Määruse „Ehituserialade riiklik õppekava” koostamise aluseks on „Kutseõppeasutuse seaduse“ § 11. Määruse koostamisel on arvestatud Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2006. a määruses nr 90 „Kutseharidusstandard” riiklikule õppekavale esitatud nõuetega.
Eelnõu on ette valmistanud Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse (edaspidi REKK) kutsehariduse osakonna juhataja Kaie Piiskop (735 0650 ), peaspetsialist Aulika Riisenberg (735 0651, ), ja REKK-i üldosakonna jurist Meelis Maiste (735 0540, ).
Riikliku õppekava väljatöötamisel on osalenud Heli Allikas (Tallinna Ehituskool, kutseõpetaja-metoodik); Terje Jaksen (Tallinna Ehituskool, kutseõpetaja-metoodik); Peeter Savisaar (Paide Kutsekeskkool, ehitusosakonna juhataja); Rain Rändur (AS Kumlins Eesti, tegevjuht); Jüri Orlov, (AS Aspi, arendusdirektor); Priit Valge (Tallinna Tehnikakõrgkool, õppejõud); Tõnu Vürmer (Uponor Eesti OÜ, asulavõrkude insener); Tarmo Laaban (Tallinna Ehituskool, ehitusosakonna juhataja); Taivo Käsik (Paide Kutsekeskkool, kutseõpetaja); Taimo Meelind (AS Tallinna Vesi, ehitusjärelvalveinsener); Kalju Remmelg (Kuressaare Ametikool, kutseõpetaja); Leonid Pai (Rakvere Kutsekeskkool, kutseõpetaja); Rein Kalda (Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool, ehitusõppeosakonna juhataja); Janek Karus (Skanska EMV AS, ehitusdivisjoni spetsialist); Alar Kurg (Tallinna Ehituskool, kutseõpetaja); MeelisTomson (Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool, ehitusosakonna juhataja); Jüri Viilup (AS Vilppu, tegevjuht); Kersti Lepik (Tartu Kutsehariduskeskus, kutseõpetaja); Karli Edo (Pärnumaa Kutsehariduskeskus, kutseõpetaja); Vello Mespak (TTÜ Teedeinstituut, õppejõud); Tarmo Trei (AS Talter, ehitusdirektor); Villo Vuks (Paide Kutsekeskkool, kutseõpetaja); Heli Tuksam (Tartu Kõrgem Kunstikool, õppejõud); Ülo Puustak (Muinsuskaitseamet, ekspertiisi osakonna juhataja); Marika Allas (Deljuan AS, tegevjuht); Jüri Kröönström (Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liit, tegevjuht);Vladimir Klazer (Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool, kutseõpetaja); Meelis Pääro (Armel Haldus OÜ, tegevjuht); Andres Tamm (Sanfiks OÜ, tegevjuht); Erni Ajaots (Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool, õppeosakonna juhataja) Ain Jõgi (Eesti Geodeetide Ühing, juhatuse esimees), Imbi Silde (Rapla Maaparandusbüroo osakonnajuhataja).
Ekspertidena osalesid Roode Liias (Tallinna Tehnikaülikool, ehitusteaduskonna dekaan), Valdu Suurkask (Tallinna Tehnikaülikool, keskkonnatehnika instituudi dotsent), Enn Siim (Skanska EMV AS kvaliteediosakonna juhataja, Eesti Ehitusettevõtjate Liit), Mart Keskküla (AS Restor, peaarhitekt), Tarvi Kliimask (AS TREF, tootmisjuhataja); Eva Äkke (AS Teede Tehnokeskus, koolitusjuht); Märt Puust (Maanteeamet, peadirektori asetäitja); Aare Neudorf (AS Harju Ehitus, juhatuse esimees), Merike Pillesson (AS Talter, kvaliteedi-personalijuht), Tiit Kerem (Hevecon OÜ, juhataja), Koit Uus (AS Uuemõisa Invest, juhataja), Peeter Raud (Viive Ehitus AS, puidu osakonna juhataja), Painer Retsold (AS Sanco, projektijuht), Tarmo Nakkurt (AS Clik, projektijuht), Ando Kepp (AS ESRO, tootmisjuht), Ago Rehand (OÜ Viljandi Õhumeister, juhataja), Kristi Kroos (Kutsekvalifikatsiooni Sihtasutus, ehituse valdkonna koordinaator); Genadi Vassiljev (Maaparanduse Ehitus- ja Ekspertiisibüroo juhataja), Lauri Peetrimägi (Tallinna Tehnikakõrgkool, hoonete õppetooli hoidja). Toetuvalt Tallinna Tehnikakõrgkooli hoonete õppetooli hoidja L.Peetrimäe hinnagule võimaldab riiklik õppekava sidustada õppekavasid kutsekeskhariduse ja rakenduskõrghariduse tasemel, mis loob eeldused õpingute jätkamiseks Tallinna Tehnikakõrgkoolis rakenduskõrghariduse tasemel.
