Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse RSS voog

�leriigiline GLOBE`i uurimist��de konverents toimub 19. -20. septembril Tallinna Reaalkoolis

Tue, 02 Sep 2008 00:00:00 +0300

19. – 20. septembril 2008. a. algusega kell 11.00 toimub Tallinna Reaalkoolis üleriigiline Globe´i keskkonna-alaste uurimistööde konverents.Konverentsile on kutsutud kõik üleriigilisele Globe´i keskkonna-alaste uurimistööde konkursile tööd esitanud autorid ja tööde juhendajad. Konkursile laekus 31 uurimistööd 15-st erinevast koolist. Uurimistöid kirjutas 47 õpilast ja 24 juhendajat. Tööde autorid tutvustavad oma uurimistöid ja parimaid töid tunnustatakse.Konverents on avatud kõigile keskkonna-alaste uurimistööde huvilistele. Konverentsi korraldamist rahastab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus ning on osalejatele tasuta.

Lisainfot saab telefonil 56 918 715, registreerimine e-posti aadressil real@real.edu.ee Konkursi tulemused: http://www.ekk.edu.ee/96413

Konverentsi päevakava leiate www.real.edu.ee

Poliitikauuringute Keskuse PRAXIS uuring "G�mnaasiumid avalikkuse pilgu all: mille alusel Eesti g�mnaasiume v�rrelda?"

Thu, 21 Aug 2008 00:00:00 +0300

Haridus- ja Teadusministeerium 21.08.2008 Gümnaasiume ei saa hinnata ainult riigieksamite tulemuste põhjal Poliitikauuringute Keskuses PRAXIS valmis uuring "Gümnaasiumid avalikkuse pilgu all". Uuringus analüüsitakse riigieksamite tulemuste kõrval teisi tulemusnäitajaid, mille alusel gümnaasiume omavahel võrrelda. On ju ajakirjanduses kujunenud omamoodi traditsiooniks avaldada suve lõpus riigieksamite tulemuste alusel koostatud koolide pingeridu, milles kõrvutatakse aga võrreldamatuid koole, taandatakse koolide tublidus ühele ainsale tegurile - riigieksamile ning tembeldatakse koolid ühekülgselt "headeks" ja "halbadeks". Tulemuseks on õpilaste valimine, eksamile saatmise piiramine, pettused, õpetajate motivatsiooni vähenemine jne. Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukase hinnangul on ajakirjanduses ilmunud "pingeread" ühekülgsed. "Muidugi on võimalik, et riigieksamite alusel esikümnes olevad koolid on ka igati head koolid, sest neis on toredad õpilased ja head õpetajad. Ometi ei pruugi tagapool olevad koolid olla sugugi halvemad ei oma koolikeskkonna, omanäolisuse ega ka õpetajate taseme poolest. Ainult riigieksamitest rääkimine on pannud pingelisse olukorda meie lapsed ja teinud liiga ka paljudele väga headele koolidele. Tahame koos Õpilaseesinduste Liiduga edaspidi seda vägivalda vähendada," ütles Lukas. Kvalitatiivsest pilootuuringust selgub, et peamised "hea kooli" indikaatorid on meeldiv sisekliima (sh õpilaste ja õpetajate omavahelised head suhted), turvalisus ning kokkuhoidev ja sundimatu õhustik. Keskse elemendi moodustab samuti õpetajaskond. Õpetajate puhul tõstsid uuringu käigus küsitletud õpilased esile omadusi nagu hoolivus ja abivalmidus. Oluliseks peeti seda, et õpetaja leiaks õpilase jaoks aega, samuti oskust õpetada ainet arusaadavalt ja tekitada õpihuvi. Õpetajatele on tähtis enesetäiendus ja erialane arendamine. Selgus ka, et õppetööle avaldavad otsest mõju õppetingimused, s.h koolihoone seisukord, õppetööks vajalik varustus jm. Olulist rolli mängib ka õpilaste-õpetajate suhtarv. Koolide "headuse" üle otsustatakse tihti ka õppeasutuse tulemuste ja saavutuste põhjal. "Heaks" peetakse koole, mis suudavad keskhariduseni aidata võimalikult paljusid õpilasi ning sisendavad tahtmist edasi õppida. Viljandimaal küsitletud sihtrühmade esindajate arvates tuleks koolide võrdlemisel tähelepanu osutada kooli rollile ühiskonnas, s.t mida teevad koolid selleks, et õpilastest kasvaksid tublid ühiskonnaliikmed ja mitmekülgsed isiksused. Gümnaasiumi valikul on määrav ka õppesuundi tutvustav teave, mida koolid võiksid arusaadavalt ja lihtsalt leitavalt esitada. Ministeeriumi üldhariduse osakonna juhataja Tiina Kivirand leiab, et riigieksami tulemuste kõrval ei ole avalikkuse jaoks seni olnud sama tugeva tähendusega indikaatorit. Samas peavad õpilased ja lapsevanemad väga oluliseks ka pehmemaid väärtusi, eelkõige suhteid koolis. Edasise arendustegevuse käigus peaksid veebipõhiselt kättesaadavaks ja täidetavaks saama ühtsed rahuloluküsitlused õpilastele, õpetajatele, lastevanematele. Tulemusnäitajate määratlemisega on tegeletud PRAXISe 2005. aasta uuringus, Tartu Ülikoolis on käimas põhikooli efektiivsuse uuring, 2006. aastal käivitus Haridus- ja Teadusministeeriumis õppeasutuste sisehindamist ning õppeasutuste nõustamissüsteemi toetav projekt „Koolikatsuja“.

