Rahvusvähemused ja rahvuskultuur Eestis

Perioodil pärast taasiseseisvumist on eestlased senisest Nõukogude Liidu rahvusvähemusest muutunud suureks kõrvutatuna Eestis elavate teiste rahvuste esindajatega. Samas kui enne II maailmasõda oli Eesti etniliselt võrdlemisi homogeenne riik – eestlased moodustasid Eesti rahvastikust 88%, siis 2006. aastal elas Eestis Statistikaameti andmeil 68,6% eestlasi ja 31,4% muude rahvuste esindajaid. 

Enim oli venelasi (25,7%), ukrainlasi (2,1%), valgevenelasi (1,2%) ning soomlasi (0,8%). Kokku on Eestis esindatud üle 120 erineva rahvuse. Eesti keel on emakeeleks 67,2% alalisel elanikul. Seega nii rahvuse kui ka emakeele järgi moodustavad muulased Eesti elanikest ühe kolmandiku.

Osa neist rahvusvähemustest on koondunud mittetulundusühingute vormis tegutsevatesse kultuuriseltsidesse. Tänaseks on peale ingerisoomlaste ka eestirootslased organiseerunud vastavalt kultuurautonoomia seadusele, mis annab etno-kultuurilisele vähemusgrupile juriidilise staatuse otsesuheteks riigiga ja ühtlasi ka õiguse taotleda toetust oma tegevuseks riigieelarvest.  

Ülejäänud rahvuskultuuriseltsid on enamikus koondunud 7 rahvuskultuuriseltside liitu ja ühendusse:

• Rahvusvaheline Rahvuskultuuride Ühenduste Liit "LÜÜRA" (31 seltsi);
• Eestimaa Rahvuste Ühendus (20 seltsi);
• Slaavi Haridus- ja Heategevusühingute Liit Eestis (42 seltsi ja 33 kollektiivi);
• Ida-Virumaal tegutsevate rahvuskultuuriseltside katusorganisatsioon Ida-Virumaa Rahvuskultuuriseltside Ümarlaud (18 seltsi);
• Vene Rahvuskultuuriliste Organisatsioonide Ühendus Eestis (30 seltsi);
• Eesti Ukrainlaste Kongress (10 seltsi) ning
• Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis (9 seltsi).

Kuid on ka rahvuskultuuriseltse, kes tegutsevad väljaspool ühendusi ja liite.

Riiklik programm „Integratsioon Eesti ühiskonnas 2000-2007“ sisaldab omaette alamprogrammi, mis on pühendatud etniliste vähemuste haridusele ja kultuurile. Integratsiooni Sihtasutus toetab riiklikus programmis kirjeldatud tegevusi läbi projektikonkursside.

Igal aastal toetatakse rahvuskultuuriseltside esitatud projekte, mis lisaks oma kultuuri edendamisele tutvustavad seda ka eestlastele. Oma kultuuri tutvustamiseks valitakse erinevaid viise - toimuvad avalikud üritused, loengud, näitused ja seminarid, valmistatakse saateid ja infovoldikuid, avatakse veebilehekülgi. Läbi nende tegevuste muutub Eesti ühiskond teadlikumaks kultuurierinevustest ja muutub tolerantsemaks eri kultuuride suhtes. 

Lisaks rahvuskultuuride tegevuse toetamiseks on Integratsiooni Sihtasutus läbi viinud ka tegevusi, mis on suunatud eestlastele eesmärgiga teadvustada etniliste vähemuste olemasolu ja tutvustada nende kultuuri, keelt ja traditsioone.

Välja on hakatud andma sarja „Rahvused Eestis”. Sarja vihikutena ilmuvad eri rahvusi tutvustavad trükised, mis saadetakse kõikidesse Eesti koolidesse. 2005.a. aprillis ilmus esimene vihik „Rahvused Eestis. Leedulased”, koostaja Cecilija Rasa Unt, toimetaja Ita Serman. Vihik annab ülevaate leedulaste ajaloost, rahvussümbolitest, loodusest ja leedulastest endist - millised nad on. Samuti saab vihikust teda leedulaste kohta Eestis ja mujal maailmas. 2006. aastal ilmus kasahhe tutvustav materjal „Rahvused Eestis. Kasahhid“ , koostaja Alija Abdvahitova ja toimetaja Ita Serman ning 2007. aastal ilmus venelasi tutvustav materjal „Rahvused Eestis. Venelased“, koostaja Roman Ljagu ja toimetaja Ita Serman.

Nimetatud materjalid on mõeldud kasutamiseks põhikoolis ja trükised on jõudnud ka igasse Eestimaa kooli. 2007. aastal ilmuvad samas sarjas veel aserite ja usbekkide raamatud.

Eestimaa Rahvuste Ühenduse eestvõttel ja Rahvastikuministri büroo toetusel teostati koostöös ETV ja Integratsiooni Sihtasutusega projekt, mille tulemusena valmis 20-osaline Eesti rahvusvähemusi tutvustav telesari „Etnomosaiik". Projekti alustati 2004. aastal, mil esimese etapina valmis 9 filmi (Etnomosaiik I), 2005. aastal valmis 6 filmi (Etnomosaiik II) ning 2007. aastal valmis 5 filmi (Etnomosaiik III). Kokku valmis 20 lühifilmi, mis esmakordselt laialdasemalt jäädvustavad Eesti rahvusvähemuste ajalugu, kultuuri- ja hariduselu ning igapäevaseid töid ja tegemisi. Lühifilmide videokassetid saadeti kõikidesse Eestimaa koolidesse, kus nad leiavad kasutust õppematerjalina.  

Toetatud projektid