EST : ENG : RUS
Õpetajale > Võrgustikutöö uudiskiri nr 10

» Millest rääkisid Euroopa hindamise asjatundjad AEA-Europe (The Associaton for Educational Assessment) konverentsil Belfastis

Einar Rull, eksamikeskuse eksamiarenduse nõunik

Euroopa hindamise standarditest 2011

Tänapäeval analüüsitakse hindamist selle mõju põhjal õppimisele, õpetamise kvaliteedile ning huvigruppide informeeritusele. Õpitakse seda, mis on hindamise kaudu väärtustatud ning õpitakse viisil, mis läheb kokku testimisviisiga. Adekvaatne tunnustamine soodustab adekvaatset õpetamist ja hiljem adekvaatset tööjaotust ühiskonnas. Testid soodustavad vaesematest kihtidest pärit andekate õpilaste sotsiaalset mobiilsust.

Hindamise kaudu väärtustatakse õpilase teadmised ning see annab neile elus uusi võimalusi. Kui teadmised on hindamata, siis kaob tihti ka õpilastel motivatsioon neid omandada ja tema tulevikuperspektiivid hägustuvad. Hindamine aitab õpilastel püstitada eesmärke ning kujundada enesehinnangut, luua eneseidentiteeti, et sobituda olemasolevasse maailma võimalikult efektiivsel viisil.

Inimeste kasvav liikumisvõimalus maailmas võimaldab haridusressursse ja tööjõudu otstarbekamalt kasutada. Samas eeldab liikuvus riigisiseselt antud hinnangute tähenduste üheselt mõistetavust ka üle riigipiiride. Küsitakse, kes ja kuidas on hinnanud ning mida omistatud hinnangud tähendavad. See omakorda eeldab hindamisprotsesside läbipaistvust ja kvaliteeti. Loodava Euroopa ühise hindamise standardite raamistikuga üritatakse ühtlustada hindamisalast terminoloogiat, arusaamisi hindamismeetodite kasutatavusest, jälgitakse testitavate ja testitulemusest huvitatud osapoolte huvide kaitstust ning õiglust.

Hindamisprotsesside eneseanalüüsi ja riikide vastastikuste auditeerimiste abil üritatakse tõsta hindamise kvaliteeti. Tulevikus võib tekkida testitulemuste riikidevahelise ülekandmise mehhanism ja Euroopa tasemel vahekohtunik, kellelt saab nõu küsida, kui huvipooled institutsiooni tunnustavad. Euroopa hindamise standardite märksõnad on kvaliteet, õiglus ja sidusrühmade huvide kaitse. Tähelepanu on sellel, kui hästi hindamine võimaldab langetada neid otsuseid, mida hinnatavate kohta tehakse.

Kujundavast hindamisest

Euroopa riikide jaoks on kujundav hindamine endiselt olulisel kohal. Seda määratletakse kui õpetajate enesearendusvõrgustike poolt toestatud ning 0,4-0,7 kordset õpetuslikku efekti andvat, klassiruumi kultuuri muutvat meetodite kogu igapäevaseks õpetamiseks. Õpetuslikku efekti annavad ka sellised meetodid, mis ei tarvitsegi olla seotud ei tagasiside efektiivsema kasutamise, õpetamise individualiseerimise, kaasõpilaste kui ressursi kasutamise ega isegi hindamisega. Ometi käsitletakse neid koos kujundava hindamisega. Seega tähelepanu on kõigel sellisel, mis tõenduspõhiselt tõstab õpetamise tõhusust klassis.

Hollandi uurijaid on pikemat aega huvitanud, milline on efektiivne tagasiside. Selgub, et faktiteadmiste puhul on efektiivsed lühivastus ja pikem arutlus ühteviisi, kõrgemal tasemel mõtlemist nõudvate ülesannete puhul aga ainult pikemad arutlused.

