» Töökorraldus lasteaias ja meeskonnatöö on tihedalt seotud. Praktilised näited Hea Alguse lasteaiarühmadest ja väärika õpetaja kujunemisest

Hea Alguse võrgu seminar-nõupidamistel on esile kerkinud lasteaia töökorralduse küsimused. Lasteaias on oluline meeskonnatöö. Ühes rühmas töötavad kaks õpetajat ja õpetajaja abi. Hea Alguse rühmades alustasime kohe 1994. aastal meeskonnakoolitusega. Meeskonnaks kasvamine vajab aega ja õppimist.

Töötajad peavad tegutsema laste huvides

Töökorraldus lasteaias ja meeskonnatöö on väga tihedalt seotud. Õpetajate ja õpetaja abi koostöö rühmas, aga ka kogu maja personali koostöö on laste huvides oluline. Kõik täiskasvanud on lastele eeskujuks. Ühised kasvatuspõhimõtted ja väärtused on iseendast mõistetavad. Reeglid ja kokkulepped kujunevad koos lastega. Hea meeskonnatöö on ka aluseks koostööle lastevanematega.

Suur vastutus ja kohustus on juhtkonnal kujundada asutuse sisekliima selliseks, et iga töötaja tunneks end tegutsemas laste huvides. Sõimerühmas on lapsi liiga palju, isegi kui suudaksime kolm inimest ühel ajal koos tööle panna. Hea Alguse lasteaiad on töökorralduse paindlikumaks ja lapsest lähtuvaks muutmisega tegelenud juba aastaid. Vajalik on aus nn “päeva pildistus”, et vaadata, kuidas paremini tööd korraldada. Hea Alguse mudelrühmade õpetajad ja osaliselt ka õpetaja abid on läbinud kursuse “Avatud töökeskkonna loomine”, kus otsitakse lahendusi töökorralduse osas. Samuti käsitletakse õpetaja enesearendamise, enesetäiustamise ja meeskonnatöö küsimusi. Kogume töökorralduse ja meeskonnatöö parimaid praktikanäiteid, et neid tutvustada meie koolituste kaudu.

Pärnu Päikesejänku lasteaia õppealajuhataja Maret Põlluste:

Lapse arengu toetamine lasteasutuses on meeskonnatöö, mille toimimise eest vastutab lasteaia juhataja – nii seisab koolieelse lasteasutuse riiklikus õppekavas. Järjest enam õpetajaid kaasab õpetaja abi õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimisesse, et oleks võimalik tähelepanu pöörata igale lapsele. Hea Alguse võrgu Pärnu aineühenduse õpetaja Reet Lillemaa eestvedamisel võeti just seetõttu käesoleva õppeaasta teemaks „Meeskonnatöö rühmas lapse arengu toetajana“. Õpetaja Eda Laur Tralli lasteaiast selgitas välja meeskonnad, kes soovivad arendada koostööd lapse arengu toetamiseks.

Novembris toimus Pärnu Päikesejänku lasteaias kaks selleteemalist koolituspäeva. Esimesel oli sihtrühm õpetaja abid ja teisel sama rühma õpetajad ning asutuse majandusjuhataja. Koolitusel teadvustati paremini õpetaja abi rolli õppe- ja kasvatusprotsessis, võimalusi edukaks meeskonnatööks ning selgitati välja vastastikused ootused. Selle põhjal soovitati meeskondadel hinnata, mis rühmas juba toimib ja mida saab parendada. Huvitav oli see, et pandi kirja hulga senini välja ütlemata ootusi nii õpetajate kui ka õpetaja abide poolelt. Koolituse tulemusel innustusid õpetajad rohkem abisid kaasama ja suurenes õpetaja abide huvi osaleda laste tegevuse suunamises ja koos tegutsemises.

Et teada saada rohkem hästi toimivast töökorraldusest Päikesejänkus, kutsuti ellu nn “töövarjupäev”: Päikesejänku õpetajaabi tööpäeva jälgimine vastava küsimustiku abil. Tööpäeva analüüsist selgus, et juba ainuüksi osapoolte heast tahtest sõltub palju muutmaks töökorraldust rühmas. Seejuures on väga tähtis juhtkonnapoolne abi ja toetus.

Väärikas õpetaja inimväärse palgaga

Veebruarikuu kujunes Hea Alguse võrgustikus mõttevahetuseks õpetaja töö väärtustamise üle. Väärika lapse, tulevase väärika Eesti kodaniku kasvamiseks on vaja väärikat õpetajat inimväärse palgaga.

