EST : ENG : RUS
Õpetajale > Uudiskiri nr 5

» Lõuna-Korea õpilaste edukuse põhjused

Einar Rull, eksamikeskuse eksamiarenduse nõunik

Lõuna-Korea majanduse buum algas umbes 20 aastat varem kui meil. Buumiga käis koos kasvav varanduslik kihistumine. Kuna Lõuna-Korea rahvaarv on meie omast tunduvalt suurem – peaaegu 50 miljonit inimest – siis on ühiskonna jõukusepüramiidi ülemine ots selgemalt välja joonistatud. Ning märkimisväärelt jõukamate inimeste elustiili eeskuju mõjub innustavalt. Loosungiga “Õnn ei ole rahas” oleks valimisi Koreas võita üsna raske, sest igapäevane elu tõestab pigem vastupidist. Õnne saavutamiseks on aga vaja omandada hea haridus. Ning see on Korea oludes kõigepealt selge lastevanematele, kes nõuavad, et nende lapsed kodus korralikult õpiksid, saaksid sisse korralikesse koolidesse ning et ka koolides õpetamise tase kasvaks.

Lapsevanema nõudlikkus kui probleem
Lastevanemate nõudlikkust peetakse Korea haridusringkondades probleemiks. Ehkki see nõudlikkus on kahtlemata PISA edukuse üheks peamiseks põhjuseks, teeb see samas ka õpetajate igapäevase elu üsna raskeks. Kui eelmise aasta suvel USA president Obama külastas Lõuna-Koread ning jutt läks hariduse murekohtadele, siis kõige suuremaks Lõuna-Korea hariduse murekohaks nimetaski Korea osapool lapsevanemate nõudlikkust. Uudis leidis elavat vastukaja rahvusvahelises ajakirjanduses vastuolulisuse tõttu, et kõige suurem mure on tegelikult ka just edukuse põhjaks.

Lapsevanemate pidev nurin võib olla ka põhjuseks, miks Korea koolisüsteemi ei peeta kodumaal eriti heaks. Ametliku koolisüsteemi kõrvale on kerkinud märkimisväärselt suur vanemate erainitsiatiivile põhinev “variharidussüsteem”. Laialt on levinud koduõpetajate kasutamine.

Õpetajad võivad olla küll oma aine õpetamises väga tugevad, kui aga õpilased ei õpi, ei ole sellest palju kasu. Tänu nõudlikele lastevanematele Korea õpetajatel seda muret ei ole.

Rikkus tähendab paremat kooli

Teine suur Korea haridussüsteemi iseärasus on samuti seotud pikemat aega kestnud moodsa majanduse arenguga. Arengu tagajärjel on elurajoonid selgelt kihistunud perekondade sissetulekute põhjal. Sarnaselt Eestiga on ka Lõuna-Koreas seadus, et koolid peavad lapsi vastu võtma elukohapõhiselt. Kui meil on selle seaduse mõte selles, et ühtlustada õpilaste sotsiaalmajanduslikku jagunemist koolide vahel, siis Lõuna-Koreas toimib see täpselt vastupidiselt. Kui samas piirkonnas elavad ühesuguse sotsiaalamajandusliku taustaga õpilased, siis on ka selle piirkonna kooli õpilaste sotsiaalmajanduslik taust enam-vähem samasugune. Enam-vähem samasugused on ka vanemate võimalused rakendada oma lastele “variharidussüsteemi”.

Tagajärjeks on see, et koolisisesed õpitulemuste erinevused ei ole suured. Suur on aga erinevus koolide vahel. Koolisüsteem on kohanenud homogeensete klasside õpetamisele. Kui vanemad sooviksid oma lastele paremat kooli, siis peaksid nad kõigepealt rikkamate inimeste piirkonda elama minema. Sissesaamine kõrgema sotsiaalmajandusliku taustaga õpilastega kooli üldjuhul garanteerib ka õpilase kõrgema keskmise tulemuse. Konkurents kõrgkoolidesse on Lõuna-Koreas väga pingeline.

Tänu üsna tihedale asusutusele ei ole Koreas koole, kus klasside täituvus oleks väga madal. Kui Eestis on selle tõttu keskmiselt 20 õpilast klassis, siis Koreas umbes 30 õpilast. See lisaks vanemate nõudlikkusele on põhjuseks, miks Eestist väiksemate suhteliste kulutuste juures haridusele (3,5% SKP-st) on PISA tulemused märkimisväärselt paremad kui Eestis. Tõsi, eraannetused haridusele moodustavad ka umbes 1% SKP-st.

Rõhk loomingulisel ja kriitilisel mõtlemisel
Möödunud aastasaja lõpus reformis Lõuna-Korea oma emakeeleõpet. Uus õppekava pani rohkem rõhku kriitilisele ja loomingulisele mõtlemisele nii lugemisel kui kirjutamisel. Kuna kirjanduse õpetamisel tegeletakse rohkem mõtlemisvõime arendamisega ning ka kõrgkooli sisseastumiskirjandis pööratakse enam tähelepanu õpilastele arutlusoskusele, siis Korea PISA funktsionaalse lugemisoskuse tulemused on pärast seda kõvasti paranenud. Samas vähendati loodusõpetuse mahtu koolides ning tagajärjed olid samuti PISA 2000. aasta uuringule järgnevatel aastatel selgelt näha. Tõsi, 2009. aasta PISA loodusainete tulemustes toimus jälle märgatav tõus.

Korea on haridusuuendustes väga edumeelne. Korea oli üks nendest kolmest riigist, kes osales 2006. aasta PISA uuringu elektroonilises testis koos Islandi ja Taaniga. Lõuna-Korea esindajaid võib kohata peaaegu kõikidel üle-euroopalistel haridusfoorumitel ning nad on väga agarad arutlema erinevate riikide hariduse edukuse põhjuste üle.

viimati muudetud: 18.01.2013