Iiri uurijad tõdesid, et ehkki PISA tulemused pakuvad poliitikutele palju kõneainet, ei ole seal kuigi palju sellist, mida saaks igapäeva tundidesse üle võtta, eriti kujundava hindamise kasutamisel. Samas on neil arendatud matemaatikaalane elektrooniline hindamispank väga põhjaliku vigade tüpoloogia ja analüüsiga, millest on tegevuse aktiviseerimiseks klassis palju kasu tänu kiirele ja üksikasjalisele tagasisidele. Hinde asemel kasutatakse täpseid diagnostilisi hinnanguid.

USAs üritatakse seevastu testimist tihendada: testitakse õppimise alguses ja lõpus, et siis hinnata õpetajate ametioskuste mõju õpilaste edasijõudmisele ning eristada faktoreid, mis seda kõige rohkem mõjutavad. Populaarsust koguva Charlotte Danielsoni raamistiku kohta on ka internetist võimalik üsna palju materjali kätte saada. See vaatleb tundide planeerimise, ette valmistamise, klassikeskkonna kontrolli, õpetamise ja laiemalt õpetaja igapäevaste ametikohustuste täitmise mõju õpilaste teadmiste kvaliteedile.

Poliitilistest turbulentsidest

Erakordselt paljud esinejad (Tšehhi, Prantsusmaa, Põhja-Iirimaa, Inglismaa, Sloveenia) analüüsisid poliitiliste turbulentside mõju õpilaste teadmiste ja haridust toetavate tugisüsteemide arengule nende riigis. Selle taustal kujunes mulje, et meil siin Eestis on asjad isegi veel üsna rahulikud.

Teatavasti on eksamite, eriti elektrooniliste eksamite korraldamine juba kord selline tegevus, kus igasugused äpardused on väga kerged tulema. Eestis aasta tagasi Hariduspeeglil esinenud analüütik Andrew Boyle tõdes Belfastis kõneldes, et Briti 6. klassi elektroonilise IKT eksami kurba saatust jagavad nüüd ka kutse- ja täiskasvanuhariduses kasutatavad elektroonilised üld- ja võtmepädevuste ning funktsionaalsete oskuste testid. Ometi avaldas Boyle veel Eestit külastades arvamust, et kutseharidus on poliitiliste turbulentside eest paremini kaitstud ning seega on igasuguste elektrooniliste testimisvahendite arendamine seal jätkusuutlikum tegevus kui üldhariduse puhul. Populistlikud valitsused on üsna agarad selliste tegevuste lõpetamisel, kus ebaõnnestumised võivad nende poliitilist karjääri mõjutada. Seega elektrooniliste testide rakendamise kavas ollakse Suurbritannias tõsiselt maha jäänud.

Sloveenias on püütud nii palju kui võimalik erivajadustega õpilasi suunata tavalisse õppesse ning selle tagajärjeks on standardite erosioon tavalises koolis ning paraku ka madalamad tulemused erivajadustega õpilaste endi jaoks, sest nad ei õpi oma võimetele vastaval tasemel. Täiendavad rahasüstid õpetajatele ja abipersonalile ei ole olukorda parandanud. Sloveenias pööratakse samas tõsist tähelepanu sellele, et tõsta õpilaste arvukust kõrgematel PISA sooritustasemetel.

Prantsusmaa oli kuni aastani 2008 unikaalne riik selles mõttes, et õppetsükli alguses nii algkoolis kui ka põhikoolis toimusid sügisel ulatuslikud kõiki õpilasi hõlmavad diagnostilised matemaatika ja emakeele alased testimised. Töid hindasid oma õpetajad ning testitulemusi sai kasutada õpetamise planeerimisel. Prantsusmaa nõrkade PISA tulemuste tõttu mindi totaalselt testimiselt üle valimipõhisele testimisele. Testid toimuvad keset kooliaastat. Ehkki õpetajad hindavad endiselt neid ise, ei ole sellel õpilaste jaoks enam seda diagnostilist väärtust kui varem. Õpilaste asemel testitakse sisuliselt õpetajaid, sest selle põhjal otsustatakse, kui palju õpetajatele palka maksta.

