Täiskasvanute keeleõpe

Viimastel aastatel on muukeelse elanikkonna huvi eesti keele õppimise vastu tõusnud ja keeleoskus paranenud. Noorte mitte-eestlaste eesti keele oskus on täiskasvanutega võrreldes oluliselt parem. Kui 1989. aastal oli mitte-eestlaste seas eesti keele oskus 14% (sealhulgas venelaste seas 17%, tänu ajaloolisele vene vähemusele), siis 1999.aastal pidas end eesti keele oskajaks 67% täiskasvanutest ja 92% noortest. Siiski on eesti keele oskus just täiskasvanud muukeelse elanikkonna hulgas ebapiisav konkureerimaks võrdsetel alustel eestlastega tööturul ning üldiseks igapäevaseks toimetulekuks.

Riiklik integratsiooniprogramm seab täiskasvanute keeleõppe alamprogrammi eesmärgiks tingimuste loomine täiskasvanud inimestele eesti keele oskuse parandamiseks ja sotsiokultuurilise pädevuse tõstmiseks. Selle eesmärgi saavutamiseks on läbi viidud järgmised suuremahulised programmid:

• Keeleõppekulude tagasimaksmise projekt Interest (1999-2005);
• Tööalane eesti keele õpetus politseiametnikele, päästetöötajatele, vanglaametnikele, meditsiinipersonalile, muukeelsete koolide pedagoogidele ja töötutele (1999-2004);
• Tööjõulähetused eesti keele õppe eesmärgil kohalike omavalitsuste töötajatele, politseiteenistujatele ja päästetöötajatele (2000-2008).