Ehituserialade riikliku õppekava eelnõu on heaks kiidetud Eesti Ehitusettevõtjate Liidu poolt.
II Eelnõu sisu
Määruse eesmärk on kehtestada kutseõppe kohustuslik sisu eelpool nimetatud erialadel kõikides tasemekoolitust andvates kutseõppeasutustes (edaspidi kool), tagades seeläbi õppuritele võrdsed võimalused nii kooliti kui regiooniti avatud tööturule sisenemiseks. Määruse ülesanne on kindlaks määrata erialade kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehituse, ehitusviimistluse, ehituspuusepa, keskkonnatehnika lukksepa, puit- ja kiviehitiste restauraatori, kinnisvarahoolduse, teedeehituse ning maaparanduse ja vesiehituse erialade kutseõppe eesmärgid ja ülesanded, kutseõppe maht ja sisu koos lühikirjeldustega ning õpingute alustamise ja lõpetamise nõuded. Kool võib koostada kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehituse, ehitusviimistluse, ehituspuusepa, keskkonnatehnika lukksepa, puit- ja kiviehitiste restauraatori, kinnisvarahoolduse, teedeehituse ning maaparanduse ja vesiehituse erialadel õppekava järgmistele kutseõppe liikidele: • kutseõpe põhihariduse baasil; • kutseõpe keskhariduse baasil; • kutsekeskharidusõpe. Määrusega sätestatakse, et kool võib koostada kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehituse ja kinnisvarahoolduse eriala õppekava lisaks eelpool nimetatud kutseõppe liikidele ka koolikohustuse ea ületanud põhihariduseta isikutele (kutseõpe põhihariduse nõudeta). Riiklikus õppekavas esitatud moodulite alusel on koolil võimalik koostada õppekava kutse- või erialaste osaoskuste omandamiseks ning korraldada täiskasvanute täiendus- ja ümberõpet.
Kutseõppe eesmärkide ja ülesannete sõnastamisel on lähtutud üldtunnustatud väärtustest – humanismist ja demokratismist ning põhimõttest arendada komplekselt õppija teoreetilisi, praktilisi, sotsiaal-kultuuriliste valmisolekuid (sh kujundada isiksuseomadusi), mis on vajalik õpilase personaalse arengu tagamiseks, tema edasiliikumise võimaldamiseks hariduses (elukestva õppe kontekstis) ja tööturul.
Nõuded õpingute alustamiseks Määrus kehtestab erialadel ehituspuusepp, ehitusviimistlus, keskkonnatehnika lukksepp, kinnisvarahooldus, puit- ja kiviehitiste restauraator teedeehitus ning maaparandus ja vesiehitus õpingute alustamise nõudeks omandatud põhihariduse. Õpingute alustamisel kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehituse ning kinnisvarahoolduse erialal haridustasemega seonduvad nõuded puuduvad.
Nõuded õpingute lõpetamiseks Määrus sätestab ühtsed erialaste õpingute lõpetamise nõuded kõikidele õppijatele. Õppija peab omandama õppekavas esitatud õpitulemused ning sooritama eriala lõpueksami positiivsele tulemusele. Lõpueksamite kirjeldused kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehituse, ehitusviimistluse, ehituspuusepa, keskkonnatehnika lukksepa, puit- ja kiviehitiste restauraatori, kinnisvarahoolduse, teedeehituse ning maaparanduse ja vesiehituse erialadel on esitatud määruse lisas 3. Kirjelduse järgi tuleb kutseõpingute lõpetamiseks kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehituse ehitusviimistluse ehituspuusepa, keskkonnatehnika lukksepa kinnisvarahoolduse erialal sooritada teoreetilisest ja praktilisest osast koosnev lõpueksam, mis on ülesehituselt sarnane kutseeksamile. Kutseõpingud lõpetanud inimene on võimeline sooritama I taseme kutseeksami.
Kirjelduse järgi tuleb kutseõpingute lõpetamiseks puit- ja kiviehitiste restauraatori, teedeehituse ning maaparanduse ja vesiehituse erialal sooritada kirjalik töö ning kaitsta see komisjoni ees.