Lisainfo: Tiina Kivirand, HTM-i üldhariduse osakonna juhataja tel 5119 285 tiina.kivirand@hm.ee

ESF programmi "Kutsehariduse sisuline arendamine 2008 - 2013" teavitusseminar toimub 18.-19. augustil L��ne- Virumaal

Thu, 14 Aug 2008 00:00:00 +0300

4. juunil k.a. kinnitas haridus- ja teadusminister ESF programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008‑2013”, programmi elluviija on Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus. Programmi eesmärgik on kutseõppe sisu uuendamine, kutseõppe kvaliteedi ja õppija konkurentsivõime tõstmine. Programmi käigus uuendatakse õppekavu ja õppematerjale, koolitatakse nii kutseõpetajaid kui praktikajuhendajaid. Plaanis on välja töötada ja rakendada kutseõppeasutuste riikliku tunnustamise süsteem.

Teavitusseminar programmi käigust ning eesmärkidest toimub 18.-19. augustil 2008.a.

Seminari kava leiab

Info saksa keele �petajatele rahvusvaheliselt tunnustatud keeleeksamitest Fit in Deutsch 1 ja Fit in Deutsch 2

Thu, 14 Aug 2008 00:00:00 +0300

Tänapäeva Euroopa Liidu keelepoliitika soodustab igati keelelist paljusust. Eksamikeskus koostöös Goethe Instituudiga pakub noortele saksa keele õppijatele ning nende õpetajatele võimalust

testida oma (õpilaste) keeleteadmisi;
kõrvutada oma keeleoskustaset teistega;
saada nö. reaalne eksamikogemus.

Rahvusvaheliselt tunnustatud keeleeksam Fit in Deutsch 1 on mõeldud noortele saksa keele õppijatele vanuses 10-15 eluaastat, kes on õppinud saksa keelt vähemalt 110 kuni 130 tundi (� 45 min) ning kelle keeletase on vastavuses Euroopa keeleõppe raamdokumendi A1 tasemega.

Arvestades õpitud tundide mahtu ning eksami eakohasust on keeleeksam Fit in Deutsch 1 sobiv A-võõrkeele õppijatele 5. klassi lõpus ning B-võõrkeele õppijatele 7. klassi lõpetades.

Rahvusvaheliselt tunnustatud keeleeksam Fit in Deutsch 2 on mõeldud noortele saksa keele õppijatele vanuses 12-15 eluaastat, kes on õppinud saksa keelt vähemalt 220 kuni 260 tundi (� 45 min) ning kelle keeletase on vastavuses Euroopa keeleõppe raamdokumendi A2 tasemega.

Arvestades õpitud tundide mahtu ning eksami eakohasust on keeleeksam Fit in Deutsch 2 sobiv sooritamiseks A-võõrkeele õppijatele 7. klassi lõpus ning B-võõrkeele õppijatele 9. klassi lõpetades.

