Einar Rull, eksamikeksuse eksamiarenduse nõunik
Artikkel valmivast elektrooniliste testide keskkonnast ja e-ülesannetest. Liigume e-eksamite suunas.
Elektroonilised testid on kõrgkoolides ja kutsekoolides muutunud üsna igapäevasteks. Põhikoolis ja gümnaasiumis on raskendanud nende kasutamist korraldamise logistiline keerukus korraga umbes 10 tuhandele õpilasele.
Elektroonilised testid üldhariduskoolis on samasugune märgilise tähtsusega sündmus eesti haridusajaloos nagu esimese eestikeelse aabitsa trükkimine. See mõjutab üsna kardinaalselt kogu koolitööd, mis kolib üha enam virtuaalmaailma. Samas võimaldab virtuaalmaailm suuremat autentsust: asjade õppimist lähemal sellele, nagu need reaalses maailmas meile ette satuvad. See puudutab nii klassiruumis õpetamist, kodutöid kui teadmiste kontrolli.
Eksamikeskus on juba üle aasta tegelenud elektrooniliste eksamite korraldamise süsteemi arendamisega AS Fujitsu Services abiga, kes võitis elektrooniliste testide korraldamise projekti riigihanke. Nagu ikka toimub seegi suures osas Euroopa rahade eest: ESF-i programmi ÕKVA raames. See vallatu nimega programm tegeleb õppe kvaliteedi parandamisega kahel viisil: õppeasutuste sise- ja õpitulemuste välishindamissüsteemi arendamise kaudu
Elektrooniline testimine on kulukam ja keerulisem kui tavaline testimine. Võimalus elektrooniliste eksamite süsteemi arendada on praegustes nappides oludes üsna harukordne, eriti kui kõrvutada seda kokkuhoiu-uudistega nii meilt kui laiast maailmast. Näiteks pandi Suurbritannias raha puudusel isegi kohalik tiigrihüppe sihtasutus BECTA kinni. Meie tingimustes oleks nii radikaalset sammu veidi raske ette kujutada. Sama raske nagu oleks inglastel kõigi oma loodus- ja ühiskonnaainete A-level eksamite (meie mõistes riigieksamite) kaotamist ette kujutada, mis võiks ehk juhtuda vaid suurema näljahäda tulekul.
Elektroonilised testid tähendavad eelkõige elektroonilisi ülesandeid ja nende talletamise panka. Valmis on saamas moodul, mille abil elektroonilisi ülesandeid kirjutada ja säilitada. Uude süsteemi kolivad üle ka paberil korraldavate eksamite korraldusmoodul ja tulemuste fikseerimine-teavitamine, kuid selle valmimisega läheb veel aega.
Tänu testitulemuste pikaajalise turvalise talletamise võimalusele saab valmivat e-testimise süsteemi kasutada vastuvõtutestide ja katsete, riigieksamite, põhikooli lõpueksamite, tasemetööde, uuringute ja kujundavat hindamist toetavate diagnostiliste testide korraldamiseks. Ehkki süsteemi esialgne jõudlus ei ole väga suur, saavad ka õpilased selle harjutuskeskkonnas ülesannete lahendamist harjutada. Õpetajatel tekib ekspromt tunnikontrollide koostamise, läbiviimise ja hindamise võimalus. Põhimõtteliselt on süsteemi kaudu võimalik anda ka õpilastele elektroonilisi kodutöid, targematele õpilastele täiendavaid ülesandeid ning nõrgematele õpilastele abimaterjale teistele järele jõudmiseks. Ka vanemad peaksid süsteemist abi leidma oma lastele kooliasjade seletamisel. E-ülesandepangast tõuseb otsene kasu nii õpetajale kui ka teadmishimulisle õpilasele, samuti lapsevanemale, kes soovib oma last õppetöös toetada. Kõigil neil avaneb võimalus kasutada õppetöös kvaliteetseid e-ülesandeid.
Elektrooniliste ülesannete koostamine tähendab ülesande projektide või stsenaariumide väljamõtlemist, nende programmeerimist kas ise või keerukamatel juhtudel programmeerijate abiga, eelkatsetamist ja analüüsi. Tuleviku üleriigiliste testide e-ülesanded peaksid olema põhjalikuma kujundusega, võimalusel kogu tänapäeva graafilist tulevärki kasutav ja selle läbi õpilaste meeli arendama. Samas läheb vaja ka palju lihtsamaid ülesandeid tavaliste tunnikontrollide jaoks, mis võivad olla valikvastustega või valikumenüüdega, vastuste salvega, paaride moodustamisega, kujunditel märkimisega, liuguriga, joonistamisega, vabavastustega või registreeritakse vastaja reaktsioon keerulisema simulatsiooni korral. Mingi hulga ülesandeid saab hinnata automaatselt, ülejäänute puhul hindavad kas õpetajad või tsentraalsed hindajad. Süsteem võimaldab näiteks õpetajal sisse logida ning oma õpilaste töid hinnata. Arvestatud on suuliste vastuste salvestamise ja hindamise võimalusega. Tulevikus peaks saama testisoorituses ilmnenud eksimuste põhjal õpilasi latentsetesse gruppidesse jagada, mis aitaks õpetajal oma tööd kavandada, õpilastele ja lapsevanematele sisulist tagasisidet pakkuda.
Elektrooniliste ülesannete kirjutamisega saavad meil juba praegu hakkama üsna paljud õpetajad, sest Tiigrihüppe kaudu on toimunud ja toimub palju sellealaseid koolitusi. Üldhariduskooli elektrooniliste ülesannete panga valmimisega seoses tekib täiendav võimalus oma õpilastele ülesannete koostamiseks, talletamiseks ning ülesannete vahetamiseks teiste õpetajatega. Riigieksami ülesannete koostajatel tekib võimalus koostada ülesandeid oma kodus ning saata teistele koostajatele täiendamiseks ning testimiseks. Baasis säilivad ka need ülesanded, mis ei leia kohest rakendamist riigieksamitöödes.
Kaugel ei ole ajad, kus iga õpilane lahendab ülesandeid vastavalt oma võimekusele, sest see võimaldab õpilase õpitulemusi täpsemalt fikseerida ja on arendavam. Juurutatava kujundava hindamise rakendamisel ei huvita meid see, kuidas õpilane on üheks tunniks ära õppinud, vaid eelkõige kuidas ta liigub edasi pikema perspektiiviga skaalal. See peaks päästma valla nende õpilaste loomingulise potentsiaali, kes vajavad veidi innustamist, et olla kõige tublimad.
Eksamikeskus plaanib läbi viia koolitusi, kus tutvustame oma süsteemi, et õpetajad saaksid seda oma igapäevases koolitöös kasutada. Tasapisi liigume ka pabereksamitelt virtuaalmaailma. Osades ainetes kiiremini, osades aeglasemalt.
