Arhiiv
Kutseharidus
Riigieksamid
< november 14 >
27 28 29 30 31 1 2
3 4 5 6 7 8 9
10 11 12 13 14 15 16
17 18 19 20 21 22 23
24 25 26 27 28 29 30
1 2 3 4 5 6 7
Arhiiv

» Meeskonnakoolituse hinne kujuneb kevadeks (0)

Madli Leikop, eksamikeskuse infojuht

Kujundav hindamine on kuum teema, see müüb, ütleks ärivaistuga inimene. Otsustades 5. novembril 2010 Viimsi Keskkooli kogunenute arvu järgi võib ütlejal isegi õigus olla – ligi 200 õpetajat ja koolijuhti Harjumaalt Võrumaani tegid algust meeskonnakoolitusega „Kujundav hindamine õppeprotsessis“.


Miks just need 200 ja miks just Viimsi kool? Sest Viimsi koolil on praktiline kogemus kujundava hindamise rakendamisel, ja just need pea 200 õpetajat ning koolijuhti osutusid konkursil valituiks.

Mõni aeg tagasi kutsus Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus koostöös SA Viimsi Keskkooli ja ESFi programmiga „Üldhariduse pedagoogide kvalifikatsiooni tõstmine 2008-2014“ üldhariduskoolide meeskondi osalema koolitusel „Kujundav hindamine õppeprotsessis“. Konkursi käigus moodustati 20-s õppeasutuses nelja- või kuueliikmelised pedagoogide meeskonnad: õpikogukonnad.

Kindlasti pole lood nii, et need, kes koolituse läbivad, hindeid oma õpilastele enam ei pane. Aga nendel õpetajatel on alternatiiv, võimalus teisiti läheneda: nad oskavad teadlikult rakendada kujundava hindamise meetodeid.

Viimsis toimuski 5. novembril nö õppeaasta avamine. Kujundavat hindamist lahati nii lapsevanema, haridusministeeriumi kui Viimsi kooli praktikute silme läbi. Viimsi Keskkooli direktori Leelo Tiisvelti sõnul hindab ühiskond üha enam loovust. Ja selle all ei tuleks mõelda üksnes kauneid kunste. Loovus on oskus leida uusi seoseid ja mõista tervikut; muuta olemasolevat mudelit ja välja tulla mõttemallidest ja stereotüüpidest. Sellest on vähe, kui õpetaja 45 minutit klassi ees soleerib, õpilased peavad hakkama küsimusi esitama. Sest kujundav hindamine on kahe osapoolega protsess, see on mõlemapoolne küsimine ja vastamine, aga küsimusi tuleb esitada ka iseendale: mida mul on vaja teada? Mida ma praegu tean? Mida pean tegema, et teada, osata ja suuta? Kujundav hindamine jutustab õpilasele, kuidas ta õpib selmet keskenduda sellele, mida ta õpib. Lõpptulemusena võtab õpilane vastutuse oma õppimise eest, aga siinkohal hoiatas Leelo Tiisvelt kohe: „See protsess kestab 12 aastat!“.

Lastevanemate Liidu esindaja Aivar Halleri arvates saadakse kujundavast hindamisest erinevalt aru, aga see ei ole halb. Sest mistahes hindamine on ikkagi vahend, mitte eesmärk. Kujundava hindamise kolme peamise eeldusena tõi ta välja kokkulepitud sisulised väärtused; jagatud arusaama selles osas, mida, miks ja kuidas hinnatakse ning mis kõige olulisem – õpetajale jõukohane õpilaste arv klassis. Viimaseta ei tule kujundavast hindamisest suurt midagi välja.

Ain Tõnisson haridus- ja teadusministeeriumi esindajana rääkis uue õppekava ja kujundava hindamise seostest. Ta tõdes, et uus riiklik õppekava soosib paindlikkust ka hindamises, aga see ei kirjuta muutusi ette. Hindamise muutuste rakendamine sõltub rohkem heast eeskujust kui muudatustest regulatsioonis.

Et hinded 2, 3, 4 ja 5 oleksid saatanast ning tuleks silmapilk keelustada, ei kõlanud ühestki sõnavõtust. Vastupidi – ka kujundav hindamine ei saa läbi numbriteta, „5“ või „2“ on õigel ajal ja õiges kohas panduna väga mõjus tagasiside õpilase õppimise kohta.

Niisiis – õpetajad on koolipinki istunud. Õppeaasta jooksul, aprillini 2011 toimub 6 õppesessiooni iga õpikogukonna kodukoolis. Neid viivad läbi moderaatorid, kes on samalaadse protsessi professionaalse õpikogukonna liikmena juba läbi teinud. Missugust hindamismeetodit õpetajad aasta jooksul iseendi puhul kasutavad – kas kujundavat või tavapärast numbrilist, see selgub juunis, kui taas Viimsi Keskkoolis tehakse õpingutest kokkuvõtted.

Koolituses osalevad koolid: Otepää Gümnaasium, Põltsamaa Ühisgümnaasium, Paldiski Gümnaasium, Miina Härma Gümnaasium, Võru Kreutzwaldi Gümnaasium, Tartu Raatuse Gümnaasium, Loo keskkool, Oru Põhikool, Tori Põhikool, Pärnu Kuninga tänava Põhikool, Haapsalu Linna Algkool, Kuressaare Gümnaasium, Valga Põhikool, Tartu Erakool, Kabala lasteaed-Põhikool, Järva-Jaani Gümnaasium, Paide Ühisgümnaasium, Haljala Gümnaasium, Narva vanalinna Riigikool, Kärdla Ühisgümnaasium.










viimati muudetud: 10.11.2010

Kommenteeri

Nimi:
E-post:
Pealkiri:
Kommentaar:
Kontrollnumber:
Jäta nimi ja e-post meelde (cookie):