EST : ENG : RUS
Õpetajale > Võrgustikutöö uudiskiri nr 11

» Koolieelse lasteasutuse seaduse muudatused tekitavad küsimusi

Taimi Schmidt, Hea Alguse koolituskeskuse koolitaja 

Hea Alguse õpetajate võrgustiku üks suund on koostöö erinevate organisatsioonidega. Aprillikuu esinejaks oli palutud Tartu Meelespea lasteaia direktor, alushariduse juhtide ühenduse (EAHJÜ) esinaine Heda Kala.

Alushariduse juhtide ühenduse edukuse alus on koostöö kohalike omavalitsustega. Igas maakonnas on oma koordinaator. Maakondade alusharidusjuhid on algatanud kohapeal oma ühendused ka seetõttu, et omavalitsustes ei tööta enam alushariduse spetsialiste. Ainult suuremates linnades (Tallinnas, Tartus, Narvas, Pärnus) on need veel olemas. Lasteaiad jäävad aga väga omaette, kui keegi ühist tegevust ei koordineeriks. Juhtide kompetentsuse tõstmine igal tasandil saab toimuda ikka koolituste ja omavahelise suhtlemise abil.

Oluline on osalemine seadusloomega seotud töörühmades

Lasteaedadele on tulnud selliseid täiendavaid kohustusi, mille puhul on vajalik teiste erialade spetsialistide abi (näit riskianalüüsid, tuleohutus), rahastamisest rääkimata.
Lasteasutuse miinimumkoosseisud on kuum teema, samuti õpikeskkonna kaasaajastamine. Sellega ei saa ju 2030. aastani venitada. Samas tuleb hoolega jälgida, mis toimub hariduselus, näiteks õpetajakutse omistamisega seotud infopäevad või vastavad töörühmad. Millegipärast ei ole sinna lasteaiaõpetajaid kaasatud.

Juhtide ühendus on vahelüliks ka koostöös haridus- ja teadusministeeriumiga. HTM-i alushariduse peaspetsialisti Tiina Petersoni osalusel on kavas maakondlikud õppepäevad, teemadeks lapse arengu hindamine, koolivalmiduskaardi koostamine, varane märkamine, lapse individuaalsuse toetamine, meeskonnatöö.

Edendamaks lasteaiandust on alushariduse juhid valmis koostööks erinevate organisatsioonidega. Eesti Lasteaednike Liit ja Eesti Lastekaitse Liit on kindlasti head partnerid. MTÜ Hea Algusega saab koostööd teha koolituste osas. Küllap on kokkupuutepunkte rohkemgi.

Segadus seoses seadusemuudatustega

Eesti Lasteaednike Liidu (ELAL) esinaise Liili Pille arvates valitseb segadus koolieelse lasteasutuse seaduse muudatustega seoses. Vajalik on selles osas parem koostöö asjasse puutuvate ühendustega. Mitmeid muudatusettepanekuid on võimalik erinevalt tõlgendada, näiteks pedagoogide miinimumkoosseis ja suhtarv laste arvuga või liitrühma mõiste. Seaduste tundmine, info vahetamine on väga vajalik. Arusaamatust tekitab näiteks lasteaiaõpetajate asenduste tasustamine. Ees seisab nn paberitöö mahu kaardistamine. Õpetajad leiavad, et paberitööd on palju, kuid sageli võetakse asutuse tasandil ise vastu otsuseid uute paberite koostamiseks. Õpetajad peaksid õppima paremini ise otsuseid vastu võtma ja tegema ettepanekuid töökorralduse osas.

HEV-laps

Erivajadusega laste osas tekkis elav arutelu. Võrgustikus osalejad leiavad, et varase märkamise oskus ja ka erivajadustega lastega tegelemisele tuleks juba õpetajakoolituses rohkem tähelepanu pöörata. Täiendkoolituse 320 tundi läbivad sobitusrühmade õpetajad. Erivajadusega lapsi leidub aga pea igas rühmas. Lasteaedadel napib raha kõigi õpetajate pika ja kalli koolituse jaoks. Vajalik see aga laste huvides oleks. Kui varane märkamine on riigis prioriteet, on oluline ka õpetajate koolitamine.

Maret Põlluste Pärnust tõi näiteid õpetaja abide koolitusest, kus selgus, et ka meeskonna sees on vajalik üksteist rohkem tunnustada. Kui napib raha, siis on eriti oluline töötajate moraalne toetamine ja motiveerimine.







viimati muudetud: 04.05.2012