» Tähelepanu, korduveksamitele registreerijad: riigieksamisüsteem muutub paindlikumaks!

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas allkirjastas eile määruse, mis muudab riigieksamisüsteemi paindlikumaks spetsiifiliste õpiraskustega õpilastele. Tegemist on haridusministri 24. detsembri 2001. a määruse nr 75 „Põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite korraldamise ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise tingimused ja kord” muutmisega.

 

Gümnaasiumilõpetaja, kellel esineb spetsiifiline õigekirjahäire (düsgraaf) ning kes sooritas mõnel eelneval aastal kohustusliku riigieksami (eesti keel, vene keel või eesti keel teise keelena) mitterahuldavalt ehk kelle eksamitulemus on  jäänud alla 20 punkti,  saab nüüd kooli lõpetamiseks selle eksami asemel valida  mõne teise riigieksami.

Samuti saab gümnaasiumilõpetaja, kes on sooritanud ühe ja sama õppeaine riigieksami kahel või enamal korral mitterahuldavalt, selle eksami asemel valida sooritamiseks mõne teise riigieksami.  Näiteks kui gümnaasiumilõpetaja valis 2005.aastal matemaatika riigieksami ja ei sooritanud seda ning korduveksam ebaõnnestus ka järgnevatel aastatel, siis võib ta nüüd kooli lõpetamiseks valida mõne teise riigieksami.

See võimalus kehtib ka kohustuslike riigieksamite kohta.

 

Koolidel palume võimaluse korral edastada eespool toodud info õpilastele, kes on teatanud oma soovist teha 2008. aastal korduvaid riigieksameid konkreetse  kooli juures ning vajadusel võimaldada neil oma valikut muuta. Õpilastel on õigus oma eksamivalikuid muuta kuni 21. jaanuarini (20.01 on tänavu pühapäev).

 

Haridus- ja teadusministri 24.12.2001 määruse nr 75   muudatused täpses sõnastuses:

 

1) paragrahvi 14 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kõigile gümnaasiumilõpetajatele on kohustuslik eesti keele (eesti õppekeelega koolis) või eesti keele kui teise keele (muu õppekeelega koolis) riigieksam, välja arvatud § 23 lõigetes 3¹ ja  5 nimetatud gümnaasiumilõpetajatel.”;

 

2) paragrahvi 23 täiendatakse lõikega 3¹  järgmises sõnastuses:

„(3¹) Gümnaasiumiõpilane, kellel esineb spetsiifiline õigekirjahäire (düsgraaf) ning kes sooritas § 14 lõikes 3  nimetatud kohustusliku riigieksami mitterahuldavalt, saab selle eksami asemel valida sooritamiseks mõne teise riigieksami.”;

 

3) paragrahvi 23 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Gümnaasiumiõpilane, kes sooritas ühes õppeaines (sealhulgas § 14 lõikes 3 nimetatud kohustusliku eksami) riigieksami kahel korral mitterahuldavalt, saab selle eksami asemel valida sooritamiseks mõne teise riigieksami.”.

 

 

 

Lisainfo:

 

Kõikide hariduslike erivajaduste, sh düsgraafia  puhul on koolil võimalik taotleda õpilasele eritingimustel riigieksami sooritamist, vt täpsemalt  siit . Düsgraafia puhul tähendab eritingimustel riigieksami sooritamine eksamitöö diferentseeritud hindamist, et häälikupikkuse kuulmisega seotud vigu sõna veaohtlikus kohas ei arvestata (nt homme – home, kodu-kotu jne), kõik teised vead lähevad tavapärase arvestuse järgi (nt kokku-lahku kirjutamine, suur algustäht, interpunktsioon, sõnade järjekord, sisu, stiil jne). Gümnaasiumiõpilane, kelle düsgraafia on nii sügav, et hoolimata diferentseeritud hindamisest, ta ei ole sooritanud emakeele või eesti keel teise keelena riigieksamit 20 punktile, võib järgmistel aastatel valida riigieksami mõnes muus õppeaines.