Ene Kangron, EMTA dotsent, Eesti Muusikaõpetajate Liidu välissuhete juht, Euroopa Koolimuusika Assotsiatsiooni juhatuse liige ja rahvuslik koordinaatorEesti muusikahariduse 2009. aasta tähtsündmuseks kujunes 1.-4. juulini Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias toimunud Euroopa Koolimuusika Assotsiatsiooni (EAS – European Association for Music in Schools) aastakonverents Tallinn 2009.
See oli ühtlasi ka Rahvusvahelise Muusikakasvatuse Ühingu (ISME – International Society for Music Education) Euroopa regionaalne konverents.
Konverentsi korraldasid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Eesti Muusikaõpetajate Liit koostöös EASi juhatusega, konverentsi patroon oli Tallinna abilinnapea Kaia Jäppinen.
meNet-i ainulaadne ülevaade muusikaõpetusest Euroopas
Konverentsile eelnes Euroopa muusikaõpetuse koostöövõrgustiku (meNet – Music Education Network) kolmepäevane seminar Tallinnas. MeNet on 35-liikmeline teadlastest ja väljapaistvatest praktikutest koosnev koolimuusika arendusüksus, kelle kolmeaastase ühistöö tulemusena on valminud ainulaadne ülevaade kahekümne Euroopa riigi (sh Eesti) muusikaõpetusest ning muusikaõpetajate ettevalmistamisest.
Konverentsiprogrammis tutvustas meNet oma töö tulemusi.
Paralleelselt konverentsiga toimus ka EASi traditsiooniline noortefoorum kolmekümne osavõtjaga kuuest Euroopa riigist, sh 5 üliõpilast Eestist.
Konverentsipäevadel oli avatud õppekirjanduse näitus, kus oma materjale eksponeerisid Avita, Koolibri, SP Muusikaprojekt, Talmar ja Põhi ning Eesti Pärimusmuusika Keskus, aga ka sellised Euroopa suurkirjastused nagu Helbling Saksamaalt ning Otava Soomest.
Üldteema oli „Muusika koolis ja väljaspool kooli“
Kokku oli konverentsil 183 osavõtjat 25 riigist. Esindatud oli Austria, Austraalia, Belgia, Brasiilia, Eesti, Hispaania, Holland, Kreeka, Küpros, Läti, Leedu, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Poola, Rootsi, Soome, Sloveenia, Slovakkia, Suurbritannia, Šveits, Tšehhi, Türgi, Ungari ja USA.
Konverentsi üldteema oli ”Muusika koolis ja väljaspool kooli”, alateemasid oli kuus: muusika koolikultuuris, didaktiline kultuur kooli muusikatundides, muusikaõppekirjandus ja muusikaõpetus/muusikakasvatus kui kultuurisümbol, muusika noorte elustiilis ja koolivälises maailmas, muusika ning kodune kasvatuskultuur, muusika ning inimese areng.
Konverentsi võtmekõnelejad olid prof dr Wilfried Gruhn (Freiburgi Ülikool, Saksamaa, teema ”Väike Mozart igas lapses – geenid või geenius?”); prof dr Franz Niermann (Viini Muusika- ja Esituskunstide Kõrgkool, teema ”Väikeses kõlab maailm nii rõõmsavärvilisena. Muusika õppimisest ja õpetamisest analoogselt võrgustike printsiipidega”); prof dr Thomas Regelski (Helsingi Ülikool ja SUNY Fredonia – USA, teema “Muusika ja muusikaõpetus kui praksis: tegevuse kaudu õppimise mudel”); prof dr Urve Lippus (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, teema ”Eesti laulupidude traditsioon ja koolid läbi aegade”).
Sisulise kokkuvõttega konverentsi ettekannetest on võimalik tutvuda ajakirjas Muusika ilmunud prof dr Airi Liimetsa artiklis ”Rahvusvahelisest konverentsist “Muusika koolis ja väljaspool kooli” Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias” (ajakiri Muusika 8-9/2009; 26-27).
Palju positiivset
Euroopa Koolimuusika Assotsiatsiooni konverentsi korraldamine Tallinnas andis meile ainukordse võimaluse tutvustada väärikale ja asjatundlikule kuulajaskonnale Eesti muusikaharidust ning saada ise osa muusikaõpetuse uutest arengusuundadest maailmas. Toimunud konverents on kindlasti märkimisväärne tulemus Eesti Muusikaõpetajate Liidu välissuhtluses.
Kui senised Euroopa Assootsiatsiooni konverentsid on tavapäraselt keskendunud ettekannetele, töötubadele ja aruteludele, siis Tallinna konverentsi muutsid omanäoliseks eelkõige meeleolukas avakontsert ja spetsiaalselt osalejatele korraldatud neli kontserti ning muidugi meie unikaalne laulupidu.
Rõõmustav on tõdeda, et just „muusika kohalolek“ kujunes valdavaks märksõnaks ja imetlusobjektiks konverentsi külaliste hilisemates hinnangutes.
Esmakordselt EAS-i ajaloos oli konverentsi avakontserdiks tellitud spetsiaalne helitöö – Tauno Aintsi teos „Laulja“ koorile ja sümfooniaorkestrile, teksti autor Hando Runnel.