Ometi on ka palju head ja huvitavat

Iisraelis kasutatakse emakeele ja võõrkeele lugemisoskuse testimiseks kaheastmelist testimist, kus nendele õpilastele, kes ei ületa testi künnist, tehakse kohe ka teine test, mis peaks tuvastama õpiraskuste iseloomu.

Austraalias on testimine ja igapäevane õpetamine ühendatud nii, et testides pikemat vastust nõudvaid küsimusi kasutab õpetaja hiljem õpetamisel.

Gruusias kasutatakse elektroonilist testimist kaheksas õppeaines. Ülesannetepanga kalibreerimises osales täpsuse huvides märkimisväärne osa gruusia õpilaskonnast, sest tulemuste arvutamiseks kasutatakse psühhomeetriat.

Suurbritannia uurijad avastasid, et õpilaste emotsionaalne intelligentsus ei seostu vaid isiksuse ja sotsiaalse arenguga, vaid ka akadeemilise arenguga, ning võimaldab tuvastada mahajäämisohtu üsna noortel lastel, kellel inglise keel ei ole emakeel.

Suurbritannias on AlphaPlus Consultancy kompanii koostanud lugemise, arvutamise ja IKT- oskuste arendamise adaptiivsed testid täiskasvanuhariduse jaoks, mis võimaldavad diagnostiliselt tuvastada õppijate taset.

Edexel eksamikeskuses Londonis uuriti matemaatika testide tegemise erinevust paberil ja ekraanil. Paberil tegemise eelised olid kõige selgemad selliste ülesannete puhul, kus õpilased olid harjunud joonistele lahendamise käigus märkmeid tegema. Tugevamatele õpilastele mõjus elektrooniline keskkond pärssivamalt kui ülejäänutele.

Norras valmis täiskasvanukoolituses kasutatav arvutamisoskuse elektroonilise testimise keskkond, mis on mitmetasemeline. Eesmärgiks oli, et nõrgemad õpilased ei peaks nägema liiga raskeid ülesandeid (nagu fikseeritud testide puhul), sest see alandab nende õpientusiasmi. Kõigile õpilastele pakutakse algul kolme samasugust lühikest moodulit ning iga mooduli lõpus suunatakse selle ala jõukohaste ülesannete juurde. Tulemused arvutatakse psühhomeetria abil, mitu protsenti kogu ülesannetepangast oleksid nad suutnud õigesti ära lahendada, kui nad oleksid pidanud lahendama kõiki ülesandeid. Valitud ülesannetega üritatakse iga õpilase jaoks katta ühtlaselt kogu ainevaldkond.

Hollandlaste elektroonilised bioloogiaeksamid on arenduses jõudnud üksikküsimustest automaatse kokkupanemise tasemeni ning süsteemi rakendatakse esmakordselt aastal 2012. Aastaks 2014 peaks saama kõikide ainete eksameid automaatselt koostada. Bioloogiaeksami puhul on sisuliselt tegemist kümne baasvariandiga, mille põhjal saab automaatselt kompileerida tuhandeid erinevaid üheraskusi variante. Elektroonilisi teste tehakse tavaliselt hajutatult pika ajavahemiku vältel ning automaatne koostamine koos suure ülesannete pangaga vähendab ülesannete lekete mõju.

Hongkongi uurijad on keskendunud kujundavale hindamisele õpilase seisukohast vaadates ning leidnud nii mõndagi huvitavat. Õpitulemused ning õpiõhin on omavahel tugevasti seotud ning sõltuvad eelkõige ülesannete iseloomust ning viisist, kuidas õpetajad ülesandeid kasutavad. Hongkongi uurijad leidsid ka, et õpetajate hindamisalane kirjaoskus suunab õpilaste innustust ja sellest ka nende tulemusi.

Eesti osavõtjad tutvustasid stendiettekandes oma hindamispanga arendamise seisu ning vastasid iirlaste ning grusiinlaste küsimustele, kellel endil on samasuguse panga ülesannetega täitmine käsil. Hindamispanga tutvustamiseks kasutati ka inglise keelset videot, mis on üles laaditud YouTube keskkonda, selle leiab SIIT


viimati muudetud: 27.02.2012