EST : ENG : RUS
Õpetajale > Uudiskiri nr 1

» Esimesi Comeniuse-kogemusi noppimas

Leili Sägi,  Pärnu Vene Gümnaasiumi õpetaja

Pärnu Vene Gümnaasiumi kakskümmend õpilast ja neli õpetajat olid kümmekond päeva Belgias Antwerpenis, kuhu neid viis osalemine eesti ja belgia legendide teemalises Comeniuse projektis „Legends Connecting Past and Present, East and West“.

P2080213.JPG

Kõik oodatu jõuab kord kätte. Nii ka kahekümnele Pärnu Vene Gümnaasiumi 10.-12. klassi õpilasele, kes on sügisest saati elanud Belgia- sõidu ootuses. Comeniuse projekti teemast johtuvalt on jõutud põhjalikult tutvuda hulga eesti muistenditega, neist valik teha ning legendid inglise keeldegi tõlkida. Arvutiklassis on videosuhtluse teel belgia õpilastele eesti keelt õpetatud ning ise flaami keelest algteadmisi omandatud. Mis sest, et omavaheline suhtlus kohtumistel toimub inglise keeles.

Ühendatud Euroopa südames

Ning siis ühel veebruarikuu alguse päeval viib lennuk meid Brüsselisse. Sealt bussiga Antwerpeni - ühte maailma tähtsaimasse sadamalinna ja teemandikaubanduse keskusesse - on vaid tunni jagu sõitu. Ees ootab kohtumine tõeliselt multikultuurse ühiskonnaga, sest nagu teame, õpib ainuüksi meie partnerkoolis Leonardo Lyceum SITO5-s enam kui neljakümnest rahvusest õpilasi. Nendepoolses projektimeeskonnaski on belglaste kõrval marokolasi, türklasi, hispaanlasi ja teisi rahvusi. Meile vastu tulnud noored ning kolleegid on avatud ja sõbralikud, kõrvu hakkab väga hea inglise keel. Esimeseks võõrkeeleks Belgias on prantsuse keel, inglise keelt hakatakse õppima alles kuuendast klassist. Saksa keel lisandub gümnaasiumis, kus võib valikainena õppida muidki võõrkeeli. Haridus on kõigile flaamikeelne, kuid muret tekitavat hilisimmigrantide nõrk riigikeele oskus. Kohtumisel Antwerpeni abilinnapeaga jäi kõrvu fakt, et 56% Antwerpeni ligi poolest miljonist elanikust moodustavad immigrandid. Samas rõhutas ta oma tervituskõnes, et immigrandid on hästi integreerunud.

Partnerkool Leonardo Lyceum SITO5

Meie partnerkool Leonardo Lyceum SITO5 on kutseõppekallakuga ning selles õpib 700 õpilast. 1.-2. klassis, mis vastab meie 7.-8. klassile, õpitakse nagu tavalises üldhariduskoolis, 3.-4. klassis ehk meie mõistes 8.-9. klassis toimub eelkutseõpe, 5.-6. klassis on võimalik valida kahe haru, kutseõppe ja tehnoloogilise haru vahel. Ülikoolidesse pääsevad edasi õppima vaid tehnoloogilise haru lõpetajad. Erialade valik on laialdane – iluteenindajad, sotsiaaltöötajad, põetajad, kokad, turism ning avalikud suhted. Kahte viimast õpivadki meie Belgia-poolse projektimeeskonna liikmed. Koolis ringi liikudes hakkavad silma hästi sisustatud õpperuumid ning kõikvõimalike töövahendite rohkus. Kooli välisukse kõrval rippuv hinnakiri annab tunnistust sellest, et soovijail on soodsalt võimalik saada väga erinevaid iluprotseduure. Õpetajaid on koolis 120. Meie jaoks on üllatav, et direktoril on ainuüksi distsipliini eest vastutav asetäitja, sel omakorda abi, kes nõustab ning abistab (eriti noori) õpetajaid korraküsimustes. Tõepoolest ei märganud me ühtegi tundide ajal ringijõlkuvat õpilast, ka suitsetajaid ei hakanud silma. Tundide ajal valitses koolis vaikus. Koolihoov on ümbritsetud kõrge taraga, kust naljalt üle ei roni, välisukse avab aga klaasi taga istuv koolitöötaja nupulevajutusega.

Keskpäeval on lunchi aeg ning siis söövad õpilased püstijalu koolihoovis oma võileibu, mis kodunt kaasa võetud või lähedalasuvast võileivabaarist ostetud. Õpetajate tuba jätab söökla mulje: kes soojendab mikroahjus oma suppi, kes võtab välja salatikarbi või laseb hiiglaslikel võileibadel hea maitsta. Mitut moodi kohvi annab sealsamas asuv kohviautomaat. Nurgas laiutab aga nõudepesumasin... Garderoobi koolis pole, oma üleriideid tassitakse endaga kaasas. Ka vahetusjalatseid ei tunta, sest põrandad on kiviplaatidest. Tänavune talv on sundinud ka antverpenlasi soojemaid riideid kapist välja otsima, valdavalt käiakse riides nagu meil septembris.