Kõigil asjast huvitatutel palume osaleda saksa keele õpetajate teabepäeval, mis toimub 30. septembril 2008.a. algusega kell 13.00 Riiklikus Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuses aadressil Lõõtsa 4, ruumis 108 .Teabepäeval antakse täpsem ülevaade eksami formaadist, sisulistest nõuetest ning eksami läbiviimise maksumusest. Kõigil huvilistel palume end eelnevalt registreerida ajavahemikus 19.08 - 22.09 e-posti aadressil Katriin.Veskilt@ekk.edu.ee märksõna all ‚saksa k. õpetajate teabepäev’. Kirjas palume ära märkida oma nimi ja kool, kus õpetate.

Seniks sisukat suve lõppu soovidesTeie REKK & TGI

Kutse�ppeasutused on esmakordselt liitunud sisseastumise infos�steemiga (SAIS)

Mon, 30 Jun 2008 00:00:00 +0300

Alates käesolevast suvest saavad ka kutseõppeasutustesse astujad avalduse esitada Internetis sisseastumise infosüsteemi SAIS (www.sais.ee) vahendusel. Seni oli teenus kättesaadav üksnes kõrgkoolidesse pürgijatele. 2005. aastal loodud sisseastumise infosüsteemiga SAIS on praeguseks liitunud 9 kutseõppeasutust ja 18 kõrgkooli. Esimesed liitujad kutseõppeasutuste seast on Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool, Haapsalu Kutsehariduskeskus, Kuressaare Ametikool, Narva Kutseõppekeskus, Paide Kutsekeskkool, Tallinna Majanduskool, Tallinna Polütehnikum, Tallinna Teeninduskool, Tallinna Transpordikool. Tallinna Teeninduskooli õppeprorektori Raino Libliku sõnul loob SAIS-iga liitumine õpilastele paindlikumad sisseastumisvõimalused ka kutseõppes, liitumine aitab täpsusta ja korrastada kooli vastuvõtutingimusi ning annab parema ülevaate õpilaste liikumisest. ”Loomulikult on veel palju arendada ja selgitada, aga esimene samm tuleb teha, et pidevalt muutuvas ühiskonnas olla konkurentsivõimeline ," ütles Raino Liblik. SAIS on veebipõhine tsentraalne infosüsteem, mis hõlbustab oluliselt sisseastumisavalduste esitamist ja menetlemist. SAIS aitab korraldada ka ülejäänud protsessi kuni kooli sissesaamiseni, sh teadete vahendamist õppurikandidaadi ja kooli vahel, õppekoha vastuvõtmist või sellest äraütlemist, pingeridade jälgimist ja palju muud. SAIS-i saab sisse logida ID-kaardi abil või internetipankade paroole kasutades. SAIS on seotud riiklike andmekogudega ning andmete olemasolu korral pole vaja eraldi tõendada senist haridusteed, riigieksamite hindeid, varasemaid kõrgkooli lõpuhindeid jms. Kõik SAIS-i kaudu esitatavad andmed ja avaldused on võrdväärsed paberil või muul moel esitatuga. SAIS -i kaudu saavad kõik soovijad koondatud infot õppekavade ja konkursside kohta ning jälgida avalduste laekumist päevade lõikes. SAIS-i loomist alustati 2003. aastal Tiigriülikooli programmi raames Eesti Infotehnoloogia Sihtasutuse juhtimisel. SAIS- i juhib SAIS konsortsium, kuhu kuuluvad SAIS-ga liitunud koolid ning Haridus- ja Teadusministeerium. SAIS -i haldaja on Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus. 2007. aastal sõlmiti koostööleping SEB ja Hansapangaga, koostöö andis muuhulgas võimaluse arendada SAIS ka kutseõppeasutuste jaoks sobilikuks. Lisainformatsioon: Liivia Mahlapuu SAIS - i projektijuht 735 0575 liivia.mahlapuu@sais.ee

Riigieksamite esialgsed tulemused 2008

Fri, 20 Jun 2008 00:00:00 +0300

20. juuni 2008. a

Statistiliste näitajate uurimisel tuleb arvestada, et

riigieksamikirjand on kohustuslik eksam, teised aga valikeksamid;
õppeained on oma sisu ja mahu poolest erinevad;
eksaminandide arv on erinevate ainete lõikes erinev;
eksaminandide kontingendid on erinevate ainete lõikes erinevad.

