Leili Sägi, Eesti Keele kui Teise Keele Õpetajate Liidu aseesimees30.aprillil toimus Tartus Dorpati konverentsikeskuses programmi „Üldhariduse pedagoogide kvalifikatsiooni tõstmine 2008-2014“ raames võõrkeeleõpetajate koostööseminar, mille eesmärk oli toetada pedagoogide professionaalset arengut.
Aeg soosib mitmekeelsust
Saalitäiele võõrkeelte õpetajatele lausus avasõnad HTMi keeleosakonna juhataja Jaak Viller, kes rõhutas, et praegune põnev aeg pakub palju väljakutseid ning soosib mitmekeelsust. Võõrkeelte õpe on muutunud ühiskonna oluliseks sõlmpunktiks, kuna kahe võõrkeele valdamine on saanud EL riikides normiks. Vaieldamatult on mitmekeelne inimene vaimselt rikkam kui ükskeelne, ent ometigi domineerib kõikjal inglise keele oskus. 2006.aasta Eurobaromeetri uuringu tulemustest selgus, et 68% EL elanikest eelistab inglise keelt, 25% prantsuse keelt ning 44% on ükskeelsed. Samas valdab iga neljas EL kodanik emakeele kõrval kaht võõrkeelt. Kui vaadata Eesti elanikkonda, siis meie vabariigis on ükskeelseid 11% ning üht võõrkeelt kõneleb 89%.
Katusorganisatsiooni eesmärgid
5. detsembril 2009 loodud Eesti Võõrkeeleõpetajate Liidu eesmärkidest, tegevussuundadest ja tegevustest kõneles juhatuse esimees Ene Peterson. Olulisteks aspektideks uues katusorganisatsioonis on keelelise mitmekesisuse toetamine, keeleõppe populariseerimine, võõrkeelte oskuse ja võõrkeeleõpetajate elukutse väärtustamine, keeleõpetajate professionaalse arengu toetamine. 2009. aasta algul moodustus aktiivsetest võõrkeeleõpetajatest töörühm, kes tegeles tulevase katusorganisatsiooni põhikirja koostamise ja asutamiskoosoleku ettevalmistamisega. 63 võõrkeeleõpetajat läbis kahel erineval tasemel Euroopa keelemapi alase koolituse, koostööoskuste vallast said teadmisi töörühma 12 liiget. Saksa Keele Õpetajate Seltsi eestvedamisel toimus Pärnus 20.-21. novembril kirjandusalane seminar „Raamat ja tänapäeva meedia üldhariduses“. Võõrkeeleõpetajate kõrval osalesid sellel eesti keele ja kirjanduse õpetajad ning klassiõpetajad. Ettevalmistuseks Euroopa koostöövõrgustikes osalemisel oli osavõtt 11.-12.detsembril Austrias Grazis toimunud LACSi (Language Associations and Collaborative Support) projekti koostööseminarist. Sealt saadud kogemus võimaldas saada ettekujutuse ECMLi (Euroopa Nüüdiskeelte Keskus) tegevustest ning võimalustest, mida pakutakse võõrkeeleõpetajate võrgustikele. Ühtlasi ka seda, millised on võimalused Eesti võõrkeeleõpetajate tegevuse ja parima kogemuse tutvustamiseks Euroops. Koostööd on võimalik teha 34 riigi võõrkeeleõpetajate organisatsioonidega.
Käesolevasse aastasse on kavandatud liidu logo ja kodulehekülje väljatöötamine. Liidu eesmärke ja tegevusi on tutvustatud meedias, võõrkeelte aineliitude kodulehekülgedel, seminaridel ning konverentsidel, näiteks 21.-22.mail Kaunases toimunud rahvusvahelisel konverentsil. Üheskoos oleme tugevamad, üheskoos tegutsedes on meil rohkem võimalusi - niisuguse mõttega lõpetas Ene Peterson oma esinemise.
Muudatustest õppekavas
Riiklikes õppekavades tehtud muudatustest kõneles HTMi üldharidusosakonna nõunik Maie Soll. Alustuseks suunas ta õpetajaid tagasi mõtlema praegu kehtivale õppekavale, tekitades konstruktiivse arutluse. Sealt edasi selgitas Soll, et uus õppekava pole kannapööre, vaid jätkab praeguse traditsioone. Oluliselt enam on arvestatud õpilase eripära, õpe on elulähedasem ning nõuab seetõttu mitmekesisemaid õpetamismeetodeid.
Eksamikeskuse prantsuse keele peaspetsialist Piret Kanne kõrvutas oma ettekande alustuseks 19.sajandi keeleõppe mudelit ning tänapäevast arusaama keeleõppest. Seejärel selgitas ta, kuidas on uues õppekavas üles ehitatud võõrkeelte õppe kirjeldus – lähtuvalt keeleoskustasemete kirjeldusest Euroopa keeleõppe raamdokumendis. Keeleõppe keskmes on kõigile võõrkeeltele ühtsed teemavaldkonnad, ka õpitulemused on raamdokumendile toetudes kirjeldatud ühtsetel alustel. Raamdokumendi põhimõtete rakendamine võimaldab enam arvestada õppijate ealist ja individuaalset eripära, toetab õpimotivatsiooni ning iseseisva õppija kujunemist.
LAK-õpe, individuaalne keeleõpe, virtuaalne keeleklass
Lõimitud aine- ja keeleõppe põhimõtetest ning nende rakendamisest üldhariduskoolis kõneles kuulajaile TÜ Narva kolledži õppedirektor Urve Aja. LAK-õppe (Eestis alates 2007) mitu nägu on nii võõrkeele süvaõpe, eestikeelne aineõpe vene õppekeelega koolis kui ka keelekümblus. Inglise keele lektor Anna Golubeva tutvustas LAK-õppe põhimõtetega arvestamist Narva kolledži õpetajakoolituse õppekavades.
Tartu Kutsehariduskeskuse Info- ja karjäärinõustamiskeskuse projektijuht Natali Happonen rääkis „Individuaalse keeleõppe pilootprojektist“, mis haarab 40 mentorit ja 80 mentiid. Viimased on vene õppekeelega koolide õpetajad, kelle jaoks osalemine poolteist aastat kestvas projektis tähendab eesti keele oskuse parendamise kõrval ka enesearengut, kultuurialaste teadmiste laienemist ning aine õpetamise kvaliteedi kasvu. N. Happonen on nimetatud projektis üheks mentoriks.
Seminari viimaseks ettekandeks oli Pärnu Koidula gümnaasiumi inglise keele õpetaja Katrin Saksa „Virtuaalne klass traditsioonilise õppetöö toetajana“, mis kätkes endas arvuti kasutamise erinevaid võimalusi võõrkeele tunnis ning julgustas õpetajaid kasutama infotehnoloogiat ning looma julgemalt virtuaalseid õppematerjale.
Teada, millega tegelevad kolleegid lähedal ja kaugel, olla valmis üleminekuks uuele riiklikule õppekavale, tunda praeguse aja märksõnu võõrkeeleõppes, kuuluda ühtsesse katusorganisatsiooni – see kõik tõstab õpetaja enesekindlust
