Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse viimati muutunud dokumendid

Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013. Seminari materjalid 18.-19.08 2008

Thu, 21 Aug 2008 00:00:00 +0300

Hinnangud ja anal��sid

Thu, 21 Aug 2008 00:00:00 +0300

Aire Raamat
Aive Virks
Aivi Paju
Andero Vaarik
Anna Pjasta
Annika Liba
Berit Torm
Elin Karuoja
Galina Śutikova
Heili Aaremäe
Helen Kiil
Heleri Arumets
Helli Lõoke
Hels Hinrikson
Ingrid Kivistik
Jandra Mölder
Jane Paju
Jane Rätsep	Hinnang	Analüüs
Jevgenija Luźnõhh	Hinnang	Analüüs
Julia Ivanova	Hinnang	Analüüs
Kadri Jukk	Hinnang	Analüüs
Kai Gagarina	Hinnang	Analüüs
Kaire Olt	Hinnang	Analüüs
Kairit Jaanov	Hinnang	Analüüs
Karin Allik	Hinnang	Analüüs
Karin Tuul	Hinnang	Analüüs
Kati Kasak	Hinnang	Analüüs
Katri Kuusk	Hinnang	Analüüs
Katrin Kalme	Hinnang	Analüüs
Katrin Soo	Hinnang	Analüüs
Kersti Rüütli	Hinnang	Analüüs
Kerti Ait	Hinnang	Analüüs
Kristel Salumaa	Hinnang	Analüüs
Kristi Jalg	Hinnang	Analüüs
Kristi Kasearu	Hinnang	Analüüs
Kristi Kommusaar (Oja)	Hinnang	Analüüs
Kristiina Orm	Hinnang	Analüüs
Kädi-Triin Oskar	Hinnang	Analüüs
Kätlin Virgo	Hinnang	Analüüs
Lairi Jürna	Hinnang	Analüüs
Larissa Manajenkova	Hinnang	Analüüs
Lidia Feklistova	Hinnang	Analüüs
Liina Polluks	Hinnang	Analüüs
Liisi Täht	Hinnang	Analüüs
Ljudmilla Zarina	Hinnang	Analüüs
Ly Kraav	Hinnang	Analüüs
Ly Rootsalne	Hinnang	Analüüs
Maarja Kikerpill	Hinnang	Analüüs
Maarja Terasmees	Hinnang	Analüüs
Maret Pajuste	Hinnang	Analüüs
Mariina Orusalu	Hinnang	Analüüs
Marika Leemets	Hinnang	Analüüs
Marika Relvik	Hinnang	Analüüs
Marilin Ojasaar	Hinnang	Analüüs
Marina Amelkin (Pavlenkova)	Hinnang	Analüüs
Maris Laanela	Hinnang	Analüüs
Maris Lepp	Hinnang	Analüüs
Maris Tuulik	Hinnang	Analüüs
Merli Saar	Hinnang	Analüüs
Merlin Roosi	Hinnang	Analüüs
Mirja Markson	Hinnang	Analüüs
Monika Päiviste	Hinnang	Analüüs
Monika Urb	Hinnang	Analüüs
Oksana Meleśko	Hinnang	Analüüs
Pille-Riin Koha	Hinnang	Analüüs
Reelika Metssalu	Hinnang	Analüüs
Riin Raadla	Hinnang	Analüüs
Signe Kivi	Hinnang	Analüüs
Sigrit Hang	Hinnang	Analüüs
Silja Hiielaid	Hinnang	Analüüs
Sille Nagla	Hinnang	Analüüs
Siret Heinver	Hinnang	Analüüs
Taisi Tamme	Hinnang	Analüüs
Tatjana Bersenjova	Hinnang	Analüüs
Triin Leidsalu	Hinnang	Analüüs
Triin Leigri	Hinnang	Analüüs
Triin Nöör	Hinnang	Analüüs
Veronika Paavel	Hinnang	Analüüs

ESF programmi "Kutsehariduse sisuline arendamine 2008 - 2013" teavitusseminari materjalid (18.-19.08.2008)

Thu, 21 Aug 2008 00:00:00 +0300

ESF programmi "Kutsehariduse sisuline arendamine 2008 - 2013" teavitusseminar toimub 18.-19. augustil L��ne- Virumaal

Thu, 14 Aug 2008 00:00:00 +0300

4. juunil k.a. kinnitas haridus- ja teadusminister ESF programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008‑2013”, programmi elluviija on Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus. Programmi eesmärgik on kutseõppe sisu uuendamine, kutseõppe kvaliteedi ja õppija konkurentsivõime tõstmine. Programmi käigus uuendatakse õppekavu ja õppematerjale, koolitatakse nii kutseõpetajaid kui praktikajuhendajaid. Plaanis on välja töötada ja rakendada kutseõppeasutuste riikliku tunnustamise süsteem.