Kutseõppe sisu Kutseõppe sisude koostamise aluseks on kutsestandardid „Ehituspuusepp I, II, III”, „Ehitusviimistleja I, II, III”, „Müürsepp I, II, III”, „Betoonkonstruktsioonide ehitaja I, II, III”, „Keskkonnatehnika lukksepp I, II, III”, „Ventilatsioonilukksepp I, II, III”, Veetöötluse operaator I, II”; „Välistorustiku lukksepp II”, „Arhitektuuri - konservaator III”. „Kinnisvarahooldaja I, II”, „Maaparandaja-hüdrotehnik I, II III” fikseeritud kutseoskusnõuded. Arvestatud on Eesti standardite EVS 835:2003; EVS 848:2003; EVS 807:2004; EVS 844:2004; EVS 845-1:2004; EVS 845-2:2004 nõudeid. Puit- ja kiviehitiste restauraatori õppesisu koostamisel on lähtutud Muinsuskaitseameti normdokumentides sätestatud nõudeid. Teedeehituse eriala õppesisu koostamisel olid aluseks kutsestandardis Liikurmasina juht II ja tööandjate esindajate kirjeldatud kutseoskusnõuded. Arvestatud on Maanteeameti normdokumentides sätestatut. Teedeehituse eriala põhiõpingute moodulite koostamisel on lähtutud põhimõttest, et õppijal on võimalik omandada õppinud töölise ja mehhanismijuhi ettevalmistus. Kõigi põhiõpingute moodulite läbimine võimaldab omandada laiapõhjalise ettevalmistuse teehoiutööde teostamiseks. Kutseõppe kohustuslikud sisud on välja töötanud koolide kutseõpetajad koostöös ehitus-, remondi-, ja kinnisvarahooldusettevõtete esindajatega, lähtuvalt kutseoskusnõuetest, kutseharidussüsteemi arengukavas esitatud väärtussüsteemist ning kutseõppe eesmärkidest ja ülesannetest.
Määruses on esitatud erialade õppesisude kohustuslike moodulite numbrid. Vastavate moodulite nimetused, mahud ja lühikirjeldused on esitatud määruse lisas 1. Moodulite nimetused on valitud nii, et need kajastaks võimalusel tervikoskust ja oleks informatiivsed. Mooduli mahtu arvestatakse õppenädalates (edaspidi õn). 1 õn vastab 40-le tunnile õppija poolt mistahes vormis tööle. Õppesisu lühikirjeldused on esitatud läbi oodatavate õpitulemuste. Kirjelduste väljatöötamisel oli eesmärgiks sisuühikute vahekordade tasakaalustatud esitus ning seoste loomine teemade ja eri moodulites õpitu vahel.
Kutseõppe maht Kutseõppe maht on kujunenud lähtuvalt kutseõppe eesmärkidest ja õpetatavast sisust. Määrusega nähakse ette kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehituse, ehituspuusepa, ehitusviimistluse, keskkonnatehnika lukksepa, kinnisvarahoolduse, puit- ja kiviehitiste restauraatori ning teedeehituse erialadel 7 õn ulatuses ühiseid üldõpinguid. Üldõpingute moodulid aitavad tagada õppija sotsiaalse valmisoleku toimetulekuks töös ja elus. Määrus sätestab kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehituse, ehitusviimistluse, ehituspuusepa, keskkonnatehnika lukksepa, puit- ja kiviehitiste restauraatori ning maaparanduse ja vesiehituse erialadel 10 õn ulatuses ühiseid põhiõpinguid avardades koolide võimalusi õppetöö korraldamisel nimetatud erialadel ning luues õppijale võimaluse vahetada vajadusel õpitavat eriala. Arvestades vajalike teadmiste ja oskuste mahukust kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehituse, ehitusviimistluse, ehituspuusepa, keskkonnatehnika lukksepa, puit- ja kiviehitiste restauraatori, kinnisvarahoolduse, teedeehituse ning maaparanduse ja vesiehituse erialadel on kutseõppe kogumaht 80õn, millest kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehituse, ehitusviimistluse ehituspuusepa, keskkonnatehnika lukksepa erialadel moodustavad 19õn moodustavad erialal ühised üld-ja põhiõpingud, 44õn moodustavad erialased põhiõpingud (sh on nimetatud erialade minimaalne praktika maht vähemalt 22õn) ning 17õn ulatuses tuleb koolide õppekavadesse lisada valikõpingute mooduleid. Kinnisvarahoolduse erialal on kutseõppe maht 80õn, millest üld- ja põhiõpingud moodustavad 56õn (sh praktikat vähemalt 22õn), valikõpingute mooduleid tuleb kooliõppekavasse lisada 24õn mahus. Kinnisvarahoolduse õppekavas nähakse riikliku õppekavaga ette spetsialiseerumise võimalused 20 õppenädala mahus. Kutsestandardile vastavalt on võimalik spetsialiseeruda kas ehituskonstruktsioonide hooldusele või keskkonnatehnikale. Puit- ja kiviehitiste restauraatori ning maaparanduse ja vesiehituse erialadel on kutseõppe maht 80õn, millest üld- ja põhiõpingud moodustavad 66õn (sh praktikat vähemalt 20õn), valikõpingute mooduleid tuleb kooliõppekavasse lisada 14õn mahus. Teedeehituse erialal on kutseõppe maht 80õn, millest üld- ja põhiõpingud moodustavad 63õn (sh praktikat vähemalt 22õn), valikõpingute mooduleid tuleb kooliõppekavasse lisada 17õn mahus. Määrusega sätestatakse, et kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehituse, ehitusviimistluse, ehituspuusepa, keskkonnatehnika lukksepa, puit- ja kiviehitiste restauraatori, teedeehituse ning maaparanduse ja vesiehituse erialade õppekavasse tuleb lülitada lisaks vähemalt 5 õppenädala ulatuses riikliku õppekava mooduleid, mis ei ole antud eriala kohustuslikud üld- ja põhiõpingute moodulid. Praktikate lühikirjeldused kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehituse, ehitusviimistluse, ehituspuusepa, keskkonnatehnika lukksepa, puit- ja kiviehitiste restauraatori, kinnisvarahoolduse, teedeehituse ning maaparanduse ja vesiehituse erialadel on esitatud määruse lisas 2.
