» Autoerialade riiklik õppekava

Autoerialade riiklik õppekava (Haridus- ja teadusministri 12. jaanuari 2007. a määrus nr 8)

Autotehniku ja autodiagnostiku erialade üld- ja põhiõpingute õppematerjalide kaardistus vastavalt autotehniku ja autodiagnostiku erialade riiklikule õppekavale

Riikliku õppekava eesmärk on kehtestada kutseõppe kohustuslik sisu autotehniku, autoplekksepa, automaalri ja autodiagnostiku erialadel tagades seeläbi õppijatele võrdsed võimalused nii kooliti kui regiooniti avatud tööturule sisenemiseks.
Kutseõppe kohustuslikud sisud on välja töötatud lähtuvalt kutsestandardites fikseeritud kutseoskusnõuetest, kutseharidussüsteemi arengukavas esitatud väärtussüsteemist ning kutseõppe eesmärkidest ja ülesannetest.
Riikliku õppekavaga fikseeritakse erialade autotehnik, autoplekksepp, automaaler ja autodiagnostik kutseõppe kogumaht, määratletakse õppe kohustuslikud moodulid, kehtestatakse ühtsed nõuded praktikale ja erialaste õpingute lõpetamisele. Õppesisude kohustuslike moodulite nimetused, mahud ja oodatavate õpitulemuste kaudu esitatud lühikirjeldused on esitatud määruse lisas 1. Praktikate lühikirjeldused autotehniku, autoplekksepa, automaalri ja autodiagnostiku erialadel on esitatud määruse lisas 2. Lõpueksamite kirjeldused autotehniku, autoplekksepa, automaalri ja autodiagnostiku erialadel on esitatud määruse lisas 3.

Kooli õppekavad tuleb viia riikliku õppekavaga vastavusse kuue kuu jooksul pärast riikliku õppekava jõustumist. Vastavalt kutseõppeasutuse seaduse § 37 lõikele 11 võib kool kohaldada õppekavu ka varem vastuvõetud õppijatele.

Koolid koostavad riikliku õppekava alusel kooli õppekavad iga õpetatava eriala- ja kutseõppeliigi jaoks, võttes aluseks riiklikus õppekavas esitatud kohustusliku õppe sisu (üld- ja põhioskuste moodulid) ning lisades valikõpingute moodulid Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2006. a määruses nr 90 „Kutseharidusstandard” esitatud nõuete põhjal. Riiklikus õppekavas esitatud moodulite alusel on koolil võimalik koostada õppekava kutsestandardiga määratletud osaoskuste omandamiseks ning korraldada täiskasvanute täiendus- ja ümberõpet.

Määrused on ette valmistanud Haridus- ja Teadusministeeriumi kutse- ja täiskasvanuhariduse osakonna juhataja Andres Pung (735 0248, ), kutsehariduse talituse juhataja Kalle Toom (735 0285, ), Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse (edaspidi REKK) kutsehariduse osakonna juhataja Kaie Piiskop (735 0650 ), peaspetsialistid Eda Kõo (735 0656, ), Aulika Riisenberg (735 0651, ), Ülle Parbo (735 0654, ), Tiina Keel (735 0653, ), Aita Sauemägi (735 0652, ), Inna Soonurm (735 0655, ) ja REKK-i üldosakonna jurist Maris Kask (735 0540, ).

Autoerialade riikliku õppekava väljatöötamisel on osalenud Lauri Ert (Tallinna THK autoeriala juhtõpetaja), Virgo Tiitsu (Türi TMK kutseõpetaja), Ülo Ramp (Tartu KHK autoerialade juhtõpetaja), Marina Sorgus (Narva KÕK, tehnikaosakonna juhataja), Peeter Kruus (Kehtna MTK autoeriala juhtõpetaja), Neeme Noppel (Vana-Vigala TTK autoeriala juhtõpetaja), Marne Rego (Vana-Vigala TTK kutseõpetaja), Viktor Guž (Tallinna LMK, automaalri kutseõpetaja), Raivo Johannes (RKS OÜ juhatuse esimees), Riho Urbel (Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool), Paul Kütimaa (Tartu Kutseharifduskeskus) Ekspertidena osalesid Mati Otsing (Kuressaare Ametikooli kutseõpetaja), Mati Urve (Türi TMK kutseõpetaja), Indrek Makke (Topauto AS keretööde meister), Toomas Kriisa (Hiteh Autoteenindus OÜ tegevjuht), Vladimir Krasnoshtshjokov (AS Saksa Auto insener), Peeter Johannson (Tallinna Autobussikoondise AS koolituse projektijuht), Valter Kokkota (AS Kommest Auto koolitaja-konsultant), Siim Tael (AS Nissan Balti müügivõrgu arendusjuht) ja Sven Andresen (AS SEBE) ja Heido Ots.
Autoerialade riiklik õppekava on läbi arutatud ja heaks kiidetud Autokutseõpetajate Liidu poolt.

Riikliku õppekava on kooskõlastanud mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika õppekavarühma nõukogu.

Kaie Piiskop
Kutsehariduse osakonna juhataja