Teavitusseminar programmi käigust ning eesmärkidest toimub 18.-19. augustil 2008.a.

Seminari kava leiab

Poliitikauuringute Keskuse PRAXIS uuring "G�mnaasiumid avalikkuse pilgu all: mille alusel Eesti g�mnaasiume v�rrelda?"

Thu, 21 Aug 2008 00:00:00 +0300

Haridus- ja Teadusministeerium 21.08.2008 Gümnaasiume ei saa hinnata ainult riigieksamite tulemuste põhjal Poliitikauuringute Keskuses PRAXIS valmis uuring "Gümnaasiumid avalikkuse pilgu all". Uuringus analüüsitakse riigieksamite tulemuste kõrval teisi tulemusnäitajaid, mille alusel gümnaasiume omavahel võrrelda. On ju ajakirjanduses kujunenud omamoodi traditsiooniks avaldada suve lõpus riigieksamite tulemuste alusel koostatud koolide pingeridu, milles kõrvutatakse aga võrreldamatuid koole, taandatakse koolide tublidus ühele ainsale tegurile - riigieksamile ning tembeldatakse koolid ühekülgselt "headeks" ja "halbadeks". Tulemuseks on õpilaste valimine, eksamile saatmise piiramine, pettused, õpetajate motivatsiooni vähenemine jne. Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukase hinnangul on ajakirjanduses ilmunud "pingeread" ühekülgsed. "Muidugi on võimalik, et riigieksamite alusel esikümnes olevad koolid on ka igati head koolid, sest neis on toredad õpilased ja head õpetajad. Ometi ei pruugi tagapool olevad koolid olla sugugi halvemad ei oma koolikeskkonna, omanäolisuse ega ka õpetajate taseme poolest. Ainult riigieksamitest rääkimine on pannud pingelisse olukorda meie lapsed ja teinud liiga ka paljudele väga headele koolidele. Tahame koos Õpilaseesinduste Liiduga edaspidi seda vägivalda vähendada," ütles Lukas. Kvalitatiivsest pilootuuringust selgub, et peamised "hea kooli" indikaatorid on meeldiv sisekliima (sh õpilaste ja õpetajate omavahelised head suhted), turvalisus ning kokkuhoidev ja sundimatu õhustik. Keskse elemendi moodustab samuti õpetajaskond. Õpetajate puhul tõstsid uuringu käigus küsitletud õpilased esile omadusi nagu hoolivus ja abivalmidus. Oluliseks peeti seda, et õpetaja leiaks õpilase jaoks aega, samuti oskust õpetada ainet arusaadavalt ja tekitada õpihuvi. Õpetajatele on tähtis enesetäiendus ja erialane arendamine. Selgus ka, et õppetööle avaldavad otsest mõju õppetingimused, s.h koolihoone seisukord, õppetööks vajalik varustus jm. Olulist rolli mängib ka õpilaste-õpetajate suhtarv. Koolide "headuse" üle otsustatakse tihti ka õppeasutuse tulemuste ja saavutuste põhjal. "Heaks" peetakse koole, mis suudavad keskhariduseni aidata võimalikult paljusid õpilasi ning sisendavad tahtmist edasi õppida. Viljandimaal küsitletud sihtrühmade esindajate arvates tuleks koolide võrdlemisel tähelepanu osutada kooli rollile ühiskonnas, s.t mida teevad koolid selleks, et õpilastest kasvaksid tublid ühiskonnaliikmed ja mitmekülgsed isiksused. Gümnaasiumi valikul on määrav ka õppesuundi tutvustav teave, mida koolid võiksid arusaadavalt ja lihtsalt leitavalt esitada. Ministeeriumi üldhariduse osakonna juhataja Tiina Kivirand leiab, et riigieksami tulemuste kõrval ei ole avalikkuse jaoks seni olnud sama tugeva tähendusega indikaatorit. Samas peavad õpilased ja lapsevanemad väga oluliseks ka pehmemaid väärtusi, eelkõige suhteid koolis. Edasise arendustegevuse käigus peaksid veebipõhiselt kättesaadavaks ja täidetavaks saama ühtsed rahuloluküsitlused õpilastele, õpetajatele, lastevanematele. Tulemusnäitajate määratlemisega on tegeletud PRAXISe 2005. aasta uuringus, Tartu Ülikoolis on käimas põhikooli efektiivsuse uuring, 2006. aastal käivitus Haridus- ja Teadusministeeriumis õppeasutuste sisehindamist ning õppeasutuste nõustamissüsteemi toetav projekt „Koolikatsuja“.

