EST : ENG : RUS
Õpetajale > Võrgustikutöö uudiskiri nr 10

» Eesti Keele kui Teise Keele Õpetajate Liit on kümneaastane

Leili Sägi, EKTKÕLi juhatuse liige

Jaanuaris tähistas Eesti Keele kui Teise Keele Õpetajate Liit oma kümnendat aastapäeva juubelihõngulise konverentsiga TÜ Narva kolledžis.

8. detsembril 2001 Tartus asutatud aineliit ei tekkinud tühjale kohale. Kolm aastat varem oli käivitunud projekt „Eesti keele kui teise keele õpetajate täiendkoolituse võrgustik“, mille eesmärgiks oli võimaldada õpetajatele piirkondlikult keele- ja metoodikaalast täiendkoolitust. Projekti kahe esimese etapi vältel omandas teadmisi võõrkeele õpetamise metoodikast ning läbis õppekava „Täiskasvanute koolitaja ja koolituse organiseerija pädevuskoolitus“ 33 riigikeele- ja juhtivõpetajat. Võrgustiku käivitamine algas aastal 2000, mil moodustati kolm piirkondlikku tugikeskust – Tallinna ja Harjumaa, Tartu ja Lõuna- Eesti ning Virumaa keskus Kohtla-Järvel. Viie aasta pärast lisandus neile veel lasteaedade eesti keele õpetajate keskus Tallinna Tähekese lasteaias.

Tänaseks on keskuste kaudu loodud igakülgsed võimalused eesti keele kui teise keele ja eesti keeles aineid õpetavate õpetajate enesetäiendamiseks, omavaheliseks koostööks ning koostööks teiste aineliitude ja organisatsioonidega. Keskustes asuvaid raamatukogusid täiendatakse igal aastal teatme-, metoodilise ja õppekirjandusega.

JuubeliseminarP1210639_(3).jpg 

Meenutused minevikust, mõtted tulevikus

Juhatuse esimees aastatel 2004-2011 Ene Peterson keskendus konverentsi avaettekandes olulistele sündmustele EKTKÕLi ajaloos, tõi välja aineliidu tegevuse tugevused ning juhtis tähelepanu arenguvajadustele. Üheskoos kanduti mõttes tagasi ning meenutati viimaste aastate olulisi ettevõtmisi: 5. aastapäeva suurejoonelist konverentsi Tallinnas, EKTKÕLi initsiatiivil 2008. aastal korraldatud Eesti võõrkeeleõpetajate konverentsi „Keeled suus – teed lahti“ kuni Eesti Võõrkeeleõpetajate Liidu asutamiseni välja 5. detsembril 2009.

Praegu 150-liikmeline aineliit on tänu aktiivsele tuumikule suutnud nii mõndagi korda saata. Samas ei saa mööda vaadata vajadusest liikmeskonda aktiviseerida ning suurendada. Tegusa tuleviku võtmesõnaks peaks olema koostöö. Seda nii eesti keeles aineid õpetavate õpetajate, väliseesti õpetajate, emakeeleõpetajate kui ka võõrkeeleõpetajatega.

Õpetaja rolli muutus

Haridus- ja teadusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja Irene Käosaare ettekanne „Õpetaja roll muutuvas ajas“ tutvustas kuulajaile lähiajal meie üldharidussüsteemi mõjutavaid tegureid. Käosaar peatus Eesti probleemvaldkondadel, selgitas üldhariduse eesmärki ja visiooni aastateks 2011-2013, rõhutades eriti õpetaja rolli muutust. Eesti keele kui teise keele õpetamisel peab suurem osatähtsus olema keele praktiseerimisel elulähedastes ja reaalsetes olukordades. Olulise tähtsusega on ka õpioskuste kujundamine.

JuubeliseminarP1210648_(3).jpg

TÜ Narva kolledži direktor Katri Raiki ettekanne „Kas eesti keele kui teise keele õpetajate ettevalmistus vajab muutmist?“ käsitles õpetaja kutsealase arengu tugisüsteemi laiendamist tänapäeva nõudeid arvestades. Kuna õpetaja kutsealase arengu toetamine teenib ka õppija arengu toetamist, on Narva kolledži taotluseks saada kakskeelse õpetajahariduse (tasemeõpe, ümberõpe) ja LAK-õppe keskuseks.

B1-tase ei anna vajalikke oskusi LAK-õppeks

Haridus- ja teadusministeeriumi üldharidusosakonna nõuniku Maie Solli ettekandest „Kas eesti keele õppega saavutame soovitud eesmärgid?“ jäi kõlama mõte, et põhikooli lõpetaja hea õpitulemus B1-tasemel ei anna vajalikke oskusi LAK-õppeks. Kõneleja analüüsis põhikooli lõpueksami viimaste aastate tulemusi. Kvaliteetset eesti keele õpet koolis peaksid kompleksselt toetama nii õppekorraldus, õppemeetodid kui õppesisu. Soll pidas oluliseks juba põhikoolis eesti keeles õpetatavaid aineid ning eesti keele õpetajate ja aineõpetajate tihedat koostööd.

TÜ Narva kolledži inglise keele lektor Anna Golubeva tutvustas MTÜ LAK- õppe võrgustiku esimest tegevusaastat. Võrgustiku eesmärgiks on edendada lõimitud aine- ja keeleõpet. Kuna liikmeteks on erinevate haridusvaldkondade esindajad, avaneb Golubeva sõnul parem võimalus näha nii tervikpilti kui vajadusi igal haridustasemel. Kõneleja andis ülevaate aasta jooksul toimunud koolitustest ja üritustest.

Üllatusesinejad olid lasteaialapsed

Pärastlõunal toimusid töötoad „Video ja televisioon lõimitud keele- ja aineõppe toetajana“ (Ene Peterson, TTÜ Virumaa kolledži inglise keele lektor; Diana Joassoone, Tartu Annelinna gümnaasiumi vanempedagoog), „Lõimingu teostumine läbi Comeniuse projektide“ (Leili Sägi, Pärnu Vene gümnaasiumi pedagoog-metoodik), „Tunnivälised tegevused LAK-õppe õppekava rakendamise toetajana“ (Inguna Joandi, Narva Pähklimäe gümnaasiumi vanempedagoog; Ludmilla Teperik, Kohtla- Järve Tammiku gümnaasiumi õpetaja).

Üllatusesinejaiks olid Narva lasteaia Päikene keelekümblusprogrammi alusel eesti keelt õppivad lapsed, kellega koos oli tulnud ka lasteaia direktor Heli Adamovitš. Konverentsi lõpetuseks lausus tänusõnu liidu asutajaliikmetele EKTKÕLi juhatuse uus esimees Ülle Rumm Kiviõli Vene gümnaasiumist.



viimati muudetud: 27.02.2012