Tiia Lister, psühholoog-koolitaja
Koolituskeskus ELLU www.ellu.ee
Haridusfoorumil esinedes tõi haridusminister Tõnis Lukas välja ühe tähtsa fakti Eesti õpetajate kohta – meie õpetajad tunnevad kaasaegseid aktiivõppe meetodeid, aga nad ei kasuta neid õppetunnis. Miks see nii on?
Õpetaja vajab individuaalset tuge, et katsetada uute ja efektiivsemate meetoditega oma igapäevatöös – siin saab abiks olla ainult töönõustamine, õpilasabitöö koolis või mentor.
Eestis on töönõustamise valdkond hariduses suhteliselt uus, kuigi mujal – kasvõi Soomes - on see tavaline võimalus paljudele õpetajatele. Eks sealgi piirab individuaalse töönõustamise kättesaadavust raha, aga töönõustamisgrupi kokkusaamised paljudes koolides on siiski suhteliselt tavalised.
Eestis peaks leidma ja käivitama just meile vajaliku ja sobiva variandi, et õpetajad ja kooli juhtkond saaksid töönõustamisest kõige rohkem kasu.
Koolituskeskus ELLU on juba 3 aastat tegelenud Eesti kooliellu sobiva töönõustamismudeli väljatöötamise ja katsetamisega.
Kasutusel on olnud põhiliselt kaks varianti – lisaprogramm mõnele osalejale koolikoolitusega koos või individuaalsed 5-10 tunnised töönõustamised õpetajatele.
Töönõustamise vajadus tuli ilmsiks õpetajatele mõeldud koolituse “Kuidas suhelda poistega ja juhendada poisse klassis?” käigus. Tihti paluti eraldi käia tundides ja rääkida õpetajatega, kellel oli vaja juhendada raskeid klasse ja keerulisi poisse. Teine variant tekkis seoses sellega, et koolid soovivad toetada noori õpetajaid või õpetajaid, kellel on raskusi klassis distsipliini saavutamisega, halvad tulemused oma aines. Teisisõnu – õpetaja vajas „peeglit” ja tuge oma tunni andmisel.
Seetõttu on olnud töönõustamise keskseks tegevuseks tunnianalüüs, videofilmimine ja individuaalne nõustamine, kus koos töönõustajaga on õpetajal võimalik avastada oma võimeid ja eeldusi, aga ka vajakajäämisi ainemetoodikas, õpilastega suhtlemises või õpiraskustega õpilaste toetamisel.
Olen veendunud, et Eesti mudel haridus-ja sotsiaaltöötajate töönõustamiseks peab tänasel ajahetkel olema eelkõige tugi õpetaja parema toimetuleku tagamiseks. Kõik samuti tähtsad teemad – kogemuslik õppimine, oma rolliga parem kohanemine, läbipõlemise ennetamine jm peaksid järgnema siis, kui õpetaja tuleb hästi toime igapäevatööga ja tunneb rõõmu õpilaste paranenud tulemustest.
Töönõustaja Eestis peab praegusel hetkel valdama lisaks metoodilisele poolele ka koolipsühholoogiat ja oskama juhendada õpetajat õpilaste õpiraskuste ja käitumishäirete puhul. Head tööd takistavate põhjuste ja probleemidele lahenduste leidmine on arendav ja koolirõõmu suurendav koostöö õpetaja ja töönõustaja vahel.
