» Muusikaõpetajate rännak Kreeka kultuurihälli

Vahemeremaa sumedalt soojad õhtud, antiiksete ehitiste varemed, bouzukihelide saatel rahvatants, oliivisalud ja hõrk kreeka toidukultuur jäävad meenutama 2009. a septembris toimunud muusikaõpetajate õppereisi Kreekasse.

Õppereisid on oodatud sündmus
Alates 1996. aastast igal teisel sügisel korraldatud Eesti Muusikaõpetajate Liidu õppereisidest on saanud oodatud sündmus. Sihtpunktid on alati valitud lähtuvalt üldhariduskooli õppeprogrammist, milles rahvaste muusikal on kaalukas osa. Koolitustel osalenud õpetajad on jätkuvalt veendunud, et õppereisidel kogetu on suurepärane täiendkoolituse vorm, mis kahtlemata pakub muusikaõpetajatele enamat kui raamatutest loetu. Lisaks saab oma silmaga nähtut ja kuuldut suurema kirega edasi anda ka õpilastele. Õppereisid on viinud õpetajaid Saksamaale, Austriasse, Inglismaale, Šotimaale, Ungarisse, Itaaliasse, Prantsusmaale, Hispaaniasse, Iirimaale. Ka seekordse reisi eel olid meie ootused suured.

Muidugi teame, et Kreekat peetakse Euroopa kultuuri hälliks, siin ristuvad Euroopa ja Aasia teed. Teame ka, et sõna muusika on jõudnud meieni kreekakeelsest sõnast musiké. Muusikaõpetajatele on oluline ka fakt, et Vana-Kreeka koolis eksisteeris kaks õppeainet, mis tasakaalustasid keha ja vaimu: muusika ja kehaline kasvatus. Muusikaloo õpetamisega on seotud antiikteater, püütiamängud, Dionysose pidustused ja antiiksed olümpiamängud. Helide vahelised matemaatilised suhted pani esmakordselt paika kreeklane Pythagoras. Antiik-Kreeka kultuur on mõjutanud kõiki euroopalikke kunstivoole, eriti renessanssi ja klassitsismi. Need üldteadmised andsid motivatsiooni õppereisi projektis kaasa lüüa.

Praha, Ateena ja Carl Orff
Reis algas Tallinna lennujaamast ümberistumisega Prahas 8. septembril. Juba Praha lennujaama viietunnisel ooteajal häälestasime end Kreeka lainele. Internetikohvikus kuulasime TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia õppejõu Maret Tomsoni loengut kreeka muusikaloost ning giid Ivi Lipmaa sissejuhatust Kreeka ajaloosse.

Reisi esimene päev algas Ateenas koolitusprogrammiga Carl Orffi pedagoogikale toetuvas Matey erakoolis, meie vastuvõtjateks koolijuht Alexandros Matey, tema tütar Anna Matey (Matey kooli õpetaja) ja Sofia Maduka Kreeka Carl Orffi Ühingust.
Carl Orffi õpetus seisneb selles, et lapsi viiakse muusika juurde lisaks laulmisele ka lihtsaid rütmipille ning plaatpille mängides. Saksa helilooja ja muusikaõpetaja Carl Orff töötas 20. sajandi keskel välja lastele jõukohase instrumentaariumi, mis sisaldab erisuuruses plaatpille (metallofonid, ksülofonid, kellamängud) ja rohkelt rütmipille (trummid, bongod, marakad, agoogo, guiro, taldrikud, kõlapulgad jms).

Orffi pedagoogika olulisteks põhimõteteks on, et musitseerimine on võimalik igas vanuseastmes ning muusikaliste teadmiste ja oskuste omandamine toimub kogemusõppe kaudu, milles on kesksel kohal improvisatsioon. Seega asetub esikohale laste muusikaliste põhivõimete arendamine laulmise, pillimängu, liikumise, omaloomingu ja muusika kuulamise kaudu. Elementaarne muusikaline kirjaoskus omandataksegi aktiivse musitseerimise protsessis. Mõeldes tänastele võimalustele meie muusikaõpetuses, raskendab Orffi pedagoogika rakendamist eelkõige pillide nappus.
Matey kooli asutas 1938. a praeguse koolijuhi Alexandros Matey ema. Esialgu tegeldi koolis vaid tantsuõpetusega. 1962. aastal külastas kooli helilooja ja pedagoog Carl Orff, kelle initsiatiivil ühendati liikumine ja tants pilliõpetusega. Seega on Matey kool esimene Kreekas, kus hakati tegelema Orffi pedagoogikaga. Tänaseks õpib koolis ligi 200 last, kes tulevad tundidesse pärast üldhariduskoolis toimunud õppetööd.

