Riikliku õppekava eesmärk on kehtestada kutseõppe kohustuslik sisu tisleri, puidupingitöölise ja mööblirestauraatori erialadel tagades seeläbi õppijatele võrdsed võimalused nii kooliti kui regiooniti avatud tööturule sisenemiseks. Kutseõppe kohustuslikud sisud on välja töötatud lähtuvalt kutsestandardites fikseeritud kutseoskusnõuetest, kutseharidussüsteemi arengukavas esitatud väärtussüsteemist ning kutseõppe eesmärkidest ja ülesannetest. Riikliku õppekavaga fikseeritakse tisleri, puidupingitöölise ja mööblirestauraatori erialade kutseõppe kogumaht, määratletakse õppe kohustuslikud moodulid, kehtestatakse ühtsed nõuded praktikale ja erialaste õpingute lõpetamisele. Õppesisude kohustuslike moodulite nimetused, mahud ja oodatavate õpitulemuste kaudu esitatud lühikirjeldused on esitatud määruse lisas 1. Praktikate lühikirjeldused tisleri, puidupingitöölise ja mööblirestauraatori erialadel on esitatud määruse lisas 2. Lõpueksamite kirjeldused tisleri, puidupingitöölise ja mööblirestauraatori erialadel on esitatud määruse lisas 3.
Kooli õppekavad tuleb viia riikliku õppekavaga vastavusse kuue kuu jooksul pärast riikliku õppekava jõustumist. Koolid peavad rakendama õppekavu järgnevast õppeaastast, st 2007/2008. õppeaastast sisseastunutele. Vastavalt kutseõppeasutuse seaduse § 37 lõikele 11 võib kool kohaldada õppekavu ka varem vastuvõetud õppijatele.
Koolid koostavad riikliku õppekava alusel kooli õppekavad iga õpetatava eriala- ja kutseõppeliigi jaoks, võttes aluseks riiklikus õppekavas esitatud kohustusliku õppe sisu (üld- ja põhioskuste moodulid) ning lisades valikõpingute moodulid Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2006. a määruses nr 90„Kutseharidusstandard” esitatud nõuete põhjal. Riiklikus õppekavas esitatud moodulite alusel on koolil võimalik koostada õppekava kutsestandardiga määratletud osaoskuste omandamiseks ning korraldada täiskasvanute täiendus- ja ümberõpet.
Määrused on ette valmistanud Haridus- ja Teadusministeeriumi kutse- ja täiskasvanuhariduse osakonna juhataja Andres Pung (735 0248, ), kutsehariduse talituse juhataja Kalle Toom (735 0285, ), Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse (edaspidi REKK) kutsehariduse osakonna juhataja Kaie Piiskop (735 0650 ), peaspetsialistid Eda Kõo (735 0656, ), Aulika Riisenberg (735 0651, ), Ülle Parbo (735 0654, ), Tiina Keel (735 0653, ), Aita Sauemägi (735 0652, ), Inna Soonurm (735 0655, ) ja REKK-i üldosakonna jurist Maris Kask (735 0540, ).
Tisleritööde riikliku õppekava väljatöötamisel osalesid Kaido Käis (Valgamaa Kutsehariduskeskus, kutseõpetaja), Tõnis Oja (Kuressaare Ametikool, kutseõpetaja), Eduard Tamm (Võrumaa Kutsehariduskeskus, kutseõpetaja), Ilmar Rammi (Tartu Kutsehariduskeskus, kutseõpetaja), Ando Roos (Tallinna Ehituskool, kutseõpetaja), Aivar Kolonistov, (Tartu Kutsehariduskeskus, kutseõpetaja), Helen Roosileht (Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool, kutseõpetaja), Rein Tedrekull (Eksurest OÜ, juhatuse esimees), Jaak Tammearu (ArtBrothers OÜ, tegevdirektor), Allar Toomik (AS Sirje, juhataja), Zigmontas Strepaitis (Balteco Mööbel OÜ, arendusdirektor), Märt Rahamägi (Eesti Puutööliit). Ekspertidena olid kaasatud Tiit Kaps (Tallinna Tehnikaülikool, puidutöötlemise õppetooli juhataja), Mati Raal (Eesti Kunstiakadeemia Muinsuskaitse ja restaureerimisteaduskond, dotsent), Ants Tarraste (Tallinna Ülikool, õppejõud), Annes Hermann (Tartu Kõrgem Kunstikool, mööblikujunduse ja restaureerimise õppemeister), Robert Kalla (Kalla mööbel OÜ, tegevdirektor), Tiit Hindpere (Ennistuskoda Kanut, puidu ja metalliosakonna juhataja), Rutt Lumi (Kutsekvalifikatsiooni Sihtasutus), Andres Saart (Kuressaare Ametikool). Tisleritööde riiklik õppekava on läbi arutatud ja heaks kiidetud Eesti Puutööliidu kutsekomisjoni ja materjalitöötluse (puu, paber, klaas) õppekavarühma nõukogu poolt.