Legendid kui side eelnevate põlvkondadega

Esimese Belgia päeva hommikul pärast ühist einet ning kingituste vahetamist läheb käima projektitöö, mis seisneb väikestes rühmades üksteisele oma maa muistendite tutvustamises. Ikka nii, et kaks eestlast ja kaks belglast rühmas. Esimene öö võõras peres ei ole just kõigil möödunud ootuspäraselt, seetõttu tuleb õpetajatel kuulata ja selgitada. Ikkagi esimest korda Comeniuse projektis. Kultuuridevaheline erinevus tahab lahtirääkimist, kellelgi napib inglise keele oskust, et end arusaadavaks teha … Pärast põhjalikke arutlusi ning legendide mitmekordset ettelugemist leitakse igas rühmas kõigile meelepärane legend ning miss Bassi ehk Belgia-poolne koordinaator Linda Bastiaensens lubab järgmisel päeval kasvatada rühmad poole suuremaks. Nii lähebki. Lõpuks on moodustunud viis meeskonda, millest igaühes kirjutatakse väljavalitud legendi põhjal stsenaarium. Lavastused valmivad aga märtsikuise Eesti külastuse ajal.

Antwerpen, Brüssel, Brugge, Gent

P2110304.JPG

Muistenditega olid seostatud ka kõik meile korraldatud linnaekskursioonid. Näiteks Antwerpenis tehti koguni kaks jalutuskäiku – kõigepealt tutvumine tuledes vanalinna vaatamisväärsustega ja teisel päeval legendide tuur. Silmas pidades koolis õpitavaid erialasid – turism ja avalikud suhted -,  oli mõistetav ladus korraldus ning õpilasgiidide emotsionaalne esinemine.

Meeldejäävaks kujunes päev Brüsselis – harjumatult aprillikuine, mõnusalt päikesepaisteline. Turistidest kihavad tänavakohvikud raekoja platsil, mida loetakse üheks Euroopa kauneimaks väljakuks, ning peakiriku ees murul õitsevad kollased nartsissid tekitasid täieliku kevadetunde. Ning muidugi taas legendid, kuulsaimaks tegelaseks Manneken Pis. Pärast haugatakse 61 cm kõrguse tuntuima brüssellase kuju juures vaniljehõngulisi Belgia vahvleid, mõnusalt pakse ja krõbedaid, kui keegi märkab üle tänava tõmmatud EL riikide lippude seas meie sinimustvalget – kas ei tekita see noortes tõelist Euroopa kodanikuks olemise tunnet?

Belgia ühe suurema turismimagneti, UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluva Bruggega tutvumine aga möödub lumelörtsis. See ei kahanda põrmugi meie vaimustust Põhjamaa Veneetsiaks nimetatud linnast, 2002. aasta Euroopa kultuuripealinnast. Muistenditest vabal ajal otsustame külastada šokolaadimuuseumi ning ei kahetse.

Kui me paar päeva enne Eestisse tagasilendu rongiga Tallinna sõpruslinna Genti jõuame, on ilmataat mänginud vingerpussi ning lasknud maha sadada mõne sentimeetri paksusel lumekihil. Kuigi kõik avaldus oluliselt kergemal kujul kui meil, tekitas see ometigi liikluskaose kogu Belgias. Lennujaamades jäeti ära lende ning bussid ja rongid hilinesid. Kohalikes telekanalites oli kaos kõige olulisem uudis, kuigi mitte esmakordne käesoleval talvel. Mööda libedaid tänavaid liueldes tutvusime usinate õpilasgiidide juhtimisel 1913. aasta maailmanäituse linnaga, sadama- ja ülikoolilinnaga. Genti vanalinn peegeldab praegugi keskaja rikkust ja majanduslikku edu. Oli ta ju 13.sajandil Euroopa suuruselt teine linn Pariisi järel.

Igati kasupakkuv kogemus

P2090235.JPG

Lahkumine uutest Belgia sõpradest polnud raske, sest peatselt ootame neid Pärnusse vastukülaskäigule. Muidugi ei ole meie kodulinnast Antwerpenile võrdväärset, kuid projekti Eesti meeskond tegutseb ühise eesmärgi nimel. Kui kõik hästi läbi mõelda, suudame belglastele anda hea ettekujutuse nii Eestist kui ka meie muistenditest.

Meenutades siinkohal ühe meie tütarlapse rõõmsat hõiset Belgias viibimise kolmandal - neljandal päeval: „Ma ei arvanudki, et oskan nii hästi inglise keelt!“, võib vaid aimata, kuidas edaspidi võõrkeelte õppimisse suhtutakse. Samas sai astutud suur samm edasi ka kultuuride mitmekesisuse ja erinevate inimtüüpide austamise suunas.

P2110332.JPG


















viimati muudetud: 16.01.2013