EST : ENG : RUS
Õpetajale > Uudiskiri nr 1

» Ülevaade tegevõpetajate koostööküsitlusest

Eellugu on seotud programmiga
ESF-i programmi „Üldhariduse pedagoogide kvalifikatsiooni tõstmine 2008-2014“ üks alaeesmärk on õpetajate kutse- ja erialase ühistegevuse toetamine. Õppeasutuste meeskondi kaasates koondatakse ja arendatakse võrgustikutöö metoodikat. Nii paraneb õppe kvaliteet. Võrgustikes toimub ekspertide juhtimisel kvaliteetne õppemetoodiline arendustegevus ning avalike veebilehtede kaudu levib valdkonna parim didaktiline ja metoodiline kogemus ning õppematerjalid.

Programmis töötatakse välja pedagoogide kutse- ja erialaste võrgustike kontseptsioon, luuakse vähemalt neli koostöövõrgustikku ja õppeasutuste vahelises koostöös on/osaleb programmi lõppedes 2014. a vähemalt 40 haridusasutust. Et suured plaanid täituksid, on õpetajate ja koolimeeskondade panus ning kaasalöömine hindamatu väärtusega.

2009. aastal toimus üldhariduse pedagoogide kvalifikatsiooni tõstmise programmi raames kaks konkurssi, mille eesmärk oli õpetajaid ühendavate võrgustike tegevuse ja õpetajate koostöö toetamine. Tekkis reaalne võimalus analüüsida senist tegevust ning kavandada võrgustiku jätkusuutlikkust. Üks, mis konkursi käigus sõelale jäi ning mida programm toetas, oli küsitlus õpetajate koostöövõimaluste, huvide ja valmiduse analüüsimiseks. Küsitlus viidi läbi 2009.a suvel.


Ülevaade tegevõpetajate koostööküsitlusest

Eve Eisenschmidt ja Anneli Kasesalu

Õpetajate koostöö analüüsimiseks küsiti Lääne-virumaa ja Läänemaa õpetajatelt:
• kellega nad koostööd teevad;
• mida koos tehakse;
• mis põhjustel ehk miks õpetajad väärtustavad koostööd;
• mis takistab koostööd;
• mida võiks koostöös veel teha.

Kokku vastas küsimustele 129 õpetajat 52 koolist. Vastanud õpetajate keskmine tööstaa¾ oli 18 aastat, vastanutest 51% töötab klassiõpetajana, 41% aineõpetajatena, 6% lasteaiaõpetajatena ja 2% täidab koolijuhi ülesandeid. Vastanutest kõige suurem osa töötab Lääne-Viru maakonnas ja Läänemaal, kuid vastanute hulgas oli õpetajaid Ida-Virumaalt, Harjumaalt, Saaremaalt, Tallinnast, Hiiumaalt ja Raplamaalt.

Vastates küsimusele, milliste teiste koolide õpetajatega koostööd tehakse, võib välja tuua kaks suunda:
• koostöö on tihedam naaberkoolidega, oma valla, maakonna koolidega;
• koostöö on tihedam sarnaste tegevustega ja sarnaseid projekte elluviivate koolidega (nt õues õppega tegelevad koolid, loodusprojekte elluviivad koolid).
Põhiliste ühistegevustena märgiti ühisüritusi nagu koolitused, seminarid.

Miks koostöö?
Koostöö tegemise põhjustena-kasutegurina toodi välja mitmeid aspekte. Need esitati esinemissageduse järjekorras, kusjuures üks vastaja võis märkida mitut põhjust.
Enamlevinud vastus oli kogemuste, ideede ja materjalide vahetamine (88% vastanutest). Enda tegevusele tagasiside saamist, n.ö enesekontrolli ja enesekindluse suurendamist märkis 21% vastanutest. Maakondlike ürituste korraldamine (nt olümpiaadid, ainekomisjonide töö jms) ja koolidevahelised üritused, et olla kursis teiste koolide tegevusega, leidsid märkimist 15% vastanute poolt. Enda teadmiste laiendamist märkis 7% ja info levitamist 5%. Suhtlemist, vaheldusrikkust pidas oluliseks 4% vastanud õpetajatest.
Koostööd pidas edasiviivaks jõuks ja ühtlasi motiveerivaks jõuks 2% ja majanduslikke põhjuseid (ühine transport, odavam) märkis samuti 2% õpetajatest.

Mis koostööd takistab
Põhilisteks takistusteks koostöös märgiti ajaressursi puudumist (59%) ja finantsilisi võimalusi, sh transpordikulu pikkade vahemaade tõttu (32%). Samas 16% õpetajatest vastas, et takistused puuduvad, mainiti laiskust, info halba liikumist, koostööharjumuste puudumist, konkurentsikartust ja vähest huvi.
Märgiti koolide erinevusi, näiteks suure ja väikese kooli erinevust, vene koolide õpetajate kehva eesti keele oskust, tagasihoidlikkust oma saavutuste esitlemisel ja otsese vajaduse puudumist, aktiivse eestvedaja puudumist.

Mis koostööd soodustab
Et soodustada õpetajatevahelist koostööd, peeti kõige olulisemaks ühisürituste ja koolituste korraldamist, sh suve- ja talvekoole, väljasõite, projekte, traditsioonilisi maakonnaüritusi, lahtiste uste päevi õpetajatele teistes haridusasutustes (77% vastanuist). Lisati, et tuleks tõsta inimeste koostöövalmidust ja motiveerida (7%). Märgiti ka mittekohustusliku koostööorganisatsiooni loomist (nt maakondlik), ühist veebilehte, kus saaks välja panna õppematerjalide kogumeid. Ainesektsioone peeti väärtuslikuks (9%). Eestvedajat märkis 6%. Lisati, et peab olema tõsine vajadus koostööks ja info levitamisele tuleb rõhku panna. 7% vastanuist leidis, et ühisüritusi tuleb riiklikult toetada ja õpetajatöös peab selleks aega olema kavandatud.
Mida õpetajad võiks koos teha, märgiti taaskord kõige enam ühiskoolitusi ja ühisüritusi; talve- ja suveseminarid, õppepäevad, metoodikapäevad, õpitoad, üksteise tundides käimine, töötoad, mõttetalgud, väljasõidud nii Eestis kui välismaal. Oluliseks peeti vahetada kogemusi (ka KLOPis) ja jagada-tutvustada ideid, materjale, suhelda online ruumis. Huvitava ideena oli välja toodud õpetajate vahetus (st töötamine teises koolis ja koos õpetamine). Lisaks õpetajate tunnustusüritused ja piirkonna uute õpetajate tutvustamine.

Kokkuvõtteks
Kokkuvõtvalt võib öelda, et küsitletud õpetajate puhul oli suurimaks koostööd takistavaks faktoriks aeg, kuid suurimaks väärtuseks kogemuste-ideede jagamine, millega kaasneb ka õpetaja enesekindluse tõus ja töömotivatsioon. Koostöö soodustamiseks peeti oluliseks positiivset koostöökogemust, kõlama jäi ka koordineerimise ja eestvedaja olulisus. Soovitused ühistegevusteks olid suhteliselt traditsioonilised, kuid õpetajate sta¾eerimine mõnes teises koolis tasuks laialdasemat rakendamist, eriti õpetajate puhul, kes mõtlevad koolijuhi karjäärile.


viimati muudetud: 16.01.2013