Riikliku õppekava eesmärk on ühtlustada kõikides tasemekoolitust andvates kutseõppeasutustes (edaspidi kool) õpetatava kutseõppe sisu, et tagada õppuritele võrdsed võimalused tööturule sisenemiseks. Klassikalise balleti eriala riiklikus õppekavas on moodulite lühikirjelduse esitatud õpitulemuste kaudu. Koolid koostab(vad )kooliõppekavad riikliku õppekava alusel õpetatava eriala ja kutseõppeliigi jaoks, võttes aluseks riiklikus õppekavas esitatud kohustusliku õppe sisu (üld- ja põhioskuste moodulid) ning lisades valikõpingute moodulid. Kutseõppe eesmärkide ja ülesannete sõnastamisel on lähtutud üldtunnustatud väärtustest – humanismist ja demokratismist ning põhimõttest arendada kompleksselt õppija teoreetilisi, praktilisi, sotsiaal-kultuurilisi valmisolekuid, sh kujundada isiksuseomadusi, mis on vajalikud õpilase personaalse arengu tagamiseks, tema edasiliikumise võimaldamiseks hariduses (elukestva õppe kontekstis) ja tööturul. Määrus kehtestab klassikalise balleti erialal õppija eelneva hariduse nõudeks põhihariduse ja läbitud erialane kutseõpe põhikoolis. Kool võib koostada klassikalise balleti eriala õppekava järgmistele kutseõppe liikidele: • kutsekeskharidusõpe; • kutseõpe põhihariduse baasil Määrus sätestab ühtsed lõpetamise nõuded kõikidele õppijatele. Õppekava loetakse omandatuks, kui õppija on omandanud õppekavas esitatud õpitulemused täies mahus ning sooritanud positiivse tulemusega eriala lõpueksami. Lõpueksami kirjeldus klassikalise balleti erialale on esitatud määruse lisas 3, mille alusel tuleb läbi viia klassikalise balleti eksam ja balletinumbrid või roll lavastuses avalikul kontserdil või etenduses. Balletiartisti kutsestandard ei ole hetkel vabariigis välja töötatud. Klassikalise balleti eriala õppekava kutseõppe sisu koostamise aluseks on vene klassikalise balleti pikaajalised väljakujunenud traditsioonid, tööandjatega ( RO Estonia, teater „ Vanemuine”)kokkulepped, Eesti Kutseliste Tantsijate Liidu ning Tallinna Balletikooli õpilaste ning vilistlaste rahvusvaheline tunnustatus ning rakendatus. Kutseõppe kohustusliku õppe sisu on välja töötanud balletikoolitusega tegelevad õpetajad ja eriala spetsialistid koostöös professionaalsete tantsijate kutseliidu ja teatrite balletiala esindajatega, lähtuvalt väärtussüsteemist, kutseoskusnõuetest ja kutseõppe eesmärkidest ja ülesannetest. Määruses on esitatud eriala õppesisu kohustuslike moodulite numbrid. Vastavate moodulite nimetused, mahud ja lühikirjeldused on esitatud määruse lisas 1 Kool koostab riikliku õppekava alusel õppekava õpetatava kutse- või eriala ja kutseõppeliigi jaoks, võttes aluseks riiklikus õppekavas esitatud kohustuslikud üld- ja põhioskuste moodulid ning lisades valikõpingute moodulid Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2006. a määruses nr 90 „Kutseharidusstandard” esitatud nõuete põhjal.
Määruse järgselt tuleb kooli õppekavad viia määrusega vastavusse kuue kuu jooksul pärast määruse jõustumist. Koolidel on kohustus rakendada õppekava järgnevast õppeaastast, st 2008/2009. õppeaastast sisseastunutele. Vastavalt kutseõppeasutuse seaduse § 37 lõikele 11 võib kool kohaldada õppekavu ka varem vastuvõetud õppijatele. Määruse on ette valmistanud Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse (edaspidi REKK) kutsehariduse osakonna juhataja Kaie Piiskop (735 0650 ), peaspetsialist Tiina Keel (735 0653, ) ja üldosakonna jurist Meelis Maiste (735 0540, ).
Balletiartisti kutsestandard ei ole vabariigis hetkel välja töötatud. Klassikalise balleti eriala õppekava koostamise aluseks on vene klassikalise balleti pikaajalised väljakujunenud traditsioonid, kokkulepped tööandjatega ( RO Estonia, teater „ Vanemuine”), Eesti Kutseliste Tantsijate Liiduga ning Tallinna Balletikooli õpilaste ning vilistlaste rahvusvaheline tunnustatus ning rakendatus. Kohustusliku õppesisu on välja töötanud töörühm koosseisus: Enn Suve ( Tallinna Balletikooli direktor, erialaõpetaja ja balletilavastaja), Tiina Vibo ( Tallinna Balletikooli õppedirektor ), Külliki Niit ( Tallinna Balletikooli kontsertmeister),Marina Kesler ( RO Estonia balletiartist, koreograaf, Tallinna Balletikooli kutseõpetaja), Katrin Tolmats ( Tallinna Balletikooli üldainete õpetaja). Klassikalise balleti eriala kohustuslikule õppesisule on andnud eksperthinnangud Kalju Saareke ( Eesti Kutseliste Tantsijate Liit, juhatuse esimees) ja Irina Härm ( RO „Estonia” balletirepetiitor). Kohustusliku õppesisu on kooskõlastanud muusika- ja esituskunstide õppekavarühma nõukogu koosseisus prof. Margus Pärtlas ( Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemia õppe- ja teadusprorektor, nõukogu esimees), Toomas Kapten ( EMTA, professor),Jane Kreek ( EMTA õppeosakonna juhataja),Harry Illak ( TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia õppedirektor),Timo Steiner ( Tallinna Muusikakeskkooli direktor, Eesti Muusikaühing, helilooja),Kadri Leivategija (H. Elleri nim. Tartu Muusikakooli direktor, EMTA Tartu filiaali juhataja),Aarne Saluveer ( G. Otsa nim. Tallinna Muusikakooli direktor),Jaak Sooäär ( EMTA dotsent, Eesti Jazziliit),Siim Aimla ( G. Otsa nim. Tallinna Muusikakooli arendusjuht, rütmimuusika osakonna kutseõpetaja), Anne Kaus ( Põltsamaa Muusikakooli direktor, Eesti Muusikakoolide Liit), Piret Talts ( teater „ Vanemuine” peakoormeister),Hannes Valdma ( Eesti Rahvusringhääling Eesti Raadio nõunik, helire¾issöör), Enn Suve ( Tallinna Balletikooli direktor), Kersti Rodes ( Kutsekoda, vanemkoordinaator),Tiina Keel ( Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus, peaspetsialist)
Eelnõu on eelnevalt kooskõlastatud muusika- ja esituskunstide õppekavarühma nõukogu poolt 18.juuni 2007. aasta koosoleku otsusega nr.6
Kaie Piiskop REKKi kutsehariduse osakonna juhataja