Kõik eksaminandid

	Eksaminande	Keskmine	St hälve	Üle 90p	100p	min	max	Üle 90p (%)
Ajalugu	2220	60.7	19.5	97	0	2	99	4.4
Bioloogia	3231	60.9	18.8	111	0	1	98	3.4
Eesti keel (kirjand)	10154	57.7	20.9	575	82	0	100	5.7
Füüsika	712	63.1	21.2	62	1	11	100	8.7
Geograafia	7162	53.8	16.4	16	0	7	95	0.2
Inglise keel	9293	67.6	15.3	489	0	12	99	5.3
Keemia	2000	65.5	19.4	189	5	6	100	9.4
Matemaatika	4690	58.2	22.4	282	40	0	100	6.0
Prantsuse keel	58	77.2	12.8	12	0	48	95	20.7
Riigikeel	4263	56.0	23.6	300	6	5	100	7.0
Saksa keel	566	74.2	16.2	89	1	21	100	15.7
Vene keel (kirjand)	3028	57.0	19.3	111	8	6	100	3.7
Vene keel võõrkeelena	435	73.9	17.4	78	0	12	97	17.9
Ühiskonnaõpetus	5688	63.8	13.6	50	0	15	99	0.9

Sealhulgas ainult gümnasistid

Eksaminande Keskmine St hälve Alla 20p Üle 90p 100p min max Alla 20p (%) Üle 90p (%)

Ajalugu 2079 61.9 18.8 35 96 0 5 99 1.7 4.6

Bioloogia 2963 62.7 17.9 14 110 0 1 98 0.5 3.7

Eesti keel (kirjand) 8865 60.2 20.1 150 568 82 0 100 1.7 6.4

Füüsika 671 64.8 20.2 4 62 1 18 100 0.6 9.2

Geograafia 6520 55.3 15.8 71 16 0 7 95 1.1 0.2

Inglise keel 8578 68.4 14.9 4 480 0 15 99 0.0 5.6

Keemia 1950 66.2 18.8 8 189 5 12 100 0.4 9.7

Matemaatika 4376 60.6 20.6 102 282 40 3 100 2.3 6.4

Prantsuse keel 57 77.3 12.8 0 12 0 48 95 0.0 21.1

Riigikeel 2656 67.1 19.1 6 289 6 13 100 0.2 10.9

Saksa keel 548 74.7 15.8 0 89 1 31 100 0.0 16.2

Vene keel (kirjand) 2667 58.7 18.9 25 108 8 9 100 0.9 4.0

Vene keel võõrkeelena 321 79.0 14.2 0 75 0 30 97 0.0 23.4

Ühiskonnaõpetus 4817 65.7 12.7 2 50 0 17 99 0.0 1.0

	Eksaminande	Keskmine	St hälve	Alla 20p	Üle 90p	100p	min	max	Alla 20p (%)	Üle 90p (%)
Ajalugu	2079	61.9	18.8	35	96	0	5	99	1.7	4.6
Bioloogia	2963	62.7	17.9	14	110	0	1	98	0.5	3.7
Eesti keel (kirjand)	8865	60.2	20.1	150	568	82	0	100	1.7	6.4
Füüsika	671	64.8	20.2	4	62	1	18	100	0.6	9.2
Geograafia	6520	55.3	15.8	71	16	0	7	95	1.1	0.2
Inglise keel	8578	68.4	14.9	4	480	0	15	99	0.0	5.6
Keemia	1950	66.2	18.8	8	189	5	12	100	0.4	9.7
Matemaatika	4376	60.6	20.6	102	282	40	3	100	2.3	6.4
Prantsuse keel	57	77.3	12.8	0	12	0	48	95	0.0	21.1
Riigikeel	2656	67.1	19.1	6	289	6	13	100	0.2	10.9
Saksa keel	548	74.7	15.8	0	89	1	31	100	0.0	16.2
Vene keel (kirjand)	2667	58.7	18.9	25	108	8	9	100	0.9	4.0
Vene keel võõrkeelena	321	79.0	14.2	0	75	0	30	97	0.0	23.4
Ühiskonnaõpetus	4817	65.7	12.7	2	50	0	17	99	0.0	1.0