Lisainfo: Tiina Kivirand, HTM-i üldhariduse osakonna juhataja tel 5119 285 tiina.kivirand@hm.ee

Struktuur

Tue, 19 Aug 2008 00:00:00 +0300

�petaja l�htetoetuse avaldusi hakkab Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus vastu v�tma 1.septembrist 2008.a.

Mon, 02 Jun 2008 00:00:00 +0300

Avalduse vormi leiab meie kodulehelt alates 1. septembrist 2008.a.

Vene keel v��rkeelena riigieksam 2008

Wed, 28 Nov 2007 00:00:00 +0200

Ülesandetüüpe tutvustava kogumiku kuulamisosa helifailid

Vene keele riigieksam 2008

Mon, 12 Nov 2007 00:00:00 +0200

Info saksa keele �petajatele rahvusvaheliselt tunnustatud keeleeksamitest Fit in Deutsch 1 ja Fit in Deutsch 2

Thu, 14 Aug 2008 00:00:00 +0300

Tänapäeva Euroopa Liidu keelepoliitika soodustab igati keelelist paljusust. Eksamikeskus koostöös Goethe Instituudiga pakub noortele saksa keele õppijatele ning nende õpetajatele võimalust

testida oma (õpilaste) keeleteadmisi;
kõrvutada oma keeleoskustaset teistega;
saada nö. reaalne eksamikogemus.

Rahvusvaheliselt tunnustatud keeleeksam Fit in Deutsch 1 on mõeldud noortele saksa keele õppijatele vanuses 10-15 eluaastat, kes on õppinud saksa keelt vähemalt 110 kuni 130 tundi (� 45 min) ning kelle keeletase on vastavuses Euroopa keeleõppe raamdokumendi A1 tasemega.

Arvestades õpitud tundide mahtu ning eksami eakohasust on keeleeksam Fit in Deutsch 1 sobiv A-võõrkeele õppijatele 5. klassi lõpus ning B-võõrkeele õppijatele 7. klassi lõpetades.

Rahvusvaheliselt tunnustatud keeleeksam Fit in Deutsch 2 on mõeldud noortele saksa keele õppijatele vanuses 12-15 eluaastat, kes on õppinud saksa keelt vähemalt 220 kuni 260 tundi (� 45 min) ning kelle keeletase on vastavuses Euroopa keeleõppe raamdokumendi A2 tasemega.

Arvestades õpitud tundide mahtu ning eksami eakohasust on keeleeksam Fit in Deutsch 2 sobiv sooritamiseks A-võõrkeele õppijatele 7. klassi lõpus ning B-võõrkeele õppijatele 9. klassi lõpetades.

Kõigil asjast huvitatutel palume osaleda saksa keele õpetajate teabepäeval, mis toimub 30. septembril 2008.a. algusega kell 13.00 Riiklikus Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuses aadressil Lõõtsa 4, ruumis 108 .Teabepäeval antakse täpsem ülevaade eksami formaadist, sisulistest nõuetest ning eksami läbiviimise maksumusest. Kõigil huvilistel palume end eelnevalt registreerida ajavahemikus 19.08 - 22.09 e-posti aadressil Katriin.Veskilt@ekk.edu.ee märksõna all ‚saksa k. õpetajate teabepäev’. Kirjas palume ära märkida oma nimi ja kool, kus õpetate.