Õpetajad võtavad hoogu streigiks palga tõstmise nõudega. Üksikud arvamuslood meedias on pigem kellegi poolt või vastu. Õpetajate töökoormus ja kohustused tõusevad, kuid õiguste pool jääb järjest õhemaks. Probleemide ennetamise asemel hakkavad need kuhjuma ja õpetaja tunneb end olevat suletud ringis.

Õpetaja, eriti hea õpetaja, tunneb väga suurt vastutust homse päeva ees. Samas näeme iga päev enda ümber, et lasteaiad ja koolid peavad reformide keskel toime tulema ülevalt poolt algatatud kavadega. Näiteks kodanikualgatusi, kus lapsevanemad koguvad allkirju, ei panda tihti tähelegi. Nii ei jäägi muud üle kui minna steikima palga nimel, kuigi palk on tagajärg, mitte otsene põhjus. See tähendab, et õpetaja tööd ei väärtustata piisavalt. Õpetajatöö tunnustaminegi on mõnel pool muutunud formaalseks.

Miks siis ikka streik, aga mitte rahulik arutelu või läbirääkimised? Selle koha peal arvati, et keegi ei kuula õieti ega loe, mida kirjutatakse või arvatakse. Või pigem valatakase õli tulle halvustades mõne näite varal kogu lasteaiandust (artikkel “Appikarje riigi poole” Postimehes). Ega siis ei jäävatki muud üle kui rääkida selles keeles, mida ollakse sunnitud kuulda võtma, mis ärataks laiemat kõlapinda ühiskonnas.

OP – oma peaga!

Õpetaja tööst tuleb rohkem rääkida, otsida koos lahendusi. Seda me Hea Alguse võrgus üritame. Võrgus üleskerkinud mõtted jõuavad koolituste kaudu õpetajateni. Õpetajad peavad välja jõudma sellest ringist, kus kõik välised tegurid teda mõjutavad. Hea Alguse seltskonnas ringleb üks OK sarnane lühend – see on OP (loe:oma pea).

“Väärtuste võrgu” projekti algataja ja juht Liivi Türbsal:

Hea Algus peab väärtuskasvatustööd koolis ja lasteaias väga oluliseks. 2011. aastal osalesid 45 haridusasutuse meeskonnad - õpetajad, lapsevanemad ja haridusjuhid “Väärtuste võrgu” projektis, mida toetas Avatud Eesti Fond.

Koolitused toimusid Tartus, Tallinnas, Pärnus, Põlvas ja Jõhvis. Projekti kaudu õpiti tundma kõigi osalejate ning vabariigi väärtuskasvatustöös tunnustust leidnud haridusasutuste - Mammaste algkool-lasteaia, Pärnu Päikesejänku lasteaia ja Hea Alguse koolituskeskuse kogemustel põhinevaid ideid. Projekti raames koguti sadu näiteid ja edulugusid koolidest ja lasteaedadest. Eesmärgiks oli sõnastada väärtuskasvatustöö läbiviimise näited nii, et neid saaksid kasutada paljud õpetajad ja lapsevanemad, kes peavad oluliseks heade ideede rakendamist praktikasse.

Õpetajad Evelin ja Kadri Tartu Pääsupesa lasteaiast.

“Väärtuste võrgu” jätkuna algatas Tartu Pääsupesa lasteaed koostöös meie koolituskeskusega uue projekti “Samm-sammult ja üheskoos väärikamaks”, mida samuti toetas Avatud Eesti Fond. Selle projekti käigus süstematiseeriti kogutud näited ja vormistati need raamatuna-juhendmaterjalina kasutamiseks koolis, lasteaias või kodus. Projekti eestvedajad olid õpetajad Kadri Velner ja Evelin Pettai, koostööd tegi kogu Pääsupesa lasteaia meeskond. (Tartu Pääsupesa lasteaed sai TÜ Eetikakeskuse poolt tunnustuse kui väärtuskasvatuslasteaed 2010). Ühiselt valmistati nn sõnumiga väärtuste kotid, mis ühelt poolt sümboliseerivad põlvkondade vahelist sidet ja austust ning teiselt poolt annavad ülevaate olulistest väärtustest ja nendeni jõudmise võimalustest. Õppematerjali kogumiku said endale kõik projektis osalenud asutused, jagatud ideed on aga kasutamiseks kõigile.

Sõnumiga kotid jutustavad olulistest väärtustest.  

.