Kooli õppekava koostamine Koolid koostavad riikliku õppekava alusel kooli õppekavad iga õpetatava eriala- ja kutseõppeliigi jaoks, võttes aluseks riiklikus õppekavas esitatud kohustusliku õppe sisu (üld- ja põhioskuste moodulid) ning lisades valikõpingute moodulid Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2006. a määruses nr 90 „Kutseharidusstandard” esitatud nõuete põhjal. Kooli õppekava alusel võib kool koostada õppekava kutsestandardiga määratletud kutse- või erialaste osaoskuste omandamiseks, korraldada täiskasvanute täiendus- ja ümberõpet. Osaoskuste omandamisel puuduvad eelneva haridustasemega seotud piirangud, seega on võimalik kooliõppekava kohandada kutseõppeks põhikoolis ja koolikohustuse ea ületanud põhihariduseta isikutele (põhihariduse nõudeta kutseõpe). Õppekava nimetusena säilib aluseks oleva õppekava nimetus, mida täpsustatakse sulgudes kitsama eriala või osaoskuse nimetusega [näit ehitusviimistlus (krohvija)]. Sulgudes paiknev täpsustav nimetus ei tohi olla eksitav ning peab üheselt iseloomustama õppekava sisu.
Kooli õppekavade määrusega vastavusse viimine Määruse kohaselt tuleb kooli õppekavad viia määrusega vastavusse kuue kuu jooksul pärast määruse jõustumist. Koolid peavad rakendama õppekavu järgnevast õppeaastast, st 2008/2009. õppeaastast sisseastunutele. Vastavalt kutseõppeasutuse seaduse § 37 lõikele 11 võib kool kohaldada õppekavu ka varem vastuvõetud õppijatele. III Eelnõu võrdlev analüüs Eelnõu on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse ja teiste õigusaktidega. IV Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigusaktidega. V Eelnõu rakendamiseks vajalikud kulutused Kokku on planeeritud aastatel 2008 – 2010 õppekava rakendamiseks kulutusi 300 000 krooni, sellest 30 000 krooni metoodiliste materjalide väljatöötamiseks, 180 000 krooni õpetajate koolitamiseks, 50 000 krooni õppekava rakendumise monitooringuks ja analüüsiks ning 40 000 krooni õppekava redigeerimiseks, täiendamiseks. Aastate lõikes on planeeritud kulud järgmiselt: 2008.aastal 120 000 krooni, sellest 30 000 krooni metoodiliste materjalide väljatöötamine (75 lk x 300 krooni x 1.33 krooni) ja 90 000 krooni õpetajate koolituskulud (30 õpetajat x 5päeva x 600 krooni päev); 2009. aastal 110 000 krooni, sellest 20 000 krooni õppekava rakendumise monitooring ja 90 000 krooni õpetajate koolituskulud (30 õpetajat x 5päeva x 600 krooni päev); 2010. aastal 70 000 krooni ( 30 000 õppekava rakendumise analüüs ja 40 000 õppekava redigeerimine, täiendamine). VII Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu on eelnevalt kooskõlastanud ehituse ja tsiviilrajatiste õppekavarühma nõukogu oma 05.detsembri 2007.a. koosoleku protokollilise otsusega nr 1. Eelnõu on kooskõlastatud Haridus- ja Teadusministeeriumi siseselt.
