» Erivajadustega põhikooli- ja gümnaasiumilõpetajate eritingimustel eksamineerimisest
Haridusministri 03.12.2008. aasta määruse nr 70 „Põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite korraldamise ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise tingimused ja kord” järgi teatavad koolid Riiklikule Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskusele kirjalikult põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava järgi õppivate erivajadustega põhikoolilõpetajate ja gümnaasiumilõpetajate eksamineerimiseks vajalikest tingimustest.
Gümnaasiumiõpilaste eritingimused tuleb esitada jooksva õppeaasta 30. jaanuariks ning põhikoolilõpetajate andmed 5. veebruariks.
Erivajadustega õpilaste eksamineerimiseks vajalikest tingimustest teatatakse juuresoleva dokumendivormiga (avaldus). Vormile märgitakse õpilase ees- ja perekonnanimi, õpilase isikukood, kool, klass ning eksamiaine nimetus.
Kirjeldatakse ka tingimusi, mida õpilane eksamile tulles vajab, ning tuuakse vabas vormis taotluse põhjendus.
Arstitõendit ega õpilase täpset diagnoosi ei ole eksamikeskusele vajalik esitada.
Järgnevalt on toodud mõned näited eritingimustest, mida on koolil õpilase jaoks võimalik taotleda.
Eksamitöö vormi muutmine tuleb arvesse näiteks juhul, kui õpilane kasutab õppetööks punktkirja ning vajab seda ka eksamitöö puhul. Raskete liikumispuuete korral, kus õpilane ei ole võimeline ennast liigutama kirjutamiseks või trükkimiseks vajalikul määral, on võimalik eksam sooritada ka suuliselt.
Õpilase raske somaatilise haiguse puhul (ka mõnel muul juhul) võib õpilane vajada eksami sooritamiseks eraldi ruumi (sh sooritamist kodus) ja/või enda lähedale tugiisikut, kes oskab haiguse ilmnedes kiirelt ja adekvaatselt tegutseda. Tugiisikuks võib olla lapsevanem, hooldaja, sotsiaaltöötaja vms.
Erinevatel juhtudel võivad õpilasele olla vajalikud abivahendid. Näiteks liikumispuude puhul võib olla vajalik eksamitöö vastuste trükkimine arvutil, nägemispuudega õpilastel võivad abivahenditeks olla punktkirjamasin, arvuti, luup jne. Lisaks on võimalik nägemispuudega õpilasele tellida eksamitöö suurendatud kirjas. Kui õpilane kasutab abivahendit, mis häirib kaaseksaminande, siis tuleb tema puhul arvestada eraldi eksamiruumiga.
Teatud juhtudel võib olla vajalik anda õpilasele eksami sooritamiseks lisaaega. See võib tuleneda abivahendite võimalikust kasutuskiirusest. Samuti võib eksamineerimise aeg pikeneda raskete haiguste puhul, kus õpilane väsib kiiresti. Lisaks on võimalik vastava näidustuse korral taotleda õpilasele eksami sooritamise ajaks puhkepause.
Diferentseeritud hindamist emakeele eksamil (eesti keele ja vene keele riiklik eksam) on koolil võimalik taotleda vaegkirjutajatest gümnaasiumilõpetajatele. Diferentseeritud hindamine toimub vastavalt hindamisjuhendile ning soovitame enne vastava taotluse esitamist õpetajal ja õpilasel eelmiste aastate hindamisjuhenditega tutvuda ja analüüsida, kas konkreetse õpilase puhul on diferentseeritud hindamise taotlemine vajalik (hindamisjuhendid on kättesaadavad eksamikeskuse kodulehel).
Logopeedilist abi saavatele, kodu- või parandusõppel olevatele, kasvatusraskustega õpilaste klassis, tasandusklassis, keha-, kõne-, meelepuuete või psüühikahäiretega laste klassis õppivatele või nõustamiskomisjoni otsusega nimetatud klassides õppimist vajavatele põhikooli õpilastele ning õpilastele, kelle kodune keel erineb õppekeelest ja kes on Eestis alaliselt elanud alla kolme aasta, võib kool ühtlustatud küsimustega lõpueksamite puhul põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite korraldamise ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise tingimuste ja korra (haridusministri määrus nr 70 §9 lõige 4)alusel iseseisvalt rakendada diferentseeritud hindamist ja vastavat taotlust eksamikeskusele ei ole vaja esitada. Nimetatud otsus ja põhjendused tuuakse ära lõpueksami protokollis.
Eksamikeskus võtab vajadusel taotluse esitanud kooliga ühendust, et ühiselt täpsustada iga õpilase eksamineerimise võimalused.