Seniks sisukat suve lõppu soovidesTeie REKK & TGI

Atesteerimine

Thu, 08 Nov 2007 00:00:00 +0200

Õpetajate atesteerimise eesmärk on toetada pedagoogide arengut ja karjäärivõimalusi, hinnates perioodiliselt õpetaja enese- ja välishindamise kaudu tema töö tulemuslikkust ja vastavust ametijärgule esitatavatele nõuetele. Atesteerimisel omistatakse õpetajale kas noorempedagoogi, pedagoogi, vanempedagoogi või pedagoog-metoodiku ametijärk. Atesteeritavale omistatakse üks ametijärk, mis kehtib kõikides õppeasutustes.

Lisainfo: Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus, õpetajaosakond, tel 735 0503

Lõõtsa 4, 11415 Tallinn

info@ekk.edu.ee

Dokumentide v�imalikud vormid

Thu, 01 Nov 2007 00:00:00 +0200

Vormid õppeasutustele

Taotluse vorm sisehindamise nõustamiseks
Sisehindamise aruande näidisvorm

Vormid nõunikule

Nõustamise eeltagasiside vormid
- koolieelsele lasteasutsele
- lasteaed-algkoolile
- üldharidus- ja kutsekoolile
Nõustamise tagasiside vormid
- koolieelsele lasteasutsele
- lasteaed-algkoolile
- üldharidus- ja kutsekoolile

Kutse�ppeasutuse l�pudokumendi duplikaat

Thu, 25 Oct 2007 00:00:00 +0300

Duplikaadi taotlemine

Lõputunnistuse või hinnetelehe omanik saab taotleda duplikaadi väljastamist, kui:

1) algdokumendi tekst on muutunud raskesti loetavaks;

2) vähemalt üks täht algdokumendi tekstis on muutunud mitteloetavaks;

3) tuvastatakse algdokumendi vormistamise ebatäpsus või algdokumendile kantud andmete ebaõigsus;

4) algdokument on hävinud, kadunud või ära varastatud;

5) algdokument on legaliseeritud või kinnitatud tunnistusega (apostille’ga) õigusaktides sätestatud korras.

Duplikaadi taotleja esitab põhjendatud taotluse:

1) kooli direktorile;

2) kooli õigusjärglasele, kui kooli ümberkorraldamisel või tema tegevuse lõppemisel on dokumendid õigusjärglasele üle antud;

3) haridus- ja teadusministrile, kui kooli tegevus on lõppenud ning kooli dokumendid on üle antud Haridus- ja Teadusministeeriumisse.

Duplikaadi taotluse tuleb lisada algdokument, kui see on olemas, kuid rikutud. Algdokument edastatakse REKKi hävitamiseks peale duplikaadi väljastamist või sügisel koos lõpudokumentide aruande ja muude rikutud lõpudokumentidega.

Duplikaadi väljaandmine

1) Otsuse duplikaadi väljaandmise kohta teeb taotluse saaja kahe nädala jooksul duplikaadi taotluse saamise päevast arvates.

2) Otsus duplikaadi väljaandmise ja algdokumendi kehtetuks tunnistamise kohta vormistatakse õppeasutuse juhi käskkirjaga ning juhul, kui kooli tegevus on lõpetatud ja tal puudub õigusjärglane, siis haridus- ja teadusministri käskkirjaga.

3) Otsuse algdokumendi kehtetuks tunnistamise kohta teeb kool teatavaks ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.

4) Algdokumenti ei tunnistata kehtetuks, kui algdokument on legaliseeritud või kinnitatud tunnistusega (apostille´ga).

Andmed duplikaadi väljaandmise kohta registreeritakse.

Algdokumendi kehtetuks tunnistamisest teatamise kulud katab duplikaadi väljaandja poolt määratud summa ulatuses duplikaadi taotleja, v.a juhul, kui algdokument oli vormistatud ebatäpselt või ebaõigelt.

Duplikaat väljastatakse selle taotlejale või volitatud isikule kirjaliku volituse alusel allkirja vastu.

Duplikaadil on algdokumendiga võrdne juriidiline jõud

Kui duplikaadi väljaandmiseks ei ole säilinud täielikke andmeid, kuid olemasolevate andmete põhjal on võimalik kindlaks teha, et taotleja on kooli lõpetanud, väljastab kooli direktor taotlejale tõendi, millele on märgitud:

1) kooli lõpetanud isiku nimi;

2) kooli lõpetanud isiku isikukood, selle puudumisel sünniaeg;

3) õppekava nimetus, millel isik õppis;

4) kooli nimi, mille isik lõpetas;

5) kooli lõpetamise kuupäev;

6) tõendi väljaandja allkiri;

7) tõendi väljaandmise kuupäev.

