|
|||||
 |
|
Meresõiduspetsialistide riiklik õppekava (Haridus- ja teadusministri 22. jaanuari 2009. a määrus nr 4) Riikliku õppekava eesmärk on kehtestada kutseõppe kohustuslik sisu madruse, laevamotoristi, laeva külmutusseadmete masinisti, laevaelektriku, avamerekaluri (tase I), väiksema kui 200-se kogumahutavusega laeva laevajuhi (kipri õpe), väiksema kui 500-se kogumahutavusega laeva laevajuhi (väiksema kui 500-se kogumahutavusega laeva kapteni õpe), 500-se ja suurema kogumahutavusega laeva vahitüürimehe (500-se ja suurema kogumahutavusega laeva vahitüürimehe koolitus), väiksema kui 200 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva mehaaniku (väiksema kui 200 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva mehaaniku õpe), väiksema kui 750 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega ja väiksema kui 500-se kogumahutavusega mootorlaeva vanemmehaaniku (väiksema kui 750 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva mehaaniku õpe), 750 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva vahimehaaniku (750 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva vahimehaaniku koolitus), laeva külmutusseadmete mehaaniku, laeva elektrimehaaniku, siseveelaeva laevajuhi, siseveelaeva laevamadruse, vahimadruse ja avamerekaluri (tase II) erialadel, tagades seeläbi õppijatele võrdsed võimalused tööturule sisenemiseks. Kutseõppe kohustuslikud sisud on välja töötatud lähtuvalt kutsestandardites fikseeritud kutseoskusnõuetest, kutseharidussüsteemi arengukavas esitatud väärtussüsteemist ning kutseõppe eesmärkidest ja ülesannetest.
Riikliku õppekavaga fikseeritakse madruse, laevamotoristi, laeva külmutusseadmete masinisti, laevaelektriku, avamerekaluri (tase I), väiksema kui 200-se kogumahutavusega laeva laevajuhi (kipri õpe), väiksema kui 500-se kogumahutavusega laeva laevajuhi (väiksema kui 500-se kogumahutavusega laeva kapteni õpe), 500-se ja suurema kogumahutavusega laeva vahitüürimehe (500-se ja suurema kogumahutavusega laeva vahitüürimehe koolitus), väiksema kui 200 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva mehaaniku (väiksema kui 200 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva mehaaniku õpe), väiksema kui 750 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega ja väiksema kui 500-se kogumahutavusega mootorlaeva vanemmehaaniku (väiksema kui 750 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva mehaaniku õpe), 750 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva vahimehaaniku (750 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva vahimehaaniku koolitus), laeva külmutusseadmete mehaaniku, laeva elektrimehaaniku, siseveelaeva laevajuhi, siseveelaeva laevamadruse, vahimadruse ja avamerekaluri (tase II) erialade kutseõppe kogumaht, määratletakse õppe kohustuslikud moodulid, kehtestatakse ühtsed nõuded praktikale ja erialaste õpingute lõpetamisele. Õppesisude kohustuslike moodulite nimetused, mahud ja oodatavate õpitulemuste kaudu esitatud lühikirjeldused on esitatud määruse lisas 1. Praktikate lühikirjeldused on esitatud määruse lisas 2. Lõpueksamite kirjeldused on esitatud määruse lisas 3. Kooli õppekavad tuleb viia riikliku õppekavaga vastavusse kuue kuu jooksul pärast riikliku õppekava jõustumist.Koolid peavad rakendama õppekavu 2009/2010. õppeaastal ja hiljem sisseastunutele. Vastavalt kutseõppeasutuse seaduse § 37 lõikele 11 võib kool kohaldada õppekavu ka varem vastuvõetud õppijatele.
Koolid koostavad riikliku õppekava alusel kooli õppekavad iga õpetatava eriala- ja kutseõppeliigi jaoks, võttes aluseks riiklikus õppekavas esitatud kohustusliku õppe sisu (üld- ja põhioskuste moodulid) ning lisades valikõpingute moodulid Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2006. a määruses nr 90„Kutseharidusstandard“ esitatud nõuete põhjal. Riiklikus õppekavas esitatud moodulite alusel on koolil võimalik koostada õppekava kutsestandardiga määratletud osaoskuste omandamiseks ning korraldada täiskasvanute täiend- ja ümberõpet. Määruse on ette valmistanud Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse kutsehariduse osakonna juhataja Kaie Piiskop (735 0650 Riikliku õppekava väljatöötamisel osalesid Rein Raudsalu (Eesti Mereakadeemia, edaspidi EMA, Kaptenite Klubi), Jüri Kask (EMA, Laevamehaanikute Liit), Ahto Järvik (EMA), Anatoli Alop (EMA), Rein Albri (EMA, Laevamehaanikute Liit), Rein Ausmees (Eesti Mereakadeemia Merekool, edaspidi EMA MK, Laevamehaanikute Liit), Andrus Saulep (EMA, Laevajuhtide Liit), Heino Punab (EMA), Ingrid Medell (EMA MK), Peedu Kass (Veeteede Amet, edaspidi VTA), Tarmo Rajang (Suuremõisa Tehnikum), Rein Raudsepp (Suuremõisa Tehnikum), Paul Kooser (EMA MK), Lembit Põld (EMA MK) ja Vahur Ausmees (Tallink).
Lähtuvalt väärtussüsteemist, kutseoskusnõuetest ja kutseõppe eesmärkidest ja ülesannetest. Riikliku õppekava õppesisudele on andnud eksperthinnanguid Andres Iilane (Tallink), Ellar Kõuts (Tallink, Laevamehaanikute Liit), Eino Ots (VTA), Ants Ärsis (VTA), Urmas Kuus (Tallink, EMA, Laevamehaanikute Liit), Erich Moik (Sillamäe Sadam, Kaptenite klubi), Jüri Lember (HTM ekspert), Risto Pihlakas (Tallink, EMA), Tiit Sepaste (EMA MK, Laevamehaanikute Liit). Meresõiduspetsialistide riiklik õppekava on kooskõlastatud kalanduse õppekavarühma nõukogu 28.11.2008 koosoleku otsusega.
Kaie Piiskop
Kutsehariduse osakonna juhataja
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus, Lõõtsa 4, 11415 Tallinn, tel 735 0500, faks 735 0600, e-post: 
|
