EST : ENG : RUS
Õpetajale > Uudiskiri nr 6

» Emakeelemängud Tartu Kesklinna Koolis

Ly Ambos, Tartu Kesklinna Kooli klassiõpetaja ja üks ürituse korraldajatest

10. märtsil 2011 toimusid Tartu Kesklinna Koolis „Emakeelemängud”. Üritust peeti teistkordselt emakeelenädala raames ning see on mõeldud 4.-6. klasside õpilastele.
Eesmärgiks oli panna proovile õpilaste nutikus, loovus, diktsioonioskus, draamaosavus ning pantomiimivõime. Lisaks said õpilased näidata teadmisi lastekirjandusest ja -kirjanikest.
Igast klassist osales ettevõtmises üks 5-liikmeline võistkond. Keelemäng koosnes kümnest osast.

Vanasõnu tuntakse hästi

Esimene osa hõlmas rahvaluulet. Nimelt pidid õpilased kiiruse peale sõnakaartidest kokku panema kaks vanasõna. Enamus lapsi said sellega hakkama, mis näitas, et õpilased tunnevad vanasõnu hästi.

Teine osa oli pantomiim, kus iga võistkond valis ühe oma liikme sõnu selgitama. Viimast võis teha kasutades vaid kehakeelt. Õpetaja näitas sõnakaarte ning õpilasel oli sõnade selgitamiseks aega üks minut. Vastavalt sellele, kui palju sõnu võistkond ühe minuti jooksul ära arvas, sai ka punkte. Ülesanne pani proovile nii laste loovuse kui meeskonnatöö ning tekitas palju elevust ja lusti.

DSCN0699.jpg

Peeter pani paadilt plagama

Kolmandaks pidid võistkonnad kahe minuti jooksul kirjutama lühiteksti, milles kõik sõnad algasid etteantud tähega: 4. klassidel K-tähega, 5. klassidel T-tähega ja 6. klassidel P-tähega. Igast võistkonnast luges esindaja kirjutatud jutu ette. Mõned olid jõudnud etteantud aja jooksul teha seotud jutu, näiteks „Peeter purjetas punaste purjedega purjekal. Pärast Peeter pani purjeka põlema. Peeter pani paadilt plagama. Pärast põlengut pani Peeter punased püksid pähe. Peeter peatas punase paadi. Pärast pani põlema. Pärast plagas Peeter proua Pireti poole pirukat pugima. Peeter pani pirukad põske.“ Teised panid kirja lihtsalt üksikud laused, näiteks „Keegi kõndis katusel. Kass krabistas keldris. Koer käis kassi kimbutamas. Konn krooksus kure kõhus. Koer kaevas kuuris konti.“

Häälda selgelt! 

Neljandaks mõõduvõtmise osaks oli “Kuldvillak“, milles oli kuus erinevat teemat: kirjanikud, luule, raamatud, mõisted, ajakirjad ja mõistatused. Loosi alusel valis iga klass teema ning õiguse vastata sai esimesena märku andnu. Kui vastus oli vale, sai vastata järgmine võistkond. Korduvaimaks veaks oli, et vastused ei alanud „Kuldvillakule” kohaselt fraasidega „Kes on ...?” või „Mis on ...?”.

Viiendaks pidid õpilased võistlema diktsioonis ning jälle valiti igast võistkonnast välja üks esindaja. Võistleja pidi hääldama ühte lauset, mis oli igal klassil erinev. Näiteks 4. klasside lause oli „Sada pada pudi keedab, seda pudi tädi kiidab” ning 5. klassidel „Kummikutes kummitus kummitab kummutis”. Tähtis oli, et õpilane hääldaks lauset võimalikult selgelt ja kiiresti. Arvesse läksid esitused, kus tööülesanne oli täidetud korrektselt ja selge diktsiooniga. Võistluse käigus ilmnes, et osa lastest on diktsiooniharjutuses tõesti väga osavad ning suudavad tundmatu teksti ettekandmisega oskuslikult hakkama saada.

Sõnad sõnapusast, kirjanikud pildimängust

Järgmisest osast – sõnapusast – leidsid lapsed võõrsõnu, mis olid seotud eesti keelega. Leitud võõrsõna juurde pidi kirjutama ka tähenduse. See ülesanne õnnestus kõige paremini 6. klassidel.

Lasteraamatute autorite tundmist kontrolliti erinevate väidete ettelugemisega lastekirjanikest ja nende teostest. Võistkondadel olid „jah” ja „ei” kaardid, mida nad siis vajadusel tõstsid.

Kaheksas võistlus nimega „Arva ära“ tekitas palju elevust, sest ülesande koostamisel oli kasutatud arvutiprogrammi Notebook, mis nii õige kui vale vastuse korral mängis vahvat heliklippi. Omavahel võistlesid paralleelklassid ning kummastki meeskonnast tuli sõna mõistatama üks liige. Tähti pakkusid võistlejad kordamööda ning tervet sõna sai ära arvata enne tähe pakkumist. Mängus esinesid järgmised eesti keele mõistetega seotud sõnad: lauseliikmed, lihtminevik ja palindroom.

Pildimängu keskmes olid lastekirjanikud. Õpetaja luges ette väite ja iga väitega eemaldus kaetud pildilt üks tükk. Kokkuvõtteks võib öelda, et lapsed tundsid lastekirjanikke ja nendega seonduvat päris hästi.

Muinasjutu lavastamine

Viimases osas, muinasjutu lavastamisel, tõmbas iga võistkond loosiga ühe tuntud muinasjutu ja kandis sellest ette kõige iseloomulikuma osa. Muinasjuttudeks olid „Kolm põrsakest“, „Punamütsike“, „Tuhkatriinu“, „Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi“, „Lumeeit“ ning „Hunt ja seitse kitsetalle“. Lavastused kanti ette pantomiimina ning võistkonnad mõistatasid, missugusest muinasjutust katkend pärit on. Kokkuvõtteks tegid meeskonnad väga head koostööd ning lavastatud katkendid olid suures osas äratuntavad.

DSCN0702.jpg

Kuna üritus pakkus lastele lisaks mängulustile ka võistlusmomenti, meeldis see õpilastele väga. Ürituse lõpus toimus osalejate ringis reflektsioon, kus õpilased panid kirja oma mõtteid mängulise pärastlõuna kohta. Mõned näited saadud tagasisidest:
• Meile meeldis kõige rohkem etendust teha.
• Meeldis kogu võistlus ja me nautisime seda.
• Ootan järgmist korda.
• Kõik meeldis.
• Tahaksime ka järgmisel aastal tulla.

Võitjad 

I koht:
• 6.b koosseisus Mikk Pehk, Saale Timotheus, Sonja -Liis Kaara, Kiur Kaasik, Anna-Maria Ausa
II–III koht:
• 4.a koosseisus Tormi Sõber, Piibe Laura Lind, Erik Markos Poska, Ekke Juhan Liivak
• 6.a koosseisus Annaliisa Männik, Nel Välb, Grete Sabine Sarap, Ursula Ainso

Parimatele olid auhindadeks raamatud ja tänukirjad, kõikidele osavõtjatele pulgakommid ja järjehoidjad.

Korraldajad Ly Ambos ja Tiina Karri tänavad ¾üriid, kes pidas täpset punktiarvestust ja Tartu Kesklinna Kooli, kes toetas üritust meenete muretsemisel.

viimati muudetud: 06.05.2011