Tõend kinnitatakse kooli pitseriga.

Duplikaadi väljaandmisest keeldumine

Duplikaadi väljaandmisest keeldutakse, kui ilmneb, et:

1) duplikaadi taotleja on esitanud tahtlikult valeandmeid;

2) puuduvad arhiivimaterjalid algdokumendi väljaandmise kohta;

3) ei esine õigusaktidega kehtestatud duplikaadi väljaandmise aluseid.

Duplikaadi väljaandmisest keeldumine vormistatakse kooli juhi käskkirjaga ning juhul, kui kooli tegevus on lõpetatud ja tal puudub õigusjärglane, siis haridus- ja teadusministri käskkirjaga. Käskkiri tehakse duplikaadi taotlejale kirjalikult teatavaks viie tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates.

Duplikaadi vormistamine

Alates 1. jaanuarist 2006. a õppima asunud õpilastele väljastatav duplikaat vormistatakse duplikaadi väljaandmise ajal kehtival lõputunnistuse või hinnetelehe plangil, mille paremasse ülanurka kannab lõputunnistust või hinnetelehte väljaandev asutus sõna «DUPLIKAAT».

Enne 2006. aastat õppima asunud õpilastele väljastatav lõputunnistuse duplikaat vormistatakse trükikojas valmistatud A4-formaadis turvaelementide ja taustmustriga duplikaadi plangile, kuhu trükikojas on trükitud sõnad «EESTI VABARIIK», suur riigivapp, sõnad «KUTSEÕPPEASUTUSE LÕPUTUNNISTUS», selle alla sõna «DUPLIKAAT» ning duplikaadi seeria ja number ning sellele järgnev duplikaadi vormistamist hõlbustav eeltäidetud osa. Duplikaadi plankidel on ühtne seeriatähis ja kuuekohaline number, mis on duplikaadi järjekorranumber. Kooli lõputunnistuse duplikaadi plangi seeriatähis on «KD». Lõputunnistuse duplikaadi põhivärv on hall.

Duplikaadile kantakse algdokumendi tekst samas keeles, mis oli algdokumendil, ning kuupäev. Duplikaat vormistatakse õppekaardi sissekannete alusel. Duplikaadile ei kanta algdokumendi numbrit, allakirjutanud isikute nimesid ega uusi andmeid.

Duplikaat kinnitatakse kooli direktori allkirja või haridus- ja teadusministri poolt volitatud ametiisiku allkirja ning duplikaadi väljaandnud asutuse pitseriga.

Ümberkorraldatud või tegevuse lõpetanud kooli lõputunnistuse ja hinnetelehe duplikaadile märgitakse lõputunnistuse väljaandnud kooli nimi, mida kasutati siis, kui duplikaadi taotleja kooli lõpetas.

Uue duplikaadi väljaandmine

Duplikaadi omanik võib taotleda uue duplikaadi väljaandmist. Uue duplikaadi väljaandmisel järgitakse duplikaadi väljaandmise korda, välja arvatud nõuet avaldada algdokumendi kehtetuks tunnistamise otsus Ametlikes Teadaannetes.

Sisehindamisalane teavitust��

Tue, 29 Apr 2008 00:00:00 +0300

Teabepäevade sihtgrupp on koolieelsete lasteasutuste, üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuste meeskonnad ( asutusest kuni 3 inimest), kes tegelevad asutuses sisehindamisega, ning õppeasutuste pidaja esindajad. Teabepäev kestab orienteeruvalt 3 astronoomilist tundi: 2 tundi loengut, 30 minutit küsimusteks ja 30 minutit kogemuste jagamiseks.

Lähiaja teabepäevad:

24.04.2008 Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus - 2008 aasta nõustamist taotlenud õppeasutustele ( Koolikatsuja 2006+ projektivälised asutused) ja nende pidajatele.

29.04.2008 Tartu Maavalitsus - Tartumaa koolide õppealajuhatajad.

23.05.2008 Hiiu Maavalitsus - koolide direktorid ja lasteasutuste juhatajad.

Teabepäevadele ootama ka pidajate esindajaid.

Teabepäevade osas võib kokku leppida.

Marika Pettai Sigrit Lilleste 7350 751 53494431 7350 750 marika.pettai@ekk.edu.ee sigrit.lilleste@ekk.edu.ee