EST : ENG : RUS
Õpetajale > Uudiskiri nr 4

» Briti hariduse Valge Raamat keskendub õpetaja autoriteedi taastamisele

Einar Rull, eksamikeskuse eksamiarenduse nõunik

Briti koolide Valgele Raamatule pääseb ligi internetilehekülje  http://www.education.gov.uk/inthenews/pressnotices/a0068673/schools-white-paper-published  linkide kaudu.


The Importance of Teaching (Õpetamise tähtsus)
Dokument ongi suures osas õpetajatest, et taastada õpetajate ja koolijuhtide autoriteet. Milliseid muutusi kavatsetakse selleks teha?

Tulevased õpetajad peavad tulevikus enne õpetajakoolitusse astumist läbima range ainealase pädevuse ning psühholoogilise sobivuse testi. Andekaid inimesi plaanitakse värvata ka ümberõppe korras teistelt aladelt. Õpetajakoolitust parandatakse koolipraktika osa suurendamisega. Paremad õpetajad võivad koolijuhi otsusega saada teistest kolleegidest suuremat palka.

Head õpetajad lahkuvad tihti koolist, sest ettekirjutused ei anna neile piisavaid vahendeid distsipliini hoidmiseks klassis. Valges Raamatus leitakse, et õpetajad peavad saama õiguse ka füüsiliselt õpilasi korrale kutsuda, kui olukord seda nõuab;  läbi otsida ning relvi, terariistu, alkoholi või pürotehnikat konfiskeerida. Õpilasi võib peale tundi jätta ka sellest 24 tundi varem lapsevanemaid ette hoiatamata nagu seni kombeks oli. Koolis soositakse jälle koolivormi. Lapsevanemad saavad õiguse tunnidistsipliini pärast inspektsiooni kaevata ning saada varasemast rohkem informatsiooni kooli ja õpilaste kohta.

Õpetajat tahetakse enam kaitsta igasuguste valesüüdistuste eest. Kui õpetata suhtes on kaebusi, tuleks nüüd seda käsitleda anonüümselt. Samas võivad koolijuhid Valge Raamatu põhimõtete rakendamise järel sagedamalt õpetajate tunde külastada. Direktoritel on tekivad vabamad käed ebapädevate õpetajate töölt vabastamiseks.

Direktorile jääb viimane sõna õpilaste väljaviskamisel. Kuid väljavisatud õpilaste koolitamise eest jääb vastutama ikka edasi sama kool ning nende tulemused jäävad selle kooli edetabelitesse. Edetabelid kavatsetakse reformida nii, et need hindaksid koole selle alusel, kui hästi on tehtud viit olulist eksamit, mis moodustavad uue väljakuulutatud English Bacalaureate’i: matemaatikat, emakeelt, võõrkeelt, loodusainet ja ühiskonna-ainet. Seega kaob mõte nõrkade õpilaste survestamiseks „pehmemate“ ainete eksamite valimiseks, sest nendega ei saaks English Bacalaureate tunnistust.

Edetabelites loetakse tulevikus kokku, mitu õpilast saab vähemalt hinde „C“ igas nimetatud viies õppeaines. Kui üle 35% õpilastest saavad hindeid alla „C“ (varasema 30% asemel), on kool „failing school“ (ebaõnnestunud, äparduv) ning saab inspektorid kaela. Kui kool ei suuda oma eesmärke täita, siis vahetatakse kooli juhtkond välja või kool reformeeritakse.

Briti koole ei kavatseta hinnata enam 18 “community cohesion” parameetri alusel (õpilaste vaimne, moraalne ning kultuuriline areng, õpilaste heaolu jne.), vaid 4 parameetri alusel, milleks on õpetamisstandardid, kooli juhtimine, õpilaste käitumine ning õpitulemused. Ajalehtede juhtkirjades tõdetakse, et koolidesse oligi juba vahepeal õppimise asemel imbunud liiga palju poliitiliselt korrektset meelelahutust, mille väärtus õpilaste teadmiste kasvu seisukohalt on enam kui küsitav. Koolid ei peaks enam täitma enesehindamise aruandeid, millel oli 27 peatükki. Seega jääks õpetajatel aruandluse kõrvalt rohkem aega õpetamiseks. Tõsisemat tähelepanu soovitakse pööratakse koolidele, kus kuulutatakse ekstremismi.

Eksameid lubatakse teha krõbedamaks, eeskuju võetakse Hiinast, Singapurist ja Lõuna-Koreast. Ülikoolidel palutakse aidata koostada paremaid eksamiküsimusi. Varasemast rohkem tähelepanu hakatakse pöörama õigekirjale kõigil eksamitel. Eksamid muutuvad ühemoodulilisteks ning neid ei lasta korduvalt ümber teha. Kuueaastastele lastele viiakse sisse kohustuslik lugemistest. Reformikavaga tullakse välja juunis 2011 ning komisjon on pandud sellega tegelema.

Õppekava mahtu on plaanis vähendada, et jätta rohkem aega alternatiivsetele õppeüritustele ning et põhiasjad saaks korralikult selgeks õpetada, nagu on seda pikka aega nõudnud tööandjad. Riik kirjutab tulevikus ette vaid matemaatika, loodusteaduste ja inglise keele õppekavad – muu kujundamine kavatsetakse jätta koolile vabaks. Selle üle tuleb aga veel mõelda, milliste teiste ainete kavad peaksid tulevikus olema Londonist jäigalt ette antud. Õppekava kataks vaid poole koolipäevast. Võõrkeeli tuleks agab nüüd õpetada kuni õpilaste 16 aastaseks saamiseni.

Tunnustatud oma ala spetsialistid on pandud õppekava üle vaatama. Näiteks soovitakse ajaloos tuua tagasi ka kogu ajaloo tervikkäsitlus, sest seda läheb inimestele elus vaja. Vahepeal õpetati vaid valitud peatükke ajaloost.

Tõsine ja suur muutus, mis peaks tõstma kõvasti ülikooli astujate akadeemilist standardit ning tõhustama kutseõppe haru vastavalt tööturu vajadustele, on uuendus, et alates 2013. aastast kavatsetakse põhikool muuta 8-aastaseks (kaks aastat lühemaks) ja gümnaasium 4-aastaseks (kaks aastat pikemaks).



viimati muudetud: 17.01.2013