» Lapsehoidja eriala riiklik õppekava

Lapsehoidja eriala riiklik õppekava (haridus- ja teadusministri 24. jaanuari 2008. a määrus nr 4)

Riikliku õppekava eesmärk on kehtestada kutseõppe kohustuslik sisu lapsehoidja erialal tagades seeläbi õppijate võrdsed võimalused nii kooliti kui regiooniti avatud tööturule sisenemiseks.

Kutseõppe kohustuslikud sisud on välja töötatud lähtuvalt kutsestandardis fikseeritud kutseoskusnõuetest, kutseharidussüsteemi arengukavas esitatud väärtussüsteemist ning kutseõppe eesmärkidest ja ülesannetest.

 

Riikliku õppekavaga fikseeritakse lapsehoidja eriala kutseõppe kogumaht, määratletakse õppe kohustuslikud moodulid, kehtestatakse ühtsed nõuded praktikale ja erialaste õpingute lõpetamisele.

Õppesisude kohustuslike moodulite nimetused, mahud ja oodatavate õpitulemuste kaudu esitatud lühikirjeldused on esitatud määruse lisas 1. Praktikate lühikirjeldused lapsehoidja erialal on esitatud määruse lisas 2. Lõpueksami kirjeldus lapsehoidja erialal on esitatud määruse lisas 3.

 

Kooli õppekavad tuleb viia riikliku õppekavaga vastavusse kuue kuu jooksul pärast riikliku õppekava jõustumist. Koolid peavad rakendama õppekavu järgmisest õppeaastast, st 2008/2009. õppeaastast sisseastunutele. Vastavalt kutseõppeasutuse seaduse §37 lõikele 11 võib kool kohaldada õppekavu ka varem vastuvõetud õppijaile.

 

Koolid koostavad riikliku õppekava alusel kooli õppekavad iga õpetatava eriala- ja kutseõppeliigi jaoks võttes aluseks riiklikus õppekavas esitatud kohustusliku õppe sisu ( üld- ja põhiõpingute moodulid) ning lisades valikõpingute moodulid Vabariigi valitsuse 6. aprilli 2006.a. määruses nr. 90

 „ Kutseharidusstandard” esitatud nõuete põhjal. Riiklikus õppekavas esitatud moodulite alusel on koolil võimalik koostada õppekava kutsestandardiga määratletud osaoskuste omandamiseks ning korraldada täiskasvanute täiendus- ja ümberõpet.

Määruse on ette valmistanud Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse (edaspidi REKK) kutsehariduse osakonna juhataja Kaie Piiskop (735 0650 ), peaspetsialist Tiina Keel (735 0653, ) ja üldosakonna jurist Meelis Maiste (735 0540, ).

Lapsehoidja eriala riikliku õppekava väljatöötamisel osalesid Anne Ehasalu (Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, õppejõud); Maiu Kauber (Tallinna Pedagoogiline Seminar, sotsiaaltöö osakonna juhataja); Liana Peegel ( Tartu Tervishoiu Kõrgkool, õppejõud); Helbe Põdder ( Tallinna Pedagoogiline Seminar, õppejõud. Ettepanekud õppekava kaasajastamiseks on teinud EV Sotsiaalministeeriumi ( Pille Saar, peaspetsialist) ja Haridus- ja Teadusministeeriumi ( Külli All, nõunik) esindajad.

 

Eksperdina olid kaasatud Mare Kraav ( Tallinna Linna Sotsiaaltöö Keskus, projektijuht); Erika Vahtmäe ( Rahvastikuministri Büroo, ministri nõunik), Sirje Pree (OÜ Saaremaa Perenõuandla, psühholoog-nõustaja)

 

Kohustusliku õppesisu on kooskõlastanud sotsiaaltöö ja nõustamise õppekavarühma nõukogu koosseisus Helen Alton ( EV Sotsiaalministeerium, hoolekandeteenuste ja toetuste juht); Anne Ehasalu (Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, õppejõud);Siiri Hanson ( Tallinna Linna Sotsiaaltöö Keskus, koolitusspetsialist); Maiu Kauber ( Tallinna Pedagoogiline Seminar, sotsiaaltöö osakonna juhataja); Tiina Keel ( Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus, peaspetsialist); Rutt Lumi ( SA Kutsekvalifikatsiooni Sihtasutus, vanemkoordinaator); Kaja Mander ( SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus, õendus - hooldusosakonna juhataja); Anu Pikk(Eesti Lapsehoidjate Liit, juhatuse esimees); Eda Tunnel ( Munalaskme Hooldekodu juhataja); Erika Vahtmäe ( EV Sotsiaalministeerium, peaspetsialist).

 

Kaie Piiskop

Kutsehariduse osakonna juhataja