljundeid.

2.2 Andmefailid

Siin sektsioonis on võimalik laadida õppurite andmeid registrisse teistest andmebaasidest. Paljudel suurematel koolidel on oma õpilaste infosüsteemid. Vältimaks koolipoolset andmete dubleerivat hoidmist nii oma andmebaasis kui Õppurite registris, on olemas võimalus volitatud töötleja poolt defineeritud struktuuriga andmefailiga andmeid registrisse laadida.

Pilt 2. Andmefailide üleslaadimine.

Lehel on ära toodud andmete registrisse laadimise faili struktuur (xml skeem (xsd fail)) ja ka näidisfail (xml faili näide).

Kui soovite andmefaili baasi lugeda, vajutage nupule 'Sirvi...' ning valige arvutist fail, mis sisaldab õppurite andmeid. Fail saadetakse EHIS-esse siis, kui vajutate nuppu „Saada fail“.

XML faili loomiseks ja selle kasutamise kohta lugege juhendite lehelt eraldi kasutajajuhendit! Sellel lehel on ka MS Excel kujul failid uute õpilaste andmete ja võõrkeelte õppimise andmete laadimiseks.

2.3 Seaded

Siin on võimalus õppeasutusel endal defineerida kuni 3 uut andmevälja (vt pilt 3). Andmeväljad on mõeldud õppeasutusele oma tarbeks kasutamiseks. Näiteks võib sinna kanda õpinguraamatu numbri või klassijuhataja nime vms. Nendesse väljadesse saab informatsiooni laadida ka XML fail abil. Samuti saab õppureid nende andmeväljade alusel otsida.

Pilt 3. Seadete lehelt saab õppeasutus defineerida andmevälju oma tarbeks.

Vaikimisi, kui ei ole muudetud väljade nimesid „Seaded” alt, andmeväljasid ei kuvata. Andmeväljade kuvamiseks tuleb muuta andmevälja nimi, sisestades tekstiväljale nimi ja vajutage „Salvesta”. Selle tulemusena tekib kasutaja poolt sisestatud nimega andmeväli iga õpilase andmetelehe „ Teised andmed” juurde. Andmevälja likvideerimiseks valige „Seaded”, kustutage andmevälja nimi ja vajutage „Salvesta”.

2.4 Õppuri lisamine registrisse

Õpilase lisamiseks valige horisontaalsest menüüst „Andmete haldamine“ ja ekraani vasemalt servast vertikaalsest menüüst „Õppuri lisamine“. Õpilast on võimalik õppeasutusel lisada ainult Eesti isikukoodiga. Õpilast ei ole võimalik registrisse lisada teiste riikide isikukoodidega!

Pilt 4. Õppuri lisamine- veateade, et isikukoodi kontrollnumber on vale

Juhul, kui õppuril ei ole Eesti isikukoodi ja õppeasutus soovib õpilast lisada, tuleb pöörduda EHIS-e volitatud töötleja poole. Edastage kasutajatoe e-posti aadressile ehis.tugi@hm.ee õpilase lisamiseks vajalikud järgmised andmed:

Eesnimi
Perekonnanimi
Sünnikuupäev
Sugu;
Kodakondsus;
Emakeel;
Esimesse klassi astumise aasta;
Kooli õppima asumise kuupäev;
Õppekava;
Õppekeel;
Õppevorm;
Klass;
Klaasiliik;
Kooliaste.

Esimesel võimalusel, kui õpilasele on isikukood väljastatud, tuleb see koolil sisestada ka EHIS-esse. Täpsemalt sünniaja muutmisest isikukoodiks lugege ptk Isikukoodi muutmine.

Kui õppur on registrisse lisatud sünniajaga, ei edastata tema andmeid Sotsiaalkindlustusametile, Haigekassale ega teistele x-tee kaudu andmevahetusega seotud asutustele.

Sisestage õppuri isikukood ning vajutage nupule „Edasi >>“. Avaneb õppuri isikuandmete sisestamise vorm. Kui sisestasite korrektse Eesti isikukoodi, on andmeväljad sünniaeg, sugu, perekonnanimi, eesnimi ja kodakondsus täidetud andmetega Rahvastikuregistrist. Kui leiate, et need andmed ei ole korrektsed, peab õpilase andmeid korrigeerima Rahvastikuregistris. Isikukood on kohustuslik kõigi Eesti kodakondsust omavate ja alalise elamisloa alusel Eestis viibivate välismaalaste korral.

Kui sisestatud isikukood on lühem kui 11 sümbolit või tema kontrolljärk on vale, antakse veateade „Isikukood peab olema 11 positsiooni pikk“ või „Isikukoodi kontrollnumber on vigane“ (vt pilt 4) ja õppurit ei lisata.

EHIS ei luba kooli lisada õppurit, kes juba õpib mõnes muus üldhariduskoolis. Tuleb teade „Õppur õpib juba üldhariduskoolis“, ning kooli nimi kus ta õpib. Kui register ei luba sellel põhjusel õppurit lisada, kuid tegelikult on vaja õppur lisada (registri andmed selle kohta, et õppur õpib teises koolis on vananenud), pöörduge registri poolt näidatud õppeasutuse poole. Koolikohustusliku õppuri saab kooli õppima lisada, kui ta on eelmisest koolist lahkunuks märgitud tunnustega „reorganiseerimine” või „teise kooli üleminek”.

Õppuri kooli lisamisel tuleb täita:

Isikuandmed- tegelik elukoht.
Õppimine- andmed õppimise kohta, haridus kooli astumisel ja õppima asumise aeg.
Kutsealane eelkoolitus- Andmed kutselase eelkoolituse kohta, kui selles osaleb.
Teised andmed - Muud erinevad andmed.

Kui olete täitnud kõik kohustuslikud andmeväljad (märgitud tärniga), liikuge järgmisele lehele vajutades „Edasi >>“. Õpilane lisatakse kooli nimekirja, kui olete täitnud andmed kõigil lehtedel ja vajutate lehel „Muud andmed” olevale nupule „Salvesta”. Teiste õpilase andmete muutmiseks peate õpilase avama otsingu kaudu.

Haridus sisseastumisel - valitakse klassifikaatorist, Lahter täidetakse AINULT gümnaasiumiastme korral.

Kooli õppima asumise kuupäev – Kooli õppima asumise kuupäev kujul pp.kk.aaaa:

Kui õpilane on samasse kooli asunud õppima uuesti, siis VIIMANE õppeasutusse tulemise kuupäev.
Kui õpilane jätkab õpinguid peale põhikooli lõpetamist sama kooli gümnaasiumiastmes, märgitakse 10. klassi astumise kuupäev.

Kui õppuri oli kooli õppima lisamise hetkel lasteaia nimekirjas, märgitakse ta õppima asumise kuupäevaga lasteaiast lahkunuks põhjusega „lõpetas lasteaia“.

2.4.1 Andmed, mida ei saa sisestada õppuri lisamisel

Kõiki andmeid ei ole võimalik sisestada uue õppuri lisamisel andmebaasi.

Need alljärgnevad andmed tuleb vajadusel sisestada õpilase andmetesse peale õpilase lisamist, avades tema andmekaardi.

Õppuri hariduslik(ud) erivajadus(ed).
Rakendatavad ja/või vajatavad tugiteenused.
Individuaalne õppekava õppeained.
Individuaalse õppekava pikendatud õppel eesmärk/eesmärgid.
Puudulikud aastahinded.