Kuna ka meie üldhariduskooli muusikaõppes rakendatakse Orffi pedagoogikat, oli ääretult põnev õppida kreeka populaarseimat rahvatantsu kalamatianóst ja musitseerida Orffi instrumentaariumil kaasmänge kreeka muistsetele ballaadidele ning rahvalauludele. Saadud kogemus rikastas teadmisi kreeka muusikast, kõige enam aga emotsionaalselt. Õppematerjalidena kaasasaadud rahvalaulude noodid ja DVD kreeka tantsude ja rahvamuusikaga aitab muusikatundides tuua õpilastele lähemale kreeka kultuuri omapära ja erakordsust.

Elamused, emotsioonid, elamused...
Kahjuks pole võimalik kirjeldada sõnades kõike nähtut ning emotsioone, mida tekitasid paljud muistsed arhitektuuri tippehitised, nagu maailmakuulus Ateena Akropol.  Akropol, mille kompleksi kuulub hulk templeid, aga ka Dionysose teater, on tänaseni Ateena sümboliks. Teatavasti on Dionysose teater maailma vanim teadaolev teater, kus esitati vana-kreeka kirjanike Aishylose, Aristophanese, Euripidese ja Sophoklese teoseid ning kus kaasajalgi toimuvad kontserdid ja etendused. Aukartustäratav on fakt, et hoomamatu arhitektuuriline ning kirjanduslik ajaloopärand on säilinud antiikajast tänapäevani.

 Järgnevad päevad möödusid tutvudes Kreeka kultuuripärandiga. Käisime Parnassose mäe lõunanõlval asuvas Delfis, mida antiik-kreeklased kutsusid maailma „nabaks”. Delfi sai antiikajal kuulsaks tänu oraaklile, kes andis nõu ja edastas jumalate soove oma aja vägevatele. Hingematva elamuse osaliseks saime 11. sajandist pärit Meteora kloostrites. Need vagade meeste ja naiste varjupaikadeks loodud pühamud ehitati ebatavaliselt üleskerkivatele kaljusammastele eemale muust maailmast.
Olümpias nägime oma silmaga paiku, kus antiikaja atleedid jõudu katsusid ja kus tänapäeval süüdatakse olümpiatuli. Vaatamata sellele, et antiikajal naisi olümpiamängudele ei lubatud, saime meie, muusikaõpetajatest naised, kõige vanemal olümpiastaadionil joosta Heraklese jala pikkuse järgi mõõdetud distantsi: 192 m 28 cm.

Kui Olümpias mõtisklesime antiik-kreeklaste kehaarendamise kultuse üle, siis Mükeene lähistel asuvas Epidaurose teatris kogesime, kuivõrd oluliseks peeti antiikajal vaimu turgutamist ja harimist. Antiik-Kreekas veedeti teatris pikki päevi, kusjuures etendustest said osa nii rikkad kui vaesed. Antiikajast on jõudnud meieni ka kreekakeelne sõna orkestra. See tähistas ringikujulist osa teatrilava ees, kus asetses koor, kes kommenteeris laval toimuvat. Imetlusväärne on antiikaja arhitektide teadmised akustikast. Mitmeid tuhandeid inimesi mahutavas amfiteatris on kosta isegi viimastesse ridadesse sosinal öeldud sõnum.

Muidugi ei puudunud meie reisilt ka rannamõnude maitsmine reisi ainukesel puhkepäeval. Soe päike ja Vahemeri hellitasid ning toitsid meie keha ja vaimu selleks, et naasta õpetajatöö rõõmude ja valude maailma.

Viimasel päeval õnnestus Ateenas külastada muusikamuuseumi, kus tutvusime kreeka rahvapillidega. Ilusa punkti reisile pani vabaõhulaval nähtud professionaalsete kreeka rahvatantsijate ja -muusikute etendus.

Kogemused õppetundi 
Usun, et kõik õppereisil käinud kolleegid on juba rakendanud reisil saadud teadmisi õppetöös. 10ndate klasside õppeprogrammis on just õppeaasta alguses antiik- kultuuri teema. Nauditav oli näidata õpilastele isiklikke teemakohaseid fotosid slaidiprogrammina ning selgitada, millist muusikat võidi antiikajal olümpiamängudel, templites või kreeka teatris mängida.
Tänan kogu reisigrupi poolt Eesti Muusikaõpetajate Liidu juhatust, kes ei väsi meile tänuväärseid koolitusreise korraldamast. Ootame uusi ja põnevaid paiku, millest ammutada teadmisi ja inspiratsiooni muusade kunsti MUUSIKA õpetamiseks. Suured tänusõnad kuuluvad ka koolijuhtidele, kes oskavad  õppereisides näha kasutegurit ning teevad  osalemise muusikaõpetajatele võimalikuks.