Autori lahkel loal said kõik konverentsist osavõtjad teose klaviiri ning avakontserdil kõlanud esituse helisalvestuse.
:::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::
Konverentsi tutvustavas bukletis mõtestasid muusikahariduse ja EAS-i konverentsi Tallinn 2009 tähendust lahti kõik tervitustekstide autorid.
Laine Jänes, kultuuriminister:
”/..../ Inimkonnale on antud keel, mida mõistavad tõlkimata kõik rahvad. Selleks keeleks on muusika. Kuid selle kaunikõlalise keele õppimine pole lihtsate killast. Ta nõuab pühendumist, tema nüansside külluse tundmaõppimine süvenemist, tema igapäevase kasutamise õpetamine meistri suunamist.
Mul on erakordselt hea meel, et Eestil on võimalik võõrustada muusikaõpetajaid üle kogu Euroopa ning et see kohtumine toimub meie rahvuskultuurile nii olulisel – järjekordse laulu- ja tantsupeo – ajal. On ju laulupeo traditsioon ja selle hoidmine kui omamoodi 140-aastane lugu ühe väikese rahva muusikaharidusest, mis on Eesti riigi ja rahva olemiseks ning kaitseks teinud enam ära, kui mistahes teised distsipliinid“.
Tõnis Lukas, haridus- ja teadusminister:
„Eesti muusikakasvatusel on vanad ja austusväärsed tavad, mida võib mõõta aastasadadega. Ehkki selle sisu ja rõhuasetused on aegade jooksul muutunud, on muusikahariduse keskseks teljeks jäänud laulmine, mille fenomenaalseks väljundiks on laulupidu.
Alus laulupeotraditsiooni kui rahvusliku kultuuripärandi edasikandmisele ja arendamisele rajatakse üldhariduskoolis, selle võtmeisikuks on muusikaõpetaja. /...../ Säilitades omakultuuri ja omanäolisust, on eesti muusikaõpetus avatud maailma kultuuriruumi mitmekesisusele.
Täna on meil heameel jagada teiega eesti kultuuritraditsioonidest sündinud ja muusikaõpetajate poolt hoitud väärtusi, mida on edasi kandnud Eesti kool./..../
Peep Lassmann, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor:
/...../ „Tähelepanuväärne on, et kongressi temaatika ulatub koolieelsest muusikaõppest kuni muusikaõpetajate ettevalmistamiseni ülikoolides. Väga oluline on ka see, et konverentsiga kaasneb Noortefoorum ainult üliõpilaste osavõtul /...../”.
Franz Niermann, EASi president:
”EASi jaoks on Tallinna konverentsil iga-aastaste konverentside seas eriline tähendus. See on EASi dünaamilise arengu verstapostiks, mis sai impulsi üle kümne aasta tagasi ning on nüüd jõudnud rohkem kui ühes mõttes oma tipphetkeni. EAS-ist on saanud aktiivse Euroopa Muusikaõpetuse Võrgustiku süda. Tallinna konverentsilt väljub EAS uue direktorite nõukoguga (juhatus), laiendatud rahvuslike koordinaatorite ringiga, kus esindajad enamusest Euroopa riikidest ning paljude ergutavate meNeti projektist saadud ideedega, millega EAS jõuab uude arengufaasi”.
Håkan Lundström, ISME president:
”/...../ EAS ja ISME jagavad paljusid põhiväärtusi ja eesmärke. Koostöös toetame muusikaharidust ja loome võimalusi selle kättesaadavuse suurendamiseks. Muusikaharidus võib alati sattuda marginaliseerimise ohtu. Majanduslanguse aegadel see risk loomulikult suureneb. Seetõttu on äärmiselt tähtis ühendada oma jõud sellistel aegadel. /...../ Neil, kes on seotud muusika õppimisega koolis ja väljaspool kooli, on palju kasu nende eri rollide austamisest ja nende individuaalsete rollide nägemisest tervikus, mis teenib laste ja noorte muusikamaailma rikastamist”.
Kaia Jäppinen, Tallinna abilinnapea ja konverentsi patroon:
” Iidne hansalinn Tallinn on neil päevil muutunud laulu-, tantsu ja muusikapealinnaks. Eestlaste sajanditepikkust kultuuritraditsiooni on kandnud imeline laulu vägi - see on meid ühendanud ja toetanud ajaloo otsustavatel hetkedel. Euroopa ja maailma muusikaõpetuse konverentsi toimumine Tallinnas vahetult enne XXV Üldlaulupidu on suureks tunnustuseks meie muusikaharidusele ja koorilaulutraditsioonile ning mul on ülimalt hea meel ja suur au olla selle konverentsi patroon. Tallinn on Euroopa kultuuripealinn 2011. aastal.
Tänu teile, head muusikaõpetajad ja kultuurihoidjad, on meil erakordne võimalus tutvustada maailmale Eesti unikaalset kultuurifenomeni“.
Siit leiab Tallinn 2009 toetajad ja tänukirjadega meelespeetud