2.5 Õppuri andmete muutmine

Õppurite andmete kontrollimiseks ja muutmiseks tuleb õppurite otsinguvormi abil õppur üles otsida (vt p 2.1 Otsing). Otsingutulemustes näidatakse õppuri isikukoodi lingina, millele hiirega klikkimine viib õppuri andmete muutmise vormile. Avaneb õppuri andmete vaatamise/kontrollimise vorm, kus andmeid näidatakse mittemuudetavana. Õppuri andmete lehel on nupp „Isikukaart”, millele vajutades avaneb uus aken kõigi antud õpilase andmetega.

Õppuri andmete muutmiseks, tuleb valida, milliseid andmeid soovite muuta. Selleks on lehekülje vasakus servas andmete valik (vt pilt 5).

Pilt 5. Valik õppuri andmetest.

EHIS säilitab õppuri andmete muudatuste ajaloo. See on vajalik statistika tegemiseks õppurite andmetelt, samuti näeb õppeasutus, millised muudatused on iga õpilase andmetes toimunud.

2.5.1 Isikuandmete muutmine

Kui registris on õppur sisestatud sünnikuupäevaga, siis saab parandada ka õpilase nime. Kui õpilane on sisestatud isikukoodiga, siis nimi tuleb Rahvastikuregistrist ja seda muuta ei saa.

„Isikuandmete” all saab muuta järgmisi andmeid: esimesse klassi astumise aasta, emakeel, õppuri eestkostja olemasolu ja tegeliku elukoha aadress.

Sünniaeg – sisestage kujul pp. kk. aaaa. Kui sisestate Eesti isikukoodi, on see andmeväli eeltäidetud.

Sugu – valige õpilase sugu. Kui sisestasite Eesti isikukoodi, on see andmeväli eeltäidetud.

Perekonnanimi - Õpilase perekonnanimi (perekonnanimed) õpilasraamatust. Kui sisestasite Eesti isikukoodi, on see andmeväli eeltäidetud.

Eesnimi - Õpilase eesnimi (eesnimed) õpilasraamatust. Kui sisestasite Eesti isikukoodi, on see andmeväli eeltäidetud.

Kodakondsus - valitakse klassifikaatorist, kasutatakse Eesti Statistikaameti (edaspidi ESA) klassifikaatorit. Kui sisestasite Eesti isikukoodi, on see andmeväli eeltäidetud.

Esimesse klassi õppima asumise aasta - Õpingute alustamise aasta kujul aaaa. Täidetakse AINULT päevase õppevormi põhikooli astme kohta.

Emakeel - valitakse klassifikaatorist, kasutatakse ESA klassifikaatorit.

Eestkostja või hoolekandeasutuse hoolealune- Kui õpilane on eestkostja või hoolekandeasutuse hoolealune või vanemliku eestkosteta, märgitakse see tunnus.

Vanemliku eestkosteta, kui:

1) vanem on surnud

2) vanem on piiratud teovõimega

3) vanem on tunnistatud teadmata kadunuks;

4) vanemalt on ära võetud vanema õigused või laps on kohtu otsusega vanemalt ära võetud vanema õiguste äravõtmiseta;

5) vanem kannab karistust kinnipidamisasutuses;

6) laps on paigutatud hoolekandeasutusse enne 1. jaanuarit 1995

Orb –Seda andmevälja on võimalik muuta vaid juhul, kui olete valinud eelmise andmevälja.

Tegelik elukoht - siia sektsiooni kirjutage informatsioon selle kohta, kus õpilane reaalselt elab. See ei pruugi olla sama, mis rahvastikuregistri elukoht! Kui tegelik elukoht on sama võib tegeliku elukoha väljad täita rahvastikuregistris olevate andmetega, märkides linnukese väljale „Täida elukohaväljad rahvastikuregistri omadega:”.

Rahvastikuregistri järgne elukoht – Kui kooli lisatakse õpilane, on vorm täidetud rahvastikuregistrist saadud andmetega. Neid andmeid kool EHISes muuta ei saa. Kui õpilase andmed rahvastikuregistris muutuvad, kajastub muudatus 48 tunni jooksul ka EHISes.

2.5.2 Õppimise andmete muutmine

Sellel ekraanivormil on kohustuslik täita tärniga märgitud andmeväljad: õppekava, õppevorm, klassi liik ja muudatuse kuupäev. Muudatuse kuupäev saab olla 21 päeva varasem või hilisem muudatuse sisse viimise kuupäevast.

Pilt 6. Õppimise andmete muutmise vaade.

Õppekava - Valitakse klassifikaatorist õppekava, mille järgi õpilane õpib:

· riiklik põhikooli ja gümnaasiumi õppekava (RÕK)

· põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava (LÕK)

· toimetuleku riiklik õppekava (TÕK)

NB! Õppekava valik on aluseks väljade „Klass” ja „Kooliaste” valikute määramiseks, sellepärast valige esmalt õppekava ja seejärel märkige õppekavast tulenevalt klass ja kooliaste.

Õppekeel – Klassifikaatori sisuks on õppeasutuse alamregistris koolile märgitud õppekeeled. Nende muutmiseks infosüsteemis tuleb pöörduda EHIS volitatud töötleja poole, kellele tuleb edastada ka koopia kooli põhimäärusest, kuna kooli õppekeeled peavad olema märgitud kooli põhimääruses.

Õppevorm - Valitakse klassifikaatorist. Kui õppevormiks on „Üksikud õppeained õhtuses või kaugõppe õppevormis” või „eksternõpe”, avaneb õppimise andmete järel tabel, kuhu saab märkida, milliseid aineid õpitakse ja millises mahus.

Õppevormi „Üksikud õppeained õhtuses või kaugõppe õppevormis” korral märkige õppetundide arv nädalas. „Eksternõppe” korral märkige õppetundide arv õppeaastas.

Õppeainete valikus kuvatakse riikliku õppekava õppeained ja valikained. Valikained on määratud Lõpudokumentide registris (Seaded->Valikainete kirjeldamine). Kui tahate valikaineid muuta, peate tegema muudatuse lõpudokumentide registris.

Vastavalt haridusministri 18. 07. 2000. a määrusele nr 24 „Koduõppe kord” on koduõpe õpilase elukohas või haiglas koolikohustuse täitmiseks toimuv õpe. Koolikohustuslikku õpilast võib lapsevanema (eestkostja) soovil elukohas õpetada I ja II kooliastme (1.–6. klass) õppekavade ulatuses. Koduõppele on tervislikel põhjustel õigus 1.–9. klassi õpilasel, kelle elukohale lähimas koolis puuduvad võimalused luua tema puudele või tervisehäirele vastavaid tingimusi õppetööst osavõtmiseks koolis.

Klass – Valitakse klassifikaatorist. Märkige klass, milles õpilane ANTUD õppeaastal õpib.

Valikud puuduvad, kui õppekava on valimata.

· Klassi tunnust „määramata” kasutatakse: individuaalse õppekava alusel-, üksikuid õppeaineid õhtuses õppevormis- ja eksternina õppivate õpilaste korral.

NB! Siinjuures peab valima õige kooliastme. Klassi tunnus „pikendatud 1. aasta” on võimalik õpekava LÕK-i ja TÕK-i korral.

· Klassi tunnus „pikendatud 2. aasta” ja „pikendatud 3.aasta”on võimalik ainult TÕK-i korral.

· Klassi tunnused 10. ja 11. on võimlik märkida erivajadustega õpilaste korral, kes õpivad RÕK-i järgi, aga kelle õppeaastate arv erineb PGS§2 järgi kehtestatust. NB! Jälgige kooliastet, et need oleks 7-9 klassile.(vt. Haridusministri määrus 12.08.2002 nr 64).

· Klassi tunnus G1,G2,G3 valige gümnaasiumiastme kursusõppes õppijate korral.

· Klassi tunnus G10,G11,G12 valige gümnaasiumastme traditsiooniliste klasside korral

Paralleeli tunnus – Täidetakse, kui õppeasutuses on paralleelklassid. Võib kasutada nii suuri kui väiketähti. Kui paralleelklassi ei ole, jätke väli tühjaks. Ärge märkige kriipsu!

NB. Andmeväljale ei kirjutata tühikuid nt eesmärgiga joondada tunnus paremale välja servale! Andmebaasi salvestamisel kustutatakse väljalt kõik tühikud.

Liitklassi tunnus – sisestatakse tunnus L (st liitklassi nimi), kui õpilane õpib selles liitklassis. Kui liitklasse on rohkem kui üks, siis järgmist liitklassi tähistatakse L1(st järgmise liitklassi nimi), L2, L3 jne. Kõigil samasse liitklassi kuuluvatel erinevate klasside õpilastel peab siin väljas olema sama tunnus. Vältige tühikuid liitklassi nime sees. Näit. L1 ja L 1 loeb süsteem juba erinevateks liitklassi nimedeks.

Klassi liik -valitakse klassifikaatorist. Ühes klassikomplektis õppivatel õpilastel peab olema kõigil sama klassi liik!

Kooliaste - klassifikaatori aluseks on riiklik põhikooli ja gümnaasiumi õppekava (RÕK), põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava(LÕK) ja toimetuleku riiklik õppekava(TÕK).

Kui olete valinud õppekava LÕK või TÕK ja klassi numbri, siis selles väljas on vaikimisi väärtus määratud.

Kui olete valinud õppekava RÕK, siis klasside 4,7 ja 8 valikul on kooliastme valikusse kaks kooliastet. Tavaõpilaste korral valige klassi numbrile vastav kooliaste.

Tähelepanelik peab olema hariduslike erivajadustega õpilaste korral, kes õpivad RÕK õppekava järgi, kuid kelle õppeaastate arv on erinev PGS§2 toodud õppeaastatest ja seega erinevate kooliastmete läbimiseks kulub tavaklassi õpilastega võrreldes erinev arv õppeaastaid (vt Haridusministri 12. augusti 2002 määrus nr 64). Nende HEV õpilaste korral tähendab klassi number sisuliselt õppeaastate arvu mitte klassi ning valiku tegemisel tuleb jälgida kooliastet mitte selle järel märgitud klasside vahemikku.

Vastavalt määrusele:

1)Õpe kehapuudega õpilaste kooli põhikooli astmetele kestab 10 õppeaastat. III kooliastme pikkuseks on 4 õppeaastat.

2)Õpe kõnepuudega õpilaste kooli põhikooli astmetel kestab 10 õppeaastat. I kooliastme pikkuseks on 4 õppeaastat.

3) Õpe kuulmispuudega õpilaste kooli põhikooli astmetel kestab 11 õppeaastat. I ja II kooliastme pikkuseks on 4 õppeaastat mõlemas kooliastmes.

4) Õpe kurtide õpilaste kooli põhikooli astmetel kestab 10 õppeaastat. II kooliastme pikkuseks on 4 õppeaastat.

5) Õpe nägemispuudega õpilaste kooli põhikooli astmetel kestab10 õppeaastat. III kooliastme pikkuseks on 4 õppeaastat.

Põhikooli viimane klass – uue õpilase lisamisel registrisse paneb süsteem viimaseks klassiks automaatselt 9. Kui on tegemist HEV õpilastega, kelle õppaastate arv ei ole sama PGS§2-s märgituga, valige siia ise õige väärtus. Väärtuse „pikendatud 1. aasta” valige ainult LÕK-i ja TÕK-i korral, „pikendatud 2. aasta” ja „pikendatud 3. aasta” ainult TÕK-i järgi ja õpilasele on see õppekava valitud.

Gümnaasiumi viimane klass - uue õpilase lisamisel registrisse paneb süsteem viimaseks klassiks automaatselt G12. Gümnaasiumi viimase klassi märkimine on vajalik, et lõpudokumentide register aru saaks, millised õpilased hakkavad sel aastal gümnaasiumit lõpetama. Kui „gümnaasiumi viimane klass” ja „klass” ei lange kokku, õpilast lõpudokumentide registrisse ei laeta. Näiteks, kui õpilasel on märgitud klass G12, siis peab ka viimane klass olema G12 mitte G3.

Viibib kinnipidamisasutuses – Märgitakse ainult juhul, kui õpilane õpib koolis, mille teeninduspiirkonda kuulub antud kinnipidamisasutus. Tunnusta ei märgita ajutiste kinnipidamiste (eeluurimine vms) korral.

Jääb klassikursust kordama - Juhul, kui õpilane jääb klassikursust kordama märkige see tunnus. Käsitsi seda juba märgitud tunnust eemaldada ei tohi (nt enne õppeaasta lõppu). Tunnus tühistub automaatselt, kui viite õpilase järgmisesse klassi grupitegevusega. Kui eksisite tunnuse märkimisel, suunduge õpilase andmete ajalukku ja tühistage muudatus. Kui õpilane kordab klassi mitu aastat järjest, siis uue õppeaasta algul eemaldage tunnus „jääb klassikursust kordama” ja märkige tunnus seejärel uuesti. Nii kajastub klassikordamine õigesti ka väljundites.

Õppimise andmete muudatuste salvestamiseks andmebaasi vajutage nupule „Salvesta”.

2.5.3 Riigieksami sooritaja

Kui õpilane on varasemal aastal riigieksamil saanud gümnaasiumi lõpetamiseks mitte piisava tulemuse ja soovib uuesti registreeruda riigieksamile tuleb ta lisada õppurite registrisse enne riigieksamitele registreerimise andmete esitamist Riigieksamite alamregistris. Sel juhul on võimalik ka talle märkida eksamivalikuid ja need edastatakse ka Riiklikule Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskusele. Õpilane tuleb lisada lõpuklassi nimekirja, valides õppevormiks „Riigieksami sooritaja”. Kui ta sooritab riigieksamid seekord positiivselt, siis saab talle gümnaasiumi lõputunnistuse väljastada lõpudokumentide registrist. Juhul, kui ta ei lõpeta gümnaasiumit ka see kord, tuleb ta uue õppeaasta alguseks registrist välja arvata.

2.5.4 Koolist lahkumine

Valige „Koolist lahkumine”, kui soovite õpilase märkida koolist lahkunuks. Kindlasti märkige õpilase koolist lahkumise juriidiline kuupäev ja klassifikaatorist valige lahkumise põhjus.

Õppeasutusest lahkumiste põhjuste klassifikaator on koostatud vastavalt Haridus- ja teadusministri 6. detsembri 2005. a määruse nr 52 “Põhikooli ja gümnaasiumi õpilaste vastuvõtmise, ühest koolist teise ülemineku, koolist lahkumise ja väljaheitmise kord” alusel.

Lahkumise põhjusena on võimalik märkida “Koolist väljaheitmine” ja “Omal soovil” vaid juhul, kui õpilane ei ole koolikohustuslikus eas!

Juhime Teie tähelepanu: “Koolikohustuslike laste arvestamise kord”, Vabariigi Valitsuse 10.novembri 2000.a määrus nr 355.

§ 4. Koolikohustuslike õpilaste arvestamine ühest koolist teise õppima asumisel

(1) Kool, kus õpilane õppima asus, saadab koolile, kust õpilane saabus, samuti õpilase elukohajärgsele valla- või linnavalitsusele 5 päeva jooksul määruse lisas 3 toodud vormi kohase teatise koolikohustusliku õpilase õppima asumise ja õpilase kooli nimekirja arvamise kohta. Teatise kolmandat eksemplari säilitatakse koolis.

(2) Suvisel koolivaheajal kooli vahetanud õpilase õppima asumise kohta väljastatakse teatis hiljemalt jooksva aasta 3. septembriks.

(3) Koolikohustusliku õpilase võib teise kooli õppima asumise tõttu kooli nimekirjast kustutada õpingute jätkamist kinnitava teatise põhjal, mida säilitatakse koolis. Teatise alusel koostatakse kooli direktori käskkiri õpilase koolist väljaarvamise kohta ning tehakse sissekanne õpilasraamatusse.

(4) Kui koolikohustusliku õpilase lahkumisele järgneva 10 päeva jooksul ei ole saadud teatist tema õppima asumise kohta, teatab kool 3 päeva jooksul sellest valla- või linnavalitsusele. Valla- või linnavalitsus rakendab koostöös kooliga abinõusid õpilase mujal õppima asumise väljaselgitamiseks.

§ 5. Õpilase teise riiki elama ja õppima asumine

(1) Teise riiki elama ja õppima asumisel kustutatakse koolikohustuslik õpilane kooli õpilaste nimekirjast lapsevanema (eestkostja) kirjaliku avalduse alusel. Avalduse alusel koostatakse kooli direktori käskkiri õpilase koolist väljaarvamise kohta ning tehakse sissekanne õpilasraamatusse. Avaldust säilitatakse koolis.

(2) Kool teatab õpilase lahkumisest õpilase elukohajärgsele valla- või linnavalitsusele 3 päeva jooksul.

2.5.5 Õppepuhkus

Õppepuhkusele saab märkida õpilase, kellel on õppevormiks märgitud „õhtune õpe”, „kaugõppe” või „üksikud õppeained õhtuses õppevormis”. Õppepuhkusel olev õpilane jääb kooli nimekirja, aga tema andmetesse ei saa teha muudatusi välja arvatud tema õppepuhkuse lõpetamine.

2.5.6 Erivajadused ja tugiteenused.

Avades „erivajadused ja tugiteenused” on võimalik märkida õpilase hariduslikud erivajadused ning rakendatud ja vajatavad tugiteenused.

Peab olema märgitud vähemalt üks erivajadus, et märkida tugiteenuseid. Vastasel juhul saate hoiatusteate „Õpilasel ei ole ühtegi hariduslikku erivajadust! Tugiteenus eeldab haridusliku erivajaduse olemasolu”.

Valides tugiteenuse „Individuaalne õppekava”, tekib valik, kus saate märkida õppekava sisu, kas osas või kõigis õppeainetes. Valiku „Osades ainetes” korral avaneb võimalus märkida need õppeained.

Tugiteenus „Individuaalne õppekava pikendatud õppel” on tähenduses pikendatud 1.aasta LÕK ja TÕK-i korral, või pikendatud 2.ja 3. aastat TÕK-i korral. Tuleb märkida ära ka „Individuaalse õppekava pikendatud õppe eesmärk”. Täiendava õppeaasta kohta koostatakse õpilasele individuaalne õppekava. (alus: „Toimetuleku riiklik õppekava” ja „Lihtsustatud riiklik õppekava”).

Vastavalt haridusministri määrusele nr 34, 02.06.99 „Parandusõpperühma töökorralduse aluste kinnitamine”, õpilastele, kelle õpetamine toimub põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava (abiõppe õppekava) või toimetuleku riikliku õppekava alusel, parandusõpet ei rakendata.

Õpilase järgmisesse klassi üleviimisel, klassikursuse kordamisel või kooli vahetumisel kustutatakse andmed rakendatud või vajatavate tugiteenuste kohta- juhime tähelepanu, et ei kustu erivajaduste kohta. On oluline need iga õppeaasta algul üle vaadata. Parima ülevaate saate, kui kasutate „väljundite” menüüs olevat väljundit „Õppurite HEVid”;

Täpsemat informatsiooni erivajaduste märkimise kohta leiate juhendi lõpus olevast peatükist. (vt ka p 6 Erivajadused ja tugiteenused- täiendav info).

2.5.7 Isikukoodi muutmine

Valige see tegevus, kui soovite muuta õpilase isikukoodi või sünniaja andmeid. Kui muudate sünniaja Eesti isikukoodiks, siis ei ole õpilase isikuandmed enam Teile muudetavad.

2.5.8 Puuduliku aastahinde muutmine

Märkige õppeained, milles õpilasel on puudulikud aastahinded. Kui õpilane jäetakse täiendavale õppetööle, pannakse õppeaine aastahinne või kooliastmehinne välja pärast täiendava õppetöö lõppu, arvestades täiendava õppetöö tulemusi. Siia märkige need ained, milles ei saadud positiivset hinnet ka peale täiendavat õppetööd.

Andmete märkimine toimub vastavalt: Haridus- ja teadusministri 10. augusti 2005. a määrusele nr 24 „Õpilaste hindamise, järgmisse klassi üleviimise ning klassikursust kordama jätmise alused, tingimused ja kord”.

Kui õppeaine veerandihinne on jäänud välja panemata ja õpilane ei ole kasutanud võimalust järele vastata, loetakse aastahinde väljapanekul antud õppeveerandi vältel omandatud teadmised ja oskused vastavaks hindele «nõrk».

Puudulikud aastahinded tuleb sisestada peale iga õppeaasta lõppu ja hiljemalt iga aasta 10-daks septembriks.

Puudulikud aastahinded märgitakse eelmise õppeaasta kohta. Puudulikud aastahinded sisestage kindlasti peale õpilase järgmisesse klassi üleviimist (klassikursuse kordamise märkimist). Järgmisesse klassi üle viimisel või klassikursuse kordamise märkimisel eelmise aasta puudulikud aastahinded ekraanivormilt kustutatakse.

Andmeid puudulike aastahinnete kohta võita vaadata väljundist „Puudulikud aastahinded“.

2.5.9 Kutseõpe

Siia saab märkida kutseõppel osalemist põhikoolis ja gümnaasiumis. Valige õppeasutus, milles õpilane kutseõppes osaleb. Seejärel saab valida ka õppekava. Lisaks õppekava nimele on ära toodud ka õppekava kood. Kui õppeasutuses on mitu sama nimega, kuid erineva taseme kutseõppe õppekava, siis peaks õppekavade registrist kontrollima, milline on õige koodiga kava.

2.5.10 Teiste andmete muutmine

Valige „Teiste andmete muutmine”, kui soovite muuta andmeid: kodu kaugus õppeasutusest, andmed õpilaskodu, pikapäevarühma, kodust kooli liikumise ja põhjuseta puudumiste kohta.

Siin on ka õppeasutuse poolt sisestatud lisaandmeväljade andmed (vt ka 2.5 Seaded).

Kaugus õppeasutusest (km) - sisestatakse õpilase tegeliku elukoha kaugus õppeasutusest kilomeetrites. Täidavad maakoolid. Linnakoolid täidavad selle lahtri juhul, kui õpilase elukoht on väljaspool linna, st ei asu linna piires. märgitakse täisarvuna.

Kool, mille juures on õpilaskodus - kui õpilane asub õppeperioodil õpilaskodus, siis valige selle õppeasutuse nimetus, mille juures õpilane on õpilaskodus. Lahter jääb täitmata, kui õpilane ei ole õpilaskodus.

Õpilaskodu koha finantseerimine – valige klassifikaatorist finantseerija.

Pikapäevarühma kasutamine - kui õpilane on pikapäevarühmas, märgitakse andmeväli. Lahter jääb täitmata, kui õpilane ei ole pikapäevarühmas.

Kodust kooli liikumise viis – Märgitakse tegelikust elukohast kooli liikumise viis.

Vahetus – Märgitakse mitmendas vahetuses õpilane koolis käib.

Õpilase puudumised kuus rohkem kui 5 päeva - Siia tuleb märkida andmeväli „On puudunud”, kui õpilane puudub PÕHJUSETA terve päeva ja kuus kokku rohkem, kui 5 päeva. Kui õpilane päevas mõnest õppetunnist puudub, siis seda ei pea siia märkima. Võimalik on eelmise kuu puudumisi sisse viia kuni järgmise kuu 10 kuupäevani.

2.6 Tegevused gruppidega

Õppurite üleviimine järgmisse klassi, õppurite järgmisesse klassi üleviimise tühistamine ja võõrkeeled on muudetavad ainult lehel „tegevused gruppidega”.

2.6.1 Õpilaste järgmisesse klassi üleviimine ja selle tühistamine

NB. Segaduste vältimiseks tuleb õpilaste üleviimist järgmisesse klassi alustada siis, kui lõpuklasside õpilased on kooli lõpetanud. Alustada tuleb kõige vanemast klassist (G11 või G2) või (8. klass) ja liikuda tuleb järjest väiksematele klassidele!

Grupitegevuste juurest ei saa üle viia pikendatud aastale, seda tuleb teha õppimise andmete lehelt.

Märgistage tegevus „õppurite üleviimine järgmisse klassi” ja vajutage nupule „Edasi>>“. Järgnevalt saate määrata klassinumbri, mille alusel õppureid otsida. Paralleeli tunnuse märkimine on vajalik, kui soovite üle viia õpilasi paralleelide kaupa. Päringu sooritamiseks vajutage nupule „Edasi >>“. Avaneb otsingutingimustele vastavate õppurite nimekiri, kuid sel sammul õppureid veel andmebaasis järgmisse klassi ei viida.

Järgnevalt valige nimekirja esimese märkevälja täitmisega, millised õpilased soovite viia järgmisse klassi. Valiku tegemiseks võite kasutada ka nimekirja ees olevaid korraldusi „Vali kõik“ või „Vali mitte ühtegi“. Kui valik on sooritatud, vajutage nupule „Edasi >>“.

Järgmisel lehel on võimalik määrata:

Kas ja milliseks muuta valitud õppurite klassi paralleeli tunnus.
Kas ja milliseks muuta valitud õppurite klassi liitklassi tunnus.
Õppekava.
Kooliaste.
Määrata üleviimise kuupäev.

Siinkohal juhime tähelepanu, et kui te ei soovi muuta järgmisesse klassi õpilaste üle viimisel paralleeli tunnust (nt kui viite üle kõik paralleelid korraga), siis tuleb tühjendada vaikimisi täidetud andmeväli ”Muuda valitud õppurite klassi paralleeli tunnus” (Pildil 7 märgitud punase ovaaliga). Kui soovite paralleeli tunnust muuta, siis tuleks see märkida andmeväljale „Paralleeli tunnus”. Eelnev kehtib ka andmevälja „Muuda valitud õppurite klassi liitklassi tunnus” kohta (Pildil 7 märgitud rohelisega ovaaliga).

Pilt 7. Paralleeli tunnuse ja liitklassi märkimine grupitegevuse juures.

Kui valikud on tehtud, vajutage nupule „Edasi >>“. Kuvatakse kokkuvõtlik informatsioon, kasutaja poolt valitud õpilaste nimekiri üleviimiseks ja üleviimise parameetrid.

Vajutades nupule „Muuda valitud õpilaste andmed“, sooritatakse õpilaste üleviimine järgmisse klassi.

Kindlasti tuleb läbida kogu tegevuste jada, et õpilased järgmisesse klassi üle viidaks!

2.6.2 Võõrkeeled

Võõrkeelte õppimise andmeid on võimalik muuta ainult grupitegevuste alt.

Märgistage tegevus „Võõrkeeled” ja vajutage nupule „Edasi>>“. Järgnevalt saate määrata tingimused, millistele õppuritele võõrkeeli määrata. Kindlasti tuleb valida „klassinumber“ ja mitmendat võõrkeelt soovite sisestada. „Paralleeli tunnuse“ valimine pole kohustuslik. Päringu sooritamiseks vajutage nupule „Edasi >>“. Avaneb otsingutingimustele vastavate õppurite nimekiri. Nimekirjas on ära toodud hetkel õpilasele valitud keel. Kui määrate talle uue keele, siis eelmine keel tühistatakse. Kui soovite märkida, et õpilane ei õpi enam keelt, viis valige keelte klassifikaatorist tühi valik.

Lehekülje üleval servas on valiknimekiri keele valimiseks, selle all on info, mitmendat võõrkeelt õpilastele määratakse. Erinevad on keelte valiku klassifikaatorid A ja B (eesti keel teise keelena, inglise keel, saksa keel, prantsuse keel, vene keel) ning C ja D keele korral.

Järgnevalt valige nimekirja esimese märkevälja täitmisega, millistele õpilastele soovite keelt määrata. Valiku tegemiseks võite kasutada ka nimekirja ees olevaid korraldusi „Vali kõik“ või „Vali mitte ühtegi“. Kui õpilased ja keel on valitud, vajutage nupule >Salvesta >.

Õpilastele valitud keeli saate vaadata ja kontrollida Kommunikatsiooni moodulist Väljundite alt. Väljundid > Salvestatud väljundid > Avalikud väljundid > Otsi.

2.7 Andmete tühistumine

Õpilasel on järgmisesse klassi üleminekul või kooli vahetamisel palju andmeid, mis õpilasega kaasa ei lähe. Selleks et kergendada registri haldaja tööd, kustutatakse andmed automaatselt järgnevalt:

Järgmisse klassi üle minekul ja klassikordamise märkimisel

Tunnus” Pikapäevarühma kasutamine”;
Kool, mille juures on õpilaskodus;
Õpilaskodu koha finantseerimine;
Puudulikud aastahinded;
Tugiteenused (nii rakendatud kui ka vajatavad)- juhime tähelepanu, et ei kustu andmed erivajaduste kohta. On oluline need iga õppeaasta algul üle vaadata. Parima ülevaate saate, kui kasutate „väljundite” menüüs olevat väljundit „Õppurite HEVid”;
Üksikud ained õhtuses õppevormis ained ja mahud;
Eksternõpe ja selle ained ja mahud;
Liitklassi tunnus;
Põhjendamata puudumised;
Klassikursuse kordamine- järgmisesse klassi üleminekul.

Lisaks eelnevatele tühistuvad uude kooli vastuvõtmisel, lahkumise põhjusest olenemata:

Tunnus „Omandab haridust kinnipidamisasutuses”;
Hariduslikud erivajadused;
Kutsealane eelõpe põhikoolis ja gümnaasiumis.
Koolitee tegelik pikkus tegelikust elukohast;
Kodust kooli liikumise viis;

3 Andmete õigsuse kinnitamine

Kui õppeasutuse KÕIGI õpilaste kohta on registrisse korrektsed andmed sisestatud, valige menüüst „Andmete haldamine“ korraldus "Õppeasutuse õppurite andmete kinnitamine". Süsteem kuvab ekraanile andmete kinnitamise viimase kuupäeva. Vajutades nupule „Kinnita andmete õigsust” peab tekkima uus kuupäev .

Andmete kinnitamisel toimivad järgmised kontrollid:

1) Õppeaasta alguses, septembri ja oktoobri kuu andmete kinnitamise ajal kontrollitakse, kas alates 14. maist on muutunud klassi number või on märgitud tunnus „Jääb klassikursust kordama”. Kinnitamisel antakse veateade „Õpilasel pole klass muutunud või jäänud klassikursust kordama. ”Kontrolli ei rakendata, kui õpilane on individuaalsel õppekaval (rakendatud tugiteenus) või on õppevormid: „üksikud õppeained õhtuses õppevormis” või „ekstern”.

2) Samas klassis (ühtivad klassi number ja paralleeli tunnus) ei tohi olla õpilastel erinevat väärtust klassifikaatoris „Klassi liik”.

3) Kui on valitud õppekava klassifikaatorist „põhik. lihtsustatud riiklik õppekava (LÕK)” või „toimetuleku riiklik õppekava (TÕK)” ei saa olla valitud tugiteenus „Parandusõpe”. Õpilastele, kelle õpetamine toimub LÕK või TÕK alusel, parandusõpet ei rakendata.

Andmeid tuleb kinnitada registri põhimääruses toodud või ministeeriumi poolt kindlaks määratud tähtaegadeks! Iga muudatuse järgi pole tarvis andmeid kinnitada. Andmete kinnitamise tulemusena kirjutatakse andmebaasi vaid andmete kinnitamise kuupäev. Kontrolli poolt leitud vigadega andmeid ei kinnitata.

Üldhariduskoolid kinnitavad vastavalt EHIS põhimäärusele andmete õigsust alamregistris iga kuu 5.–10. kuupäevaks.

Kutseõppeasutused ja kõrgkoolid kinnitavad vastavalt EHIS põhimäärusele andmete õigsust alamregistris iga kuu 10.–15. kuupäevaks.

4 Andmete muudatuste ajalugu

Iga õppuri kohta säilitatakse kooli poolt tehtud muudatuste ajalugu. Muudatuse-eelseid andmeid on võimalik taastada. Selleks valige õppur, kelle andmetes tehtud muudatusi soovite taastada (vt p 2.1 Otsing). Õpilase andmete muutmise lehel avage lehe vasakus servas olev korraldus „Ajalugu“. Kuvatakse muudatuste nimistu, kust on võimalik viimast muudatust tühistada, vajutades nupule „Tühista“.

EHIS õppurite alamsüsteemi on üle toodud andmed, mida koolid saatsid AS Andmevarale alates 01.09.1998. Tühistada saab vaid muudatusi, mis on tehtud peale andmete üle kandmist EHIS keskkonda. Andmevarale saadetud muudatusi tühistada ei saa!

Taastada saab vaid neid muudatusi, mis on tehtud PEALE viimast kooli poolt andmete kinnitamist!

5 Väljundid

Menüüs „Väljundid“ on volitatud töötleja poolt eelprogrammeeritud väljundid. Väljundeid on võimalik valida vasakul ekraani servas olevast menüüst. Hetkel on võimalik kasutada järgmisi väljundeid:

Õpilaste nimekiri.
Koolist lahkunud.
Õppurite hariduslikud erivajadused.
Riigieksami tulemused sel aastal.
Riigieksami tulemused.
Õppurite jaotus klassidesse.
Puudulikud aastahinded.
Klassikursuse kordajad.
Põhjuseta puudumised.
Õppimine mujal - omavalitsuse väljund.

5.1 Õpilaste nimekiri

Väljund koolis hetkel õppivatest õpilastest- kiire võimalus saada kõigi hetkel õppivate õpilaste põhiandmed väljundisse. Väljundisse on võimalik valida õpilasi klassi numbri ja paralleeli tunnuse alusel. Kui valik on tehtud vajutage nupule „väljasta“ ja päring avaneb uues internetilehitseja aknas.

5.2 Koolist lahkunud

Väljundis näeb kool/omavalitsus/maakond oma õpilasi, kellele on märgitud koolist lahkumise põhjusena „Teise kooli üleminek (ootel)” või „Ümberkorraldamine”, aga ükski kool pole neid oma nimekirja võtnud. Väljundis näidatakse ainult need õpilased, kelle vanus on alla 17 aastat. Väljundis näidatakse ka õpilase rahvastikuregistri järgse elukoha valda ja koolist lahkumise põhjust.

Omavalitsuse ja maavalitsuse väljundis kuvatakse lisaks nende Rahvastikuregistri aadressiga õpilased, kes on eelnimetatud staatustes, kui lahkunud muude omavalitsuste või maakonna koolidest.

5.3 Õppurite hariduslikud erivajadused

Väljundis on ära toodud õpilase erivajadused ja talle rakendatud või vajatavad tugiteenused. Tabelis on rakendatavad tugiteenused märgitud (R) ja vajatavad tugiteenused (V). Erivajadused on märgitud (X). Väljundist saab korraga ülevaate kogu kooli õpilaste erivajaduste ja tugiteenuste kohta. Väljundisse tulevad õppivad õpilased, kellel on vähemalt üks erivajadus.

Lisaks kuvatakse väljundis tunnused: "on hoolealune” ja “On orb”. Neid välju ei ole võimalik valida kommunikatsiooni mooduli moodustatavasse väljundisse.

5.4 Riigieksami tulemused sel aastal

Väljundis näidatakse gümnaasiumi viimases klassis õppivate õpilaste gümnaasiumi riigieksamite tulemusi. Väljund on nähtav ainult õppeasutuse EHIS-e administraatorile, kes saab seda teistele kasutajatele omistada. Selleks, et näha väljundis õpilase riigieksami tulemusi, peab õpilane olema õppurite alamregistrisse lisatud ja tema andmed lõpudokumentide registrisse loetud käsklusega „Loe jooksva aasta lõpetajate andmed“.

5.5 Riigieksami andmete väljund

Väljundis näidatakse antud koolis eksamile registreerunud õpilaste riigieksamite tulemusi läbi aegade. Päringu sooritamisel on võimalik valida: eksami sooritamise aasta, eksamiaine või konkreetse õpilase isikukood. Väljund on nähtav õppeasutuse EHIS-e administraatorile, kes saab seda teistele kasutajatele omistada.

Pilt 8. „Riigieksamite andmete väljund“ näide.

5.6 Õppurite jaotus klassidesse

Väljund võimaldab saada kokkuvõtte õppeasutuse õpilaste andmetest koondina. Väljundi koostamisel on võimalik valida õppevorm ja õppekeel. Väljundis näidatakse andmeid klassi liigiti, õppekavati ja klassiti. Samuti on ära toodud eraldi jaotusena: viibimine kinnipidamisasutuses, kutseõpe, paranduseõpe, logopeediline abi ja individuaalne õppekava.

Pilt 9 Väljundi „Õppurite jaotus klassidesse“ näide.

Väljundi abil on koolil lihtne kontrollida, kas andmed on registrisse sisestatud (eriti oluline on finantseerimiseks vajalik informatsioon parandusõppe kohta). Samuti on võimalik lihtsalt saada informatsiooni koondnumbrite kohta. Kui leiate, et väljundis on andmed valed, siis on soovitav kontrolliks teha kommunikatsiooni moodulist isikuline väljavõte.

5.7 Puudulikud aastahinded

Väljundis kuvatakse andmed õpilaste puudulike aastahinnete kohta. Kuvatakse isikuandmed ja andmed õppimise kohta. Õppimise andmetes kuvatakse klass, milles õpilane hetkel õpib. Väljundis on märgitud ained, milles on puudulik aastahinne „x“-ga.

Pilt 10. Väljundi „Puudulikud aastahinded“ näide.

Väljund avaneb MS Excelis. Puudulikke aastahindeid saab märkida õppuri andmete juures lehel „Puudulikud aastahinded“. Täpsemalt lugege „Puuduliku aastahinde muutmine“

5.8 Klassikursuse kordajad

Väljundis näidatakse valitud õppeaastal (õppeaasta kestab 01.09-31.08) klassikursuse kordajate nimekirja. Näidatakse õpilasi, kes antud õppeaastal on märgitud, kui klassikursuse kordajaks. Näidatakse ka neid õpilasi, kes on koolist lahkunud sel õppeaastal või hiljem. Samuti on väljundis õpilased, kellel on see tunnus õppeaasta jooksul ära võetud (sel põhjusel oleks korrektne eksimuse korral klassikordamise muudatus andmete ajaloost tühistada).

Pilt 11. Väljundi „Puudulikud aastahinded“ näide.

Väljund avaneb MS Excelis. Klassikursuse kordamist saab märkida õpilase õppimise andmete muutmise lehel. Täpsemalt lugege „Õppimise andmete muutmine“.

5.9 Põhjuseta puudumised

Väljundis näidatakse valitud õppeaastal (õppeaasta kestab 01.09-31.08) põhjuseta puudumiste andmeid. Näidatakse õpilasi, kes antud õppeaastal on märgitud põhjusteta puudujateks vähemalt ühes kuus. Kuvatakse isikuandmed ja andmed õppimise kohta. Õppimise andmetes kuvatakse klass, milles õpilane hetkel õpib. Väljundis on kuud, milles on põhjuseta puudumisi märgitud „x“-ga.

Pilt 12. Väljundi „Põhjuseta puudumised“ näide.

Väljund avaneb MS Excelis. Põhjuseta puudumisi saab märkida õppuri andmete juures lehel „Teised andmed“. Täpsemalt lugege „Teiste andmete muutmine“.

5.10Õppimine mujal- omavalitsuse väljund

Väljund võimaldab saada ülevaate omavalitsuse Rahvastikuregistri aadressiga õpilastest, kes õpivad väljaspool omavalitsuse üldhariduskoole. Väljundis kuvatakse õpilased, kes õpivad üldhariduskoolides, kutseõppeasutustes ja kõrgkoolides. Kõigi õpilaste kohta kuvatakse andmed: nimi, isikukood, vanus õppeasutus, õppeasutuse asukoha omavalitsus ja õppima asumise aeg. Üldhariduskoolis õppivate õpilaste kohta kuvatakse klass. Kõrg-ja kutsekoolides õppivate õpilaste kohta kuvatakse õppetase ja õppekava.

Koolikohustust väljaspool omavalitsuse koole täitvate õpilaste kohta saate informatsiooni, kui jälgite õpilase vanust (koolikohuslased on nooremad, kui 17 aastat). Andmete paremaks töötlemiseks soovitame kopeerida väljundi nt MS Excelisse ja seal kasutades autofilter funktsiooni leida vajalikud õpilased!

Pilt 13. Väljundi „Õppimine mujal“ näide.

Väljund on mõeldud kasutamiseks kohalikule omavalitsusele ja ei ole nähtav koolile.

Suurema omavalitsuse korral võib väljundi koostamine ja Excelisse kopeerimine võtta aega, varuge natukene kannatust.

6 Erivajadused ja tugiteenused- täiendav info

Kasutatud lühendid:

PGS – Põhikooli ja gümnaasiumiseadus

ÕN – õppenõukogu

NÕK – nõustamiskomisjon

IÕK – individuaalne õppekava

LÕK – lihtsustatud õppekava

TÕK - toimetulekuõppekava

RP - rehabilitatsiooni plaan

AK- alaealiste komisjon

Oluline:

1) Erivajadusi võib õpilasel olla korraga mitu,

2) IÕK võib olla kõigi erivajaduste variantide puhul (IÕK ise on tugede kompleks).

3) Tugiteenus märgitakse juhul kui teenuse kestvus on vähemalt üks õppeveerand.

EHIS-e klassi liigi klassifikaator:

Klassi liik	Alus:	Selgitus:
Tavaklass	PGS § 25
Keelekümblusklass	_	Klass, mis moodustatakse eesti keelest erineva kodukeelega õpilastest ning kus õpetatakse vähemalt 40% riiklikus õppekavas ettenähtud mahust eesti keeles
Tasandusklass	PGS § 21, 4 (2)	Õpiraskustega õpilased
Lihtsustatud õppega õpilaste klass	PGS § 21 4(3)	LÕKi järgi õppivad õpilased NÕKi otsus
Toimetulekuklass	PGS § 21, 4(4)	TÕKi alusel toimuv õppetöö; NÕKi otsus
Hooldusklass	PGS § 21, 4(5)	NÕKi otsus
Klass kuulmispuudega õpilastele	PGS § 21, 4(1)	NÕKi otsus
Klass nägemispuudega õpilastele	PGS § 21, 4(1)	NÕKi otsus
Klass kõnepuudega õpilastele	PGS § 21, 4 (1)	NÕKi otsus
Klass kehapuudega õpilastele	PGS § 21, 4 (1)	NÕKi otsus
Klass psüühiliste erivajadustega õpilastele	PGS § 21, 4 (1)	NÕKi otsus
Kasvatusraskustega õpilaste klass	PGS §15, lg 1 Haridus- ja teadusministri määrus: 30.juuni 2004 nr. 38	ÕN otsus
Liitpuudega õpilaste klass	PGS § 26	NÕKi otsus
Sanatoorne klass		NÕKi otsus Sanatoorses klassis õpivad raskelt kulgevate somaatiliste haigustega õpilased
Pervasiivsete arenguhäiretega laste klass	_

Hariduslike erivajaduste klassifikaator:

Hariduslik erivajadus:	Alus:	Selgitus:
Õpiraskus	NÕK, PGS § 21, 3(3)	Õppekavast lähtuvalt (LÕK, TÕK, tasandusklass) Õpilane, kes vaatamata klassi- ja aineõpetajate abile ja nõustamisele ei suuda täita õppekava nõudeid.
Ajutine õpiraskus	ÕN	Ületatav tugiteenuseid rakendades (parandusõpe, IÕK, logopeediline abi, mitterahuldavatest veerandihinnetest tulenev jms)
Kehapuue	PGS § 4 lõige, NÕK	Õpilased, kellel on eelkõige tugi- ja liikumiselundkonna puudest tingitud toimetulekupiirangud, mille ületamiseks või kompenseerimiseks kasutatakse abivahendeid ja võtteid.
Kõnepuue	NÕK
Kirjutamis-, lugemis- ja /või arvutusraskus; häälikuseade	ÕN (kooli logopeed või eripedagoog)
Nägemispuue	(vt. kehapuue) NÕK
Kuulmispuue	(vt. kehapuue) NÕK
Psüühilised erivajadused	(vt. kehapuue) NÕK
Pervasiivne arenguhäire	(vt. kehapuue) NÕK	Emotsionaalse ja kommunikatiivse arengu hälbed, autistlikud häired.
Kasvatusraskus	AK, ÕN PGS §15, 1 Haridus- ja teadusministri määrus nr.38 15.04.2005	Põhiharidust omandav õpilane, kes ei arvesta üldtunnustatud käitumisnorme ega kooli kodukorra nõudeid, õpetajate, lapsevanema nõudmisi; kellel on koolis ja väljaspool kooli tõsiseid käitumisprobleeme ning kes on seoses sellega õpiraskustes või klassikursust korranud; kes kannavad vangistust, aresti või eelvangistust «Vangistusseaduse» tähenduses.
Uusimmigrant	ÕN Uusimmigrantide lapsed Eesti hariduses. Hariduspoliitilised põhimõtted ning hariduskorraldus, poliitikadokument, Tartu 2004	Euroopa Liidust, aga samuti kolmandatest riikidest saabuvate migrantide, asüülitaotlejate ja pagulaste laps, kes soovib alustada õpinguid eesti koolis ning kes on Eestis elanud/viibinud vähem kui kolm aastat. Tavaliselt vajab tuge kohandumiseks ja õppimiseks (võib mitte osata kooli õppekeelt), eesti keele kui teise keele õppeks.
Terviseprobleemid	ÕN	Märgitakse lapsele, kes pikaajalise haigusest tingitud koolist eemalviibimise tõttu vajab spetsiaalset tuge õppekava nõuete täitmiseks.
Viibimine välisriigis	ÕN	Õpilane, kes ajutiselt viibib välisriigis (näit. õpilasvahetus) ja naaseb veel sellel õppeaastal tagasi kooli, mille nimekirjas ta on. Antud klassi õppekavaga toimetulekuks vajab spetsiaalset tuge.
Muu erivajadus	ÕN	Näiteks ühest koolist teise minnes võõrkeel teine(lõpuklassid), võtab kõrvalt, IÕK jmt
Eriandekus	ÕN	Suur (intellektuaalsete) üldvõimete kombinatsioon väga hea õpi- ehk akadeemilise edukusega (J. Kõrgesaar); (ka väga heade füüsiliste võimete puhul-näit. noorsportlased); kasutatakse õppekava tihendamist

Tugiteenuste klassifikaator:

Tugiteenused:	Alus:	Selgitus:
Parandusõpe	ÕN; PGS §15, lõige(3¹) Parandusõpperühm on õpiraskustega õpilastele väljaspool õppetunde õpiabi osutamiseks moodustatud rühm. Haridus- ja teadusministri määrus nr 34 27.03.2005	Parandusõppe tunnid on ette nähtud põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava järgi õppivatele spetsiifiliste õpivilumuste hälvetega, motoorika ning segatüüpi arenguhälvetega, nägemis- või kuulmishälvetega õpilastele. Parandusõppe tunnid on ette nähtud ka neile 1. ja 2. klassi õpilastele, kes vaatamata klassi- ja aineõpetajate abile ja nõustamisele ei suuda täita õppekava nõudeid või vajavad õpioskuste ja -harjumuste kujundamiseks toetavat õppekorraldust. Õpilastele, kelle õpetamine toimub põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava (abiõppe õppekava) või toimetuleku riikliku õppekava alusel, parandusõpet ei rakendata.
E2/eesti keel teise keelena/ õpe	ÕN, uusimmigrantidele /kooli õppekeelt mittevaldavatele õppuritele eraldi tunnid.
Individuaalne õppekava	ÕN PGS §31 1 valida oma huvidele ja võimetele vastav kool, valida õppeaineid koolis õpetatavate valikainete piires või õppida individuaalõppekava järgi haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras. Haridus- ja teadusministri määrus nr 61 26.12.2004	Individuaalne õppekava koostatakse õpilasele, kelle eriline andekus, õpi- ja käitumisraskused, terviserikked, puuded või pikema-aegne õpikeskkonnast eemal viibimine põhjustab olulisi raskusi töötada oma klassikaaslastega samal ajal samas ruumis või vastavale klassile koostatud töökava alusel. Individuaalse õppekava koostamine on lubatud mis tahes kooliastmes ja mis tahes riikliku õppekava järgi õppivale õpilasele. (4) Individuaalse õppekavaga määratakse vastavalt vajadusele: 1) kooli õppekavaga võrreldes kõrgendatud nõudeid õppesisule gümnaasiumiastmes ning vähendatud või kõrgendatud nõudeid õppesisule ja õpitulemustele ühes või mitmes aines või õppekava üldosa pädevuste osas esimeses kuni kolmandas kooliastmes; 2) erisused õppekorralduses; 3) õppevara, ruumi- ja inimressursi kaasamise vajadus ja põhimõtted.
Individuaalne õppekava pikendatud õppel	ÕN; Haridus- ja teadusministri määrus nr 38, 13.08.2004 Haridus- ja teadusministri määrus nr 21, 13.08.2004	LÕK, TÕK LÕK: Hiljemalt 9. klassi esimesel poolaastal esitatud lapsevanema põhjendatud taotluse alusel võib õppenõukogu otsusega pikendada õpilase õppeaega kolmandas kooliastmes ühe õppeaasta võrra valikainete omandamiseks kuni 34 nädalatunni ulatuses. Täiendava õppeaasta kohta koostatakse õpilasele individuaalne õppekava TÕK: Hiljemalt 9. klassi esimesel poolaastal esitatud lapsevanema põhjendatud taotluse alusel võib õppenõukogu otsusega pikendada õpilase õppeaega kolmandas kooliastmes kuni kolme õppeaasta võrra valikainete omandamiseks kuni 34 nädalatunni ulatuses igal aastal. Täiendava õppeaja kohta koostatakse õpilasele individuaalne õppekava
Nõustamine	ÕN, kooli õppekava	Nõustajaks võib olla psühholoog, logopeed, sotsiaalpedagoog, eripedagoog, aineõpetajad;
Logopeediline abi	ÕN, kooli õppekava
Tugiisik	ÕN; NÕK; RP(rehabilitatsiooni plaan )	nn. abiõpetaja, füüsiliseks toeks olev persoon, tugiõpilane