Määruse ülesanne on kindlaks määrata maamõõtmise eriala kutseõppe eesmärgid ja ülesanded, kutseõppe maht ja sisu koos lühikirjeldustega ning õpingute alustamise ja lõpetamise nõuded. Määruse eesmärk on kehtestada kutseõppe kohustuslik sisu eelpool nimetatud erialal kõikides tasemekoolitust andvates kutseõppeasutustes (edaspidi kool), tagades seeläbi õppuritele võrdsed võimalused nii kooliti kui regiooniti avatud tööturule sisenemiseks. Kool võib koostada maamõõtmise eriala õppekava kutseõppe liigile kutseõpe keskhariduse baasil. Riiklikus õppekavas esitatud moodulite alusel on koolil võimalik koostada õppekava kutse- või erialaste osaoskuste omandamiseks ning korraldada täiskasvanute täiendus- ja ümberõpet. Määrus kehtestab maamõõtmise erialal õpingute alustamise nõudeks omandatud keskhariduse. Riikliku õppekavaga fikseeritakse kutseõppe kogumaht, määratletakse õppe kohustuslikud moodulid, kehtestatakse ühtsed nõuded praktikale ja erialaste õpingute lõpetamisele. Kutseõppe sisude koostamise aluseks on kutsestandard „Geodeet I, II, III, IV, V” fikseeritud kutseoskusnõuded. Õppesisu koostamisel on arvestatud Maa-ameti normdokumentides sätestatud nõudeid. Kutseõppe kohustuslikud sisud on välja töötanud koolide kutseõpetajad koostöös ehitus- ja geomaatikaettevõtete esindajatega, lähtuvalt kutseoskusnõuetest, kutseharidussüsteemi arengukavas esitatud väärtussüsteemist ning kutseõppe eesmärkidest ja ülesannetest. Määruses on esitatud eriala õppesisude kohustuslike moodulite numbrid. Vastavate moodulite nimetused, mahud ja lühikirjeldused on esitatud määruse lisas 1. Moodulite nimetused on valitud nii, et need kajastaks võimalusel tervikoskust ja oleks informatiivsed. Mooduli mahtu arvestatakse õppenädalates (edaspidi õn). 1 õn vastab 40-le tunnile õppija poolt mistahes vormis tööle. Õppesisu lühikirjeldused on esitatud läbi oodatavate õpitulemuste. Kirjelduste väljatöötamisel oli eesmärgiks sisuühikute vahekordade tasakaalustatud esitus ning seoste loomine teemade ja eri moodulites õpitu vahel. Kutseõppe maht on kujunenud lähtuvalt kutseõppe eesmärkidest ja õpetatavast sisust. Määrusega sätestatakse maamõõtmise erialal kutseõppe kogumahuks 60 õn. Arvestades vajalike teadmiste ja oskuste mahukust moodustavad erialased üld- ja põhiõpingud 55 õppenädalat (sh praktikat vähemalt 15 õn), valikõpingute mooduleid tuleb kooliõppekavasse lisada 5 õn mahus. Praktika lühikirjeldus maamõõtmise erialal on esitatud määruse lisas 2. Koolid koostavad riikliku õppekava alusel kooli õppekavad iga õpetatava eriala- ja kutseõppeliigi jaoks, võttes aluseks riiklikus õppekavas esitatud kohustusliku õppe sisu (üld- ja põhioskuste moodulid) ning lisades valikõpingute moodulid Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2006. a määruses nr 90 „Kutseharidusstandard” esitatud nõuete põhjal. Eelnõu on ette valmistanud Haridus- ja Teadusministeeriumi kutse- ja täiskasvanuhariduse osakonna juhataja Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse (edaspidi REKK) kutsehariduse osakonna juhataja Kaie Piiskop (735 0650 ), peaspetsialist Aulika Riisenberg (735 0651, ) ja REKK-i üldosakonna jurist Meelis Maiste (735 0540, ). Riikliku õppekava väljatöötamisel on osalenud Ain Jõgi (Eesti Geodeetide Ühing, juhatuse esimees), Erni Ajaots (Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool), MeelisTomson (Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool, ehitusosakonna juhataja), Aivo Vard (Alphagis OÜ juhatuse liige), Mariolt Kakko (Reib OÜ tootmisjuht). Ekspertidena osalesid Artu Ellmann (Tallinna Tehnikaülikool, erakorraline professor), Enn Siim (Skanska EMV AS kvaliteediosakonna juhataja, Eesti Ehitusettevõtjate Liit); Aare Neudorf (AS Harju Ehitus, juhatuse esimees), Roode Liias (Tallinna Tehnikaülikool, ehitusteaduskonna professor), Kristi Kroos (Kutsekvalifikatsiooni Sihtasutus, ehituse valdkonna koordinaator) Heli Allikas( Tallinna Ehituskool pedagoog-metoodik), Terje Jaksen (Tallinna Ehituskool pedagoog-metoodik), Peeter Savisaar (Paise Kutsekeskkool tehnilise osakonna juhtaja), Rein Kalda (Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool, tehnilise osakonna juhtaja).
