» Eesti-Soome koostöösilda ehitamas: aineliidud Soomes ja meil

Põhikoolituse kvaliteedi parandamine on väljakutse, mis on eesmärgiks peaaegu kõikides Euroopa riikides. Vahendid selle eesmärgi saavutamiseks on oluliselt erinevad, kuid keegi ei ürita ainult omal jõul edasi jõuda, vaid kõik hangivad üksteiselt nõu ja kogemust. Maailm muutub üha kiiremini. Asi on võistluses, milline riik suudab kõige paremini vastata tuleviku väljakutsetele. Hariduspoliitilisi otsustusi peaks suutma teha nii, et tänapäeva õpilased oleksid varustatud oskustega, mida ühiskond vajab 15 – 20 aasta pärast. PISA tulemused tõendavad, et Soome ja Eesti on rahvusvahelises võrdluses suurepäraselt hakkama saanud, kuid mõlemal riigil on veel palju arenguruumi. Kuna meie maade haridussüsteemid on põhimõtteliselt väga sarnased, tasuks teha koostööd hariduse kvaliteedi parandamiseks. Selliste mõtetega kogunes rühm õpetusala eksperte 6. mail Pärnusse arutlema, kuidas Eesti ja Soome aineliidud võiksid koostööd arendada. Enne tuleb siiski kaardistada, mida aineliidud kahel pool Soome lahte teevad ja milliste ressurssidega tegevust korraldatakse.

Pärnusse olid kutsutud kolme Soome aineliidu esindajad. Võõrkeelte aineliidu SUKOLi esindaja Sari Saarinen rääkis katusorganisatsioonist, mille alla kuuluvad kaheksa  keele õpetajate aineliidud. SUKOL korraldab Soomes kuuendate ja üheksandate klasside õpilastele vabatahtlikke inglise keele üleriigilisi katseid, mida koolid võivad igal aastal organisatsioonilt osta.

Ka matemaatikaõpetajate aineliit MAOL müüb koolidele üleriigilisi katseid. Aineliidud annavad koolidele ja õpetajatele ka tagasisidet selle kohta, milliseid tulemusi katses osalenud õpilased saavutasid. Nii on õpetajal võimalik oma klassi tulemusi üleriigilise tasemega võrrelda. MAOLi esindaja Leena Mannila ja Sari Saarinen rääkisid, et koolid ostavad neid teste usinalt, kuigi need on täiesti vabatahtlikud.

Pärnus oli ka Jukka Talvitie bioloogia- ja geograafiaõpetajate aineliidust BMOList. Kõik Soome esinejad tõdesid, et on olnud mingisugust koostööd üle Soome lahe, aga seda võiks palju tihedamalt teha.

Allakirjutanu ülesandeks jäi jutustada ülejäänud rohkem kui 30-st aineliidust. Kõik Soome aineliidud soovivad suurendada koostööd, nii et kui te ei olnud Pärnus kohal või soovite algatada või arendada koostööd Soome kolleegidega ning vajate abi, võite võtta ühendust eksamikeskuse programmikoordinaatori Elve Kukega (elve.kukk@ekk.edu.ee).
Meie maade aineliitude vahelise koostöö abil võime tõsta õpetamise kvaliteeti mõlemal maal. Kas võtad väljakutse vastu?

Koostöötervitustega Jaana Vasama, pedagoogikadoktor

xxxxxxxxx

Seminari teisel päeval tutvustas Einar Värä HTM-ist muudatusi uutes õppekavades. Anti põhjalik ülevaade õppekava uuendamise ülesannetest, õpikeskkonnast, hindamisest , lõpetamisest, õppekorraldusest ja õppekava rakendamisest.

Uue riikliku õppekava õpiväljunditest ettevõtlikkuse kujundamisel rääkis Tiia Randma, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja haridusnõunik. Eesti arengut, sh uute töökohtade loomist takistab ka elanike vähene ettevõtlikkus. Eesti elanikud ei taha olla ettevõtjad (või kardavad olla), sest nad arvavad, et neil ei ole ettevõtlusega tegelemiseks vajalikke teadmisi, oskusi, ideid ja julgust. Ettevõtlikkus on hoiak, mida iseloomustavad loov ja uuenduslik mõtlemine, saavutuste vajadus ja arukas juhtimine. Ettevõtlik inimene saab iseendaga hakkama ja suudab muuta ühiskonda. Et inimeste initsaitiiv, ettevõtlikkus ja paindlikkus muutuvad elus toimetuleku seisukohalt keskseteks, on õppe- ja kasvatustöö mõtestamine ettevõtlusõppe vaatenurgast ja ettevõtlusõppe sidustamine õppekavadesse oluline kõikidel haridusastmetel alates alusharidusest.

Kujundavast hindamisest ja väärtuskasvatusest rääkisid Rein Rebane ja Meedi Neeme Rocca al Mare Seminarist. Hetkel me hindame koolis õpilase teadmisi. Lektor esitas veenvad argumendid teemal "Hinne ja hinnang" . Mida tuleks hinnata? Põhiprotsessiks koolis on õpilase areng. Hinnata tuleks protsessi. Meie hindame tavaliselt momendi teadmist vigade hulga kaudu. Hinne näitab rohkem testi tulemust – seda saab teha ka õpilast tundmata. Hinnang peaks välja tooma õpilase tugevad ja nõrgad küljed, edenemise analüüsi ja kindlasti tegevusjuhist, kuidas minna edasi. Hinnangu andmiseks peab tundma õpilast. Teadmisest olulisem on arusaamine. Kujundav hindamine on dialoog, mida õpilased ootavad.

Ene Saar Tallinna Reaalkoolist tutvustas uurimistöö kursust uues õppekavas. Lektor rääkis, kuidas aastaid tagasi alustati ja kuidas nüüd on loodud meeskond, kes viib uurimustöö kursust läbi. Põhjalikult tutvustati, mis on ja millest koosneb uurimistöö. Ainekursus õpetab probleeme püstitama ja lahendama. Peale selle arendab koostööoskust, aja planeerimisoskust, eneseväljendusoskust .

Ruth Koit eksamikeskusest tutvustas võrgustiku võimalusi ÕKVA tunnustussüsteemis. Kõik inimesed ootavad ja vajavad oma sisimas tunnustamist. Nad ei näita küll seda alati välja , aga tegelikult on ju lõpmata hea tunne, kui sind märgatakse.

Kokkuvõtteks – olid kaks väga toredat töist päeva Pärnus. Väga hästi korraldatud, lektorid oli oma ala profid – nad teadsid, mida nad rääkisid, nende ettekanded olid huvitavad ja panid kaasa mõtlema.

Liina Reinup, Tartu Mart Reiniku Gümnaasiumi kehalise kasvatuse õpetaja