EST : ENG : RUS
Õpetajale > Võrgustikutöö uudiskiri nr 7

» Kuidas me Brüsselis kartulikrõpse määrasime

Kristi Teder, EKS „Aita“ esinaine

Mai alul organiseeris ESFi programm „Üldhariduse pedagoogide kvalifikatsiooni tõstmine 2008-2014“ õppereisi Brüsselisse. See oli võimalus tutvuda Euroopa Kooliga ning osaleda rahvusvahelisel konverentsil „European School and Scientix European Conference on Science Education“ (Euroopa Loodusainete Õpetamise Kogukonna SCIENTIX konverents).

Avaldasin soovi reisiks Brüsselisse, sest soovisin saada uusi kogemusi, teadmisi tehnoloogiavaldkonna osast õppe-teadustöös, tutvuda teiste riikide haridussüsteemiga, saada mõtteid meie koolide tehnoloogiavaldkonna aineõpetajate koolitusvajaduseks.

Kartulikrõpsud ja uurimuslik õpe

Uus kogemus oli Euroopa Kooli külastus. (Euroopa Kooli kohta saab lähemalt lugeda HTMi kodulehelt). Brüsseli Euroopa Koolis sai selgeks, kuhu tahab jõuda ka Eesti haridussüsteem. Tehnoloogiavaldkonna ainete uut õppekava arendades oli peamine probleem, et käsitöö ja kodundus meie põhikooli õppekavasse jääks. Euroopa Koolis seda õppeainet ei ole. Püüdsin selgitada koolisüsteemide erinevuste põhjusi ja tuua välja sarnaseid jooni. Olen arvamusel, et just koolis saavad noored oma loomepotentsiaali arendada ja avada. Et midagi luua, peavad olema selged elementaarsed töövõtted ja materjalid.

Öeldi, et töö tegemist ei pea õppima, see peab jõudma nooreni praktilise õppetegevuse kaudu erinevate õppeainete lõimingus. 6. klassi loodusõpetuse tunni teema oli lõhnad ja maitsed ning see oli hea näide õppetöö toimumisest praktilise tegevuse abil. Õpetaja ülesanne oli juhtida tunnis protsessi, õpilaste ülesanne oli jõuda järelduseni. Õpilased pidid pimetestis nuusutamise ja maitsmise teel ära arvama, milliste kartulikrõpsudega on tegemist. Klassis valitses elav töine õhkkond. Sellest polnud midagi, kui mõnel meeskonnal krõpsud liiga ruttu otsa said. Õpetajal oli kohe lisa anda. Olin tunni algul nördinud, et miks just katsetamiseks valiti kartulikrõpsud – selge reklaam ebatervislikule toidule. Peagi aga olime kolleegiga ennastunustavalt lülitunud õpilastena õppetöösse ja analüüsisime üheskoos tulemusi. Leppisin sellega, et krõpsud on noortele meelepärased ja tund peab õpilastele meeldima. Positiivse kogemuse teel talletuvad õpitulemused kindlamalt. Uurimuslik õpe. Meie alles jõuame selliste innovaatiliste õpetamismeetoditeni.

Vajame tehnoloogiahuvilisi noori õpetajaid

Enne hariduskonverentsi tutvusin selle kavaga, tundus keeruline leida endale jõukohane plaan kolmeks konverentsipäevaks. Huvitusin eelkõige õpetajatele suunatud ettekannetest ja projekte tutvustavatest posteritest. Projektõpe on hea võimalus alustada juba põhikoolis õpilastega nn teadustööd. Tehnoloogia muutub ajas kiiremini kui seda suudab inimene. On vaja uusi edumeelseid noori õpetajaid- juhendajaid, kes toetuksid tehnoloogia innovaatilisusele. Konverentsil esinejad kandsid enamus sarnast sõnumit – on vaja huvilisi noori, tegevustoetust, entusiastlikke eestvedajaid, suhteid ja sidemeid teiste maade töögruppidega ning kaasaegset õpikeskkonda ja tehnoloogiat.

Brüsseli kaunis vanalinn

Vabal ajal oli hea võimalus tutvuda Brüsseli vaatamisväärsustega, vanalinna arhitektuuriga, nautida rahvusroogi, külastada kuninglikku loodusparki ja pitsimuuseumi. Mida kõike pole pitsist tehtud!

Brüsseli Raeplatsil olid eksponeeritud huvitavad noorte projektitööde tulemused. Seal esitleti heategevusprojekti – installatsioonid taaskasutusmaterjalidest. Fantaasial ei ole piire. Kuna sõnadega on kunstiloomingut raske kirjeldada, siis lisan mõned kolleegi tehtud fotod. Sain sellest mõtteid projektitööks koolis.

Brüssel3.jpg

Eesti Käsitööõpetajate Seltsi „Aita“ suvekooli teema on „Projektitöö kui meeskonnatöö“. Püüan seal käsitööõpetajatele Brüsselis kogetu põhjal selgitada õpetaja muutumise tähtsust ajas. Sain õppereisilt palju positiivseid näiteid tehnoloogia arengust ja võrgustikutöö vajalikkusest, maailma avatusest.

Brüssel5.jpg

Brüssel7.jpg

viimati muudetud: